Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Vesinikside

Index Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

93 suhted: Adeniin, Adenosiintrifosfaat, Afiinsus (biokeemia), Aktiivtsenter, Alfaheeliks, Aluspaar, Aminorühm, Ammoniaak, ARC-tüüpi inhibiitorid, Dimeer, Dissotsiatsioon (keemia), DNA, DNA polümeraasid, DNA replikatsiooni initsiatsioon, Doonor (keemia), Enoolid, Ensüümiinhibiitor, Etüülatsetaat, Fourier' spektroskoopia, Fullereen, Geen, Glütserool, Glutamiinhape, Graafiline struktuurivalem, Guaniin, Halogeenid, Happe dissotsiatsioonikonstant, Hüdriidid, Hüdrofoobsus, Helikaasid, Histoonid, Holliday ühendus, Homoloogiline rida, Imidasool, Infrapunaspektroskoopia, Intramolekulaarne efekt, Ionogeel, Isosorbiid, Jää, Kaksikheeliks, Karboksüülhapped, Karboksürühm, Keemia mõisteid, Keemiline side, Keskkonna happelisus, Keto-enooltautomeeria, Ketoonid, Komplementaarsusprintsiip (geneetika), Konformatsioon, Kovalentne side, ..., Kristall, Lahustamine, Lämmastikalused, Ligeerimine, Lineaarne molekul, Lipinski viie reegel, Madal-k dielektrik, Märgumine, Molekul, Molekuli polaarsus, Mulla-taime-atmosfääri kontiinum, Nanolitograafia, Nukleaas, Nukleosoom, Nukleotiidide väljalõikereparatsioon, Pindpinevus, Polüsahhariidid, Protoonne lahusti, Pseudouridiin, Replisoom, RNA, Süsinikkiud, Sensormolekul, Seondumissait, Solvatatsioon, Soontaimed, Streptavidiin, Sulg, Supramolekulaarkeemia, Tihedusfunktsionaali teooria, Tioolid, Transmembraansed valgud, Tselluloos, Tuli, Uratsiil, Valgud, Valgusüntees, Van der Waalsi jõud, Võõrustaja-külalise kompleks, Vesi, Vesinik, YPD, 80S ribosoom. Laienda indeks (43 rohkem) »

Adeniin

Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.

Uus!!: Vesinikside ja Adeniin · Näe rohkem »

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Uus!!: Vesinikside ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »

Afiinsus (biokeemia)

Biotiinil (kujutatud värviliste sfääridena) on kõrge afiinsus streptavidiini (kujutatud siniste sekundaarstruktuuridena) suhtes. Kristallstruktuuri koordinaatide allikas: PDB 1STP. Afiinsus (biokeemias), ka seostumise afiinsus või seondumise afiinsus on molekuli või iooni iseloomustav võime luua mittekovalentseid vastastikmõjusid teise, enamasti looduses leiduva molekuliga (näiteks valgu või nukleiinhappega) või selle analoogiga (näiteks valguga, mida kodeerib sünteetiline nukleotiidijärjestus).

Uus!!: Vesinikside ja Afiinsus (biokeemia) · Näe rohkem »

Aktiivtsenter

Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.

Uus!!: Vesinikside ja Aktiivtsenter · Näe rohkem »

Alfaheeliks

Pealtvaateline joonis alfaheeliksi selgroost Alfaheeliks (α-heeliks) on bipolümeeri sekundaarstruktuur ja paremalt poolt rullis või spiraalne konformatsioon, kus on selgrooks N-H grupp, mis domineerib vesiniksideme C.

Uus!!: Vesinikside ja Alfaheeliks · Näe rohkem »

Aluspaar

Adeniini ja tümiini aluspaar. Katkendjooned tähistavad vesiniksidemeid Aluspaar (inglise base pair, lühend: bp) on kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates.

Uus!!: Vesinikside ja Aluspaar · Näe rohkem »

Aminorühm

Aminorühm primaarse amiini struktuuris. Aminorühm (tähistatakse -NH2) on orgaanilistes ühendites leiduv lämmastikku sisaldav funktsionaalrühm.

Uus!!: Vesinikside ja Aminorühm · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Vesinikside ja Ammoniaak · Näe rohkem »

ARC-tüüpi inhibiitorid

ARC-tüüpi inhibiitorid (lühendatult ARC-d) on sünteetilised ühendid, mis koosnevad nukleosiidi analoogist ja peptiidist või peptiidi analoogist.

Uus!!: Vesinikside ja ARC-tüüpi inhibiitorid · Näe rohkem »

Dimeer

Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.

Uus!!: Vesinikside ja Dimeer · Näe rohkem »

Dissotsiatsioon (keemia)

Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.

Uus!!: Vesinikside ja Dissotsiatsioon (keemia) · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Vesinikside ja DNA · Näe rohkem »

DNA polümeraasid

DNA polümeraas DNA polümeraasid on molekulaarbioloogias ensüümid, mis sünteesivad desoksüribonukleotiididest DNA molekule.

Uus!!: Vesinikside ja DNA polümeraasid · Näe rohkem »

DNA replikatsiooni initsiatsioon

DNA replikatsiooni initsiatsioon on DNA sünteesi esimene samm ehk sünteesi alustamine, millele järgnevad DNA-ahela elongatsioon ehk sünteesitava ahela pikendamine ja terminatsioon ehk sünteesi lõpetamine.

Uus!!: Vesinikside ja DNA replikatsiooni initsiatsioon · Näe rohkem »

Doonor (keemia)

Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.

Uus!!: Vesinikside ja Doonor (keemia) · Näe rohkem »

Enoolid

Enoolid (ka alkenoolid) on alkeenid, mille molekulis sisaldub hüdroksüülrühm kaksiksidemega seotud süsiniku aatomi juures.

Uus!!: Vesinikside ja Enoolid · Näe rohkem »

Ensüümiinhibiitor

Rotanoviir inhibeerib HIV proteaasi kompleksi. Proteaasi struktuur on näidatud punaste, siniste ja kollaste lintide abil. Inhibiitor on näidatud palli-pulkade struktuurina üpris proteaasi keskel. PDB http://www.rcsb.org/pdb/explore.do?structureId.

Uus!!: Vesinikside ja Ensüümiinhibiitor · Näe rohkem »

Etüülatsetaat

Üldist NimiEtüülatsetaat, etüületanaat Joonis180px 180px Keemiline valemCH3COOCH2CH3 VälimusLäbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass88,11 g mol−1 Sulamis-temperatuur−83,6 °C (−118,5 °F; 189,6 K) Keemis-temperatuur77,1 °C (170,8 °F; 350,2 K) Tihedus0,897 g/cm³ Lahustuvus vees8,3 g/100 mL (20 °C) Lahustuvus etanoolis, atsetoonis, dietüüleetris, benseenisSeguneb Happelisus (pKa)25 Viskoossus 426 μPa s (0,426 cP)(25 °C) Murdumisnäitaja(ND)1,3720 Etüülatsetaat, süstemaatilise nime järgi etüületanaat (tihti lühendiga EtOAc või EA), on orgaaniline ühend keemilise valemiga CH3-COO-CH2-CH3.

Uus!!: Vesinikside ja Etüülatsetaat · Näe rohkem »

Fourier' spektroskoopia

Fourier' spektroskoopia on mõõtemeetod, milles rakendatakse matemaatilist operaatorit Fourier' teisendust.

Uus!!: Vesinikside ja Fourier' spektroskoopia · Näe rohkem »

Fullereen

Tuntuim fullereen C60 Fullereenid on ainult süsiniku aatomitest koosnevad kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid.

Uus!!: Vesinikside ja Fullereen · Näe rohkem »

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Uus!!: Vesinikside ja Geen · Näe rohkem »

Glütserool

Glütserool (ehk glütseriin) on lihtne värvitu, lõhnatu ja viskoosne polüoolne ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses.

Uus!!: Vesinikside ja Glütserool · Näe rohkem »

Glutamiinhape

Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.

Uus!!: Vesinikside ja Glutamiinhape · Näe rohkem »

Graafiline struktuurivalem

Skelettvalem ehk skelettstruktuur ehk graafiline struktuurivalem on orgaanilise ühendi struktuuri lihtsustatud üleskirjutus, milles süsiniku aatomite ja nendega seotud vesiniku aatomite sümbolid on ära jäetud, kuid juurdemõeldavad.

Uus!!: Vesinikside ja Graafiline struktuurivalem · Näe rohkem »

Guaniin

Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.

Uus!!: Vesinikside ja Guaniin · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Vesinikside ja Halogeenid · Näe rohkem »

Happe dissotsiatsioonikonstant

Happe dissotsiatsioonikonstant ehk Ka (tuntud ka kui happelisuse konstant või happe-ionisatsiooni konstant) väljendab happe kvantitatiivset tugevust lahuses.

Uus!!: Vesinikside ja Happe dissotsiatsioonikonstant · Näe rohkem »

Hüdriidid

150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.

Uus!!: Vesinikside ja Hüdriidid · Näe rohkem »

Hüdrofoobsus

Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.

Uus!!: Vesinikside ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »

Helikaasid

''E. coli'' helikaasi RuvA struktuur Helikaasid on kõigile elusorganismidele iseloomulikud elutähtsad ensüümid.

Uus!!: Vesinikside ja Helikaasid · Näe rohkem »

Histoonid

Skemaatiline joonis, mis näitab, kuidas nukleosoomsed histoonid moodustavad nukleosoomi Histoonid on väiksed aluselised valgud (koosnevad 102–135 aminohappest), mida leidub eukarüootide tuumas.

Uus!!: Vesinikside ja Histoonid · Näe rohkem »

Holliday ühendus

Holliday ühendus (ingl. Holliday junction) on DNA nelja ahela vaheline liikuv ühendus, mis ilmub, kui toimub kromosoomide konjugatsioon meioosis.

Uus!!: Vesinikside ja Holliday ühendus · Näe rohkem »

Homoloogiline rida

Sulamistemperatuuri (sinine) ja keemistemperatuuri (violetne) muutus ''n''-alkaanide homoloogililises reas Homoloogiline rida on samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida, mille liikmed erinevad naaberliikmest mingi kindla struktuurielemendi võrra.

Uus!!: Vesinikside ja Homoloogiline rida · Näe rohkem »

Imidasool

Imidasooli molekul Imidasool (tuntud ka kui 1,3-diasool ehk 1,3-diasatsüklopenta-2,4-dieen) on orgaaniline ühend, mille keemiline valem on C3H4N2.

Uus!!: Vesinikside ja Imidasool · Näe rohkem »

Infrapunaspektroskoopia

Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, milles kasutatakse elektromagnetkiirgust infrapunases lainealas ning valgust, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel.

Uus!!: Vesinikside ja Infrapunaspektroskoopia · Näe rohkem »

Intramolekulaarne efekt

Intramolekulaarne efekt (ehk sisemolekulaarne ehk molekulisisene efekt) on keemias protsess, nähtus või omadus, mis tuleneb konkreetse molekuli struktuurist.

Uus!!: Vesinikside ja Intramolekulaarne efekt · Näe rohkem »

Ionogeel

Ionogeel on ioonset vedelikku sisaldav polümeerne maatriks, milles on säilinud ioonsele vedelikule iseloomulikud omadused.

Uus!!: Vesinikside ja Ionogeel · Näe rohkem »

Isosorbiid

Isosorbiid on heterotsükliline keemiline ühend, mille nimetus süstemaatilise nomenklatuuri (IUPAC) järgi on 1,4:3,6-dianhüdro-D-glütsitool (ka 1,4:3,6-dianhüdrosorbitool), CAS 652-67-5.

Uus!!: Vesinikside ja Isosorbiid · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Vesinikside ja Jää · Näe rohkem »

Kaksikheeliks

Kaksikhelikaalne trepp Vatikani muuseumis Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes.

Uus!!: Vesinikside ja Kaksikheeliks · Näe rohkem »

Karboksüülhapped

homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Uus!!: Vesinikside ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »

Karboksürühm

Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.

Uus!!: Vesinikside ja Karboksürühm · Näe rohkem »

Keemia mõisteid

Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.

Uus!!: Vesinikside ja Keemia mõisteid · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: Vesinikside ja Keemiline side · Näe rohkem »

Keskkonna happelisus

Keskkonna happelisus ühendab nii Brønstedi happelisust, vesiniksideme donoorsust kui ka Lewise happelisust.

Uus!!: Vesinikside ja Keskkonna happelisus · Näe rohkem »

Keto-enooltautomeeria

Keto-enooltautomeeria (vasakul keto-vorm, paremal enool-vorm Keto-enooltautomeeria (ehk keto-enooltautomerism) on orgaanilise keemia mõiste, mis tähendab tasakaaluoleku moodustumist keto-vormi (ketoon või aldehüüd) ja enooli vahel.

Uus!!: Vesinikside ja Keto-enooltautomeeria · Näe rohkem »

Ketoonid

Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.

Uus!!: Vesinikside ja Ketoonid · Näe rohkem »

Komplementaarsusprintsiip (geneetika)

Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip.

Uus!!: Vesinikside ja Komplementaarsusprintsiip (geneetika) · Näe rohkem »

Konformatsioon

Mõned konformatsioonid n-butaani molekulis. Kõverdatud nool näitab pöörlemist (ingl k ''rotation'') ümber üksiksideme Konformatsioon on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes.

Uus!!: Vesinikside ja Konformatsioon · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Vesinikside ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Vesinikside ja Kristall · Näe rohkem »

Lahustamine

Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).

Uus!!: Vesinikside ja Lahustamine · Näe rohkem »

Lämmastikalused

Lämmastikalused DNA struktuuri osana. On näidatud vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustunud vesiniksidemed kahe DNA ahela koostisse kuuluvate lämmastikaluste vahel. Lämmastikalus on nukleotiidi koostisse kuuluv lämmastikurikas aromaatne fragment.

Uus!!: Vesinikside ja Lämmastikalused · Näe rohkem »

Ligeerimine

Ligeerimine on protsess, mille käigus kaks nukleiinhappejääki liituvad ensüümi kaasabiga.

Uus!!: Vesinikside ja Ligeerimine · Näe rohkem »

Lineaarne molekul

Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel.

Uus!!: Vesinikside ja Lineaarne molekul · Näe rohkem »

Lipinski viie reegel

keel.

Uus!!: Vesinikside ja Lipinski viie reegel · Näe rohkem »

Madal-k dielektrik

Cu vaheühendused ja madal-k dielektrik nende vahel. Cu liinide vahelist mahtuvust vähendades saab vähendada aega signaali transpordiks transistoride vahel.Shamiryan, D & Abell, Thomas & Iacopi, Francesca & Maex, K. (2004). Low-K dielectric materials. Materials Today. 7. 34-39. 10.1016/S1369-7021(04)00053-7. Transistoride mõõdu vähenemisega tõuseb integraalskeemide töökiirus. Suuremat mõju kiirusele hakkab avaldama vaheühendustes signaali levimiskiirus. Madal-κ dielektrikud (ingl. k. low-κ dielectric) on materjalid, mille suhteline dielektriline läbitavus on madalam kui ränidioksiidil (κr.

Uus!!: Vesinikside ja Madal-k dielektrik · Näe rohkem »

Märgumine

Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.

Uus!!: Vesinikside ja Märgumine · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Vesinikside ja Molekul · Näe rohkem »

Molekuli polaarsus

Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Uus!!: Vesinikside ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »

Mulla-taime-atmosfääri kontiinum

Muld, taim ja atmosfäärMulla-taime-atmosfääri kontiinum ehk SPAC (Soil – Plant – Atmosphere continum) on vee pideva liikumise rada läbi taimede mullast atmosfääri.

Uus!!: Vesinikside ja Mulla-taime-atmosfääri kontiinum · Näe rohkem »

Nanolitograafia

Nanolitograafia on nanotehnoloogia haru, mis tegeleb nanoelektroonika komponentide valmistamisega, mida kasutatakse mikroprotsessorites, mäludes, rakendusotstarbelistes mikroskeemides (integrated circuit).

Uus!!: Vesinikside ja Nanolitograafia · Näe rohkem »

Nukleaas

Nukleaas on ensüüm, mis lagundab DNA-s ja RNA-s nukleotiididevahelisi fosfodiestersidemeid.

Uus!!: Vesinikside ja Nukleaas · Näe rohkem »

Nukleosoom

Nukleosoom on valdavalt eukarüootides paiknev DNA ja valkude kompleks, mille abil on DNA pakitud kõrgemat järku struktuuri, et ta tuuma ära mahuks.

Uus!!: Vesinikside ja Nukleosoom · Näe rohkem »

Nukleotiidide väljalõikereparatsioon

Nukleotiidide väljalõikereparatsioon ehk ekstsisioonreparatsioon (inglise nucleotide excision repair; NER) on üks kolmest põhilisest DNA reparatsioonimehhanismist, kus kahjustused eemaldatakse väljalõikega.

Uus!!: Vesinikside ja Nukleotiidide väljalõikereparatsioon · Näe rohkem »

Pindpinevus

Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku (näiteks vee) ja gaasi (näiteks õhu) piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda.

Uus!!: Vesinikside ja Pindpinevus · Näe rohkem »

Polüsahhariidid

Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).

Uus!!: Vesinikside ja Polüsahhariidid · Näe rohkem »

Protoonne lahusti

Protoonne lahusti on selline lahusti, mis võib kergesti loovutada reagendile prootoni (H+).

Uus!!: Vesinikside ja Protoonne lahusti · Näe rohkem »

Pseudouridiin

Pseudouridiini struktuur Pseudouridiin (lühendatult – Ψ) on ribonukleiinhappes esineva nukleosiidi uridiin isomeer.

Uus!!: Vesinikside ja Pseudouridiin · Näe rohkem »

Replisoom

Replisoom: 1. mahajääv ahel 2. juhtiv ahel 3. DNA-polümeraas (Pol α) 4. DNA-ligaas 5. RNA-praimer 6. DNA-praimaas 7. Okazaki fragment 8. DNA-polümeraas (Pol δ) 9. Helikaas 10. SSB Replisoom on valgukomplekside kooslus, mis viib läbi DNA replikatsiooni.

Uus!!: Vesinikside ja Replisoom · Näe rohkem »

RNA

Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.

Uus!!: Vesinikside ja RNA · Näe rohkem »

Süsinikkiud

Süsinikkiust "kangas" Süsinikkiud (inglise carbon fiber; lühend CF) on materjal, mis koosneb 5–10 µm diameetriga kiududest, mis sisaldavad enamjaolt süsiniku aatomeid.

Uus!!: Vesinikside ja Süsinikkiud · Näe rohkem »

Sensormolekul

Sensormolekul on selline molekul, mida saab kasutada mingite kindlate teiste molekulide või ioonide määramiseks lahusest.

Uus!!: Vesinikside ja Sensormolekul · Näe rohkem »

Seondumissait

issn.

Uus!!: Vesinikside ja Seondumissait · Näe rohkem »

Solvatatsioon

Näide hüdratatsioonist: naatriumiooni interaktsioon veemolekulidega Solvatatsioon on lahustunud aine (soluudi) ja lahusti (solvendi) vaheline vastastikmõju, mis põhjustab lahustunud aine osakeste stabiliseerumise lahuses.

Uus!!: Vesinikside ja Solvatatsioon · Näe rohkem »

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Uus!!: Vesinikside ja Soontaimed · Näe rohkem »

Streptavidiin

Streptavidiin on 52,8 kDa suurune valk, mida toodab bakter Streptomyces avidinii.

Uus!!: Vesinikside ja Streptavidiin · Näe rohkem »

Sulg

Mitmesuguse kujuga sulgi Suled on epidermi ehk marrasknaha moodustisted, mis esinevad lindudel ja mõnedel teropoodsetel dinosaurustel.

Uus!!: Vesinikside ja Sulg · Näe rohkem »

Supramolekulaarkeemia

Supramolekulaarkeemia on keemia haru, mis tegeleb molekulide assotsieerumisega süsteemideks (supramolekulaarkompleksideks), mille osapooled on seotud spetsiifilistest struktuursetest (3D) iseärasustest tulenevate põhiliselt mittekovalentsete interaktsioonidega.

Uus!!: Vesinikside ja Supramolekulaarkeemia · Näe rohkem »

Tihedusfunktsionaali teooria

Tihedusfunktsionaali teooria (Density functional theory − DFT) on kvantmehaanikal põhinev füüsikas, keemias ja materjaliteaduses kasutusel olev modelleerimismeetod, mille abil on võimalik uurida mitme-elektroonsete süsteemide, näiteks aatomite, molekulide ja tahkiste elektronstruktuuri, millest omakorda on võimalik ennustada huvi pakkuva süsteemi füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Vesinikside ja Tihedusfunktsionaali teooria · Näe rohkem »

Tioolid

Tiooli üldvalem Tioolid ehk merkaptaanid on orgaanilised ühendid, mille iseloomulik funktsionaalrühm (tioolrühm, varem ka sulfhüdrüülrühm) koosneb ühest vesiniku ja ühest väävli aatomist.

Uus!!: Vesinikside ja Tioolid · Näe rohkem »

Transmembraansed valgud

Skemaatiline joonis erinevatest transmembraansetest valkudest. (1) Üksik transmembraanne alfaheeliks, (2) polütoopne transmembraanne alfaheeliks, (3) polütoopne transmembraanne beetasilinder Transmembraansed valgud on integraalsed membraanivalgud, mis läbivad rakumembraani täies ulatuses.

Uus!!: Vesinikside ja Transmembraansed valgud · Näe rohkem »

Tselluloos

Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.

Uus!!: Vesinikside ja Tselluloos · Näe rohkem »

Tuli

pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.

Uus!!: Vesinikside ja Tuli · Näe rohkem »

Uratsiil

Uratsiil on biomolekul, mis on üks RNA neljast lämmastikalusest.

Uus!!: Vesinikside ja Uratsiil · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Vesinikside ja Valgud · Näe rohkem »

Valgusüntees

Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsess rakkudes, milles osalevad RNA-d ja ribosoomid.

Uus!!: Vesinikside ja Valgusüntees · Näe rohkem »

Van der Waalsi jõud

Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.

Uus!!: Vesinikside ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »

Võõrustaja-külalise kompleks

p-ksüleendiammoniumi ja kukurbituriili võõrustaja-külaline kompleks, see on sulgühend (Freeman in Acta. Crystallogr. B, 1984, 382-387) Supramolekulaarkeemias on võõrustaja-külalise kompleks (host-guest complex) selline kahe (või enama) molekuli või iooni ühendus, mille osapooled on seotud spetsiifilistest struktuursetest (3D) iseärasustest tulenevate interaktsioonidega, aga mitte kovalentsete keemiliste sidemetega.

Uus!!: Vesinikside ja Võõrustaja-külalise kompleks · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Vesinikside ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Vesinikside ja Vesinik · Näe rohkem »

YPD

YPD (ka YEPD; Yeast Extract Peptone Dextrose) ehk pärmiekstrakt-peptoonsööde on mikrobioloogias laialdaselt kasutusel olev mitteselektiivne sööde, mida enamasti kasutatakse pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae) kasvatamiseks nii vedelsöötmes kui ka tahkel söötmel Petri tassil.

Uus!!: Vesinikside ja YPD · Näe rohkem »

80S ribosoom

''Tetrahymena thermophila'' 80S ribosoomi mudel 80S ribosoom on ribosoom, mis on iseloomulik ainult eukarüootidele.

Uus!!: Vesinikside ja 80S ribosoom · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »