Kiiremini kui brauser!
211 suhted: Abstsiishape, Achille Richard, Adenosiintrifosfaat, Aerofüüdid, Aerofiil, Agarik, Ahja jõgi, Ainuraksed, Akvakultuur, Alaria, Albert Charles Seward, Algakultuur, Algitsiid, Algoloog, Algoloogia, Algotest, Allikalubi, Antarktis, Anton de Bary, Arhaikum, Armeenia, Atoll, Autotroof, Avaveeline märgala, Šokolaadimäed, Üherakuline organism, Ülemsugukond, Õisloomad, B12-vitamiin, Bioanorgaaniline keemia, Bioreaktor, Biosaaste, Biotest, Bissa, Botaanika, Brennersee, Brennsee, Edafon, Eksopolüsahhariidid, Elu, Endofüüdid, Eos, Eostaimed, Epifüüt, Eriviburvetikad, Eugleniidid, Fükofaag, Fükofloora, Fütobentos, Fütoplankton, ..., Flavonoidid, Fly geiser, Fotosüntees, Fotosüsteem II, Gause reegel, Glutamiinhape, Harilik hink, Harilik tuulehaug, Harjaslõugsed, Hüdroenergia, Herbaarium, Herbivoor, Herzsee (Tirool), Heterotroof, Indoneesia, Ioonne vedelik, Jaapan, Jäävetikad, Järaniku järv, Jütja, Jõeelustik, Juttselg-kärnkonn, Kahjurid, Kalaan, Kalad (märk), Kalakajakas, Kalakotkas, Kaljo Pork, Kaljukajakas, Kaltsium, Kaltsiumhüdroksiid, Karoteenid, Kütus, Keila-Mudaaugu loodusõpperada, Klorofüll, Kloroplast, Koivisto saarestik, Koldvetikad, Kooriksamblikud, Korallimeri, Korallrahu, Kromatofoor, Kuldkala, Läänemere taimestik, Lämmastikuringe, Lükopeen, Lehekodarik, Lihhenoloogia, Liitvetikad, Lipoproteiinid, Loimurid, Loobu jõgi, Loomad, Lophelia pertusa, Lunn, Luteiin, Maateaduste mõisteid (B), Maateaduste mõisteid (V), Maia Pork, Makrofüüdid, Marikultuur, Mastiit, Meioos, Merebioloogia, MERIS, Mikrofüüdid, Mikroorganismid, Mikrovetikad, Mittefotokeemiline kustutamine, Mulla orgaaniline aine, Must seatigu, Mustluik, Naastloomad, Naatriumvesinikglutamaat, Natroni järv, Nauru, Neuston, Nitraadid, Norra kiviaeg, Orgaaniline väetis, Paleosoikum, Patogeen, Pärgament, Põisadru, Põlevkivi, Põllumajanduse mõju keskkonnale, Pii elu, Pioneerliik, Plankton, Plastiidid, Polaaralad, Polüfüleetiline rühm, Polüsahhariidid, Pooldumine, Porosamblik, Prandi jõgi, Primaarproduktsioon, Prochlorococcus, Protistid, Pruunvetikad, Psammon, Punane, Punane raamat, Punavetikad, Punavetiktaimed, Pylaiella littoralis, Raamen, Rafidiofüüdid, Reostus Läänemeres, Richard Kuhn, Ripikloomad, Ristpart, Roheline, Roheline merikilpkonn, Rohevetikad, Roosa, Salar de Uyuni, Samblikud, Sammaltaimed, Sargasso meri, Süsihappegaas, Süsinikuringe, Seened, Serotoniin, Siuglejad, Soreedid, Struuma, Surnumeri, Suula, Suure-Jaani, Suursamblikud, Taimed, Taimestik, Taimetoiteained, Takenoshin Nakai, Talassoteraapia, Tallofüüdid, Tativetikas, Tavaline amööb, Tehismärgala, Teod, Tiiu Trei, Transmissioonelektronmikroskoop, Trinidad ja Tobago, Troofsusklassifikatsioon, Tsönoobium, Tsüanobakterid, Tsüklomorfoos, Uuendtoit, Uus Põhjala toit, Valgejõgi, Välekonn, Veeõitseng, Veeseened, Veetaimed, Vesikirp, Vetikakasvatus, Vetikate heterotroofne toitumine, Viive Kõvask, Vitamiinid, Yellowstone'i rahvuspark. Laienda indeks (161 rohkem) »
Abstsiishape
Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).
Uus!!: Vetikad ja Abstsiishape · Näe rohkem »
Achille Richard
Achille Richard Achille Richard (27. aprill 1794 Pariis – 5. oktoober 1852) oli prantsuse botaanik, mükoloog ja arst.
Uus!!: Vetikad ja Achille Richard · Näe rohkem »
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Uus!!: Vetikad ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »
Aerofüüdid
Habetillandsia on aerofüüt Aerofüüdid on taimed, kes saavad eluks vajaliku vee ja toiteelemendid õhust ja vihmast.
Uus!!: Vetikad ja Aerofüüdid · Näe rohkem »
Aerofiil
Aerofiil on õhkkeskkonnalembene veetaim, mis eelistab kasvada õhu käes, kattudes aeg-ajalt veega.
Uus!!: Vetikad ja Aerofiil · Näe rohkem »
Agarik
Agarik ehk furtsellaaria (Furcellaria lumbricalis) on punavetikaliik.
Uus!!: Vetikad ja Agarik · Näe rohkem »
Ahja jõgi
Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Vetikad ja Ahja jõgi · Näe rohkem »
Ainuraksed
kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Uus!!: Vetikad ja Ainuraksed · Näe rohkem »
Akvakultuur
sumbast sägasid, Delta Pride'i sägakasvatus Mississippil Akvakultuur ehk vesiviljelus on üldjuhul kasulike veeorganismide, nii mageveeliste kui ka mereveeliste, kasvatamine vesikeskkonnas.
Uus!!: Vetikad ja Akvakultuur · Näe rohkem »
Alaria
Alaria on vetikate perekond.
Uus!!: Vetikad ja Alaria · Näe rohkem »
Albert Charles Seward
Albert Charles Seward FRS (9. oktoober 1863 Lancaster – 11. aprill 1941 Oxford) oli briti botaanik ja geoloog.
Uus!!: Vetikad ja Albert Charles Seward · Näe rohkem »
Algakultuur
Algakultuur on vesiviljeluse vorm, mis hõlmab vetikaliikide kasvatamist.
Uus!!: Vetikad ja Algakultuur · Näe rohkem »
Algitsiid
Algitsiid ehk vetikatõrjeaine on mürkkemikaal, mis hävitab või pärsib vetikate kasvu.
Uus!!: Vetikad ja Algitsiid · Näe rohkem »
Algoloog
Algoloog ehk fükoloog on teadlane, kes tegeleb algoloogia ehk vetikate uurimisega.
Uus!!: Vetikad ja Algoloog · Näe rohkem »
Algoloogia
Algoloogia ehk fükoloogia ehk vetikateadus on bioloogia haru, mis uurib vetikaid.
Uus!!: Vetikad ja Algoloogia · Näe rohkem »
Algotest
Algotest ehk vetikatest on eksperimentaalmeetod, millega on võimalik hinnata ja kindlaks teha veekogude eutrofeerumuse määra, samuti inimtegevuse tagajärjel veekokku jõudvate toksiliste ühendite biotoimet, kasutades selleks vetikate kooslusi või puhaskultuure.
Uus!!: Vetikad ja Algotest · Näe rohkem »
Allikalubi
Kivistunud lubituff Allikalubi ehk nõrglubi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad allikad maapinnale jõuavad.
Uus!!: Vetikad ja Allikalubi · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Vetikad ja Antarktis · Näe rohkem »
Anton de Bary
Anton de Bary Heinrich Anton de Bary (26. jaanuar 1831 Frankfurt – 19. jaanuar 1888 Strasbourg) oli saksa kirurg, botaanik, mikrobioloog ja mükoloogia rajaja.
Uus!!: Vetikad ja Anton de Bary · Näe rohkem »
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Uus!!: Vetikad ja Arhaikum · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Vetikad ja Armeenia · Näe rohkem »
Atoll
Atolli moodustumist näitlikustav animatsioon. Korallrahu on kujutatud punaka ja violetsena. Animatsioonil kujutatu võib tegelikkuses kesta miljoneid aastaid. Atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun.
Uus!!: Vetikad ja Atoll · Näe rohkem »
Autotroof
Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).
Uus!!: Vetikad ja Autotroof · Näe rohkem »
Avaveeline märgala
Avaveelise tehismärgala skeem Avaveeline märgala ehk vabaveeline märgala (ingl free water surface wetland või surface flow wetland) kujutab endast kõrgemate veetaimedega kaetud madalat tiiki ning sarnaneb välimuselt looduslike soodega.
Uus!!: Vetikad ja Avaveeline märgala · Näe rohkem »
Šokolaadimäed
Šokolaadimäed Mägede asukoht Boholi saarel Šokolaadimäed (sebu keeles Mga Bungtod sa Tsokolate, tagalogi keeles Tsokolateng burol, inglise keeles Chocolate Hills) on rühm ebatavalise kujuga mägesid, mis asuvad Filipiinidel Boholi saare keskosas.
Uus!!: Vetikad ja Šokolaadimäed · Näe rohkem »
Üherakuline organism
valgusmikroskoobi all. Raku sees on näha põietaolised vakuoolid. Raku pinnal on kiiret liikumist võimaldavad ripsmed Üherakuline organism on organism, kes koosneb ainult ühest rakust.
Uus!!: Vetikad ja Üherakuline organism · Näe rohkem »
Ülemsugukond
Ülemsugukond (ladina keeles superfamilia) on bioloogilises taksonoomias alamseltsiga kattuv ehk sugukonnast vahetult kõrgem üksus.
Uus!!: Vetikad ja Ülemsugukond · Näe rohkem »
Õisloomad
Õisloomad (Anthozoa) on ainuõõssete (Cnidaria) hõimkonda kuuluv loomade klass.
Uus!!: Vetikad ja Õisloomad · Näe rohkem »
B12-vitamiin
B12-vitamiin ehk kobalamiinid on mittesüstemaatiline (tavatermin) üldnimetus vesilahustuvate antianeemiliste bioaktiivsete, valdavalt orgaaniliste molekulide ja nende ühendite rühma kohta.
Uus!!: Vetikad ja B12-vitamiin · Näe rohkem »
Bioanorgaaniline keemia
Bioanorgaaniline keemia uurib metallide rolli bioloogias.
Uus!!: Vetikad ja Bioanorgaaniline keemia · Näe rohkem »
Bioreaktor
Bioreaktor on seade või anum, milles valmistatakse või modifitseeritakse bioloogiliselt aktiivseid ühendeid ja elusolendeid või tehakse nende vahendusel keemilisi protsesse.
Uus!!: Vetikad ja Bioreaktor · Näe rohkem »
Biosaaste
Biosaaste ehk bioreostus (ka biosaastumine, bioreostumine; inglise biofouling) on elusate organismide soovimatu kogunemine niisketele pindadele.
Uus!!: Vetikad ja Biosaaste · Näe rohkem »
Biotest
Biotest (inglise bioassay) on teaduslik eksperiment, kus standardsetel tingimustel hinnatakse organismide, koosluste jt abil keskkonnaseisundit.
Uus!!: Vetikad ja Biotest · Näe rohkem »
Bissa
Bissa ehk Hawksbilli merikilpkonn (Eretmochelys imbricata) kuulub merikilpkonlaste sugukonda.
Uus!!: Vetikad ja Bissa · Näe rohkem »
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Uus!!: Vetikad ja Botaanika · Näe rohkem »
Brennersee
Brennersee on järv Austrias Tirooli liidumaal.
Uus!!: Vetikad ja Brennersee · Näe rohkem »
Brennsee
Brennsee, ka Feldsee, on järv Austria Kärnteni liidumaal.
Uus!!: Vetikad ja Brennsee · Näe rohkem »
Edafon
Edafon ehk mullaelustik (kreeka keeles édaphos 'mullapind' 'muld'; sõnalõpp-on on nagu sõnas 'plankton') on mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum.
Uus!!: Vetikad ja Edafon · Näe rohkem »
Eksopolüsahhariidid
Eksopolüsahhariidid (EPS) on kõrge molekulmassiga (10–1000 kDa) polüsahhariidid, mis eralduvad keskkonda mikroobide elutegevuse käigus.
Uus!!: Vetikad ja Eksopolüsahhariidid · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Vetikad ja Elu · Näe rohkem »
Endofüüdid
Endofüüdid (kreeka keeles ἔνδον 'sees' + φυτόν 'taim') on mikroorganismid, üldjuhul seened või bakterid, kes elavad taimekudedes rakkude vahel ja sees ega põhjusta taimel nähtavaid haigussümptomeid.
Uus!!: Vetikad ja Endofüüdid · Näe rohkem »
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Vetikad ja Eos · Näe rohkem »
Eostaimed
Sammaltaimed Eostaimed (Cryptogamae) on õite ja seemneteta taimede ja taimesarnaste organismide polüfüleetiline rühm, kuhu kuuluvad liigid paljunevad eoste abil.
Uus!!: Vetikad ja Eostaimed · Näe rohkem »
Epifüüt
''Tillandsia multicaulis'' kasvab puul kinnitunult Epifüüt ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata.
Uus!!: Vetikad ja Epifüüt · Näe rohkem »
Eriviburvetikad
Eriviburvetikad ehk ksantofüüdid (Xanthophyceae) on heterokontide ehk stramenopiilide hõimkonda kuuluv vetikaklass.
Uus!!: Vetikad ja Eriviburvetikad · Näe rohkem »
Eugleniidid
Eugleniidid (Euglenoidea, varasemates allikates nimega Euglenida) on protistide rühm, mis kuulub Euglenozoa hõimkonda.
Uus!!: Vetikad ja Eugleniidid · Näe rohkem »
Fükofaag
Fükofaag ehk algofaag on vetikatest toituv organism.
Uus!!: Vetikad ja Fükofaag · Näe rohkem »
Fükofloora
Fükofloora (ka algofloora, vetikafloora) on mingis paigas elavate vetikaliikide kogum.
Uus!!: Vetikad ja Fükofloora · Näe rohkem »
Fütobentos
Fütobentos on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad veeorganismid.
Uus!!: Vetikad ja Fütobentos · Näe rohkem »
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Uus!!: Vetikad ja Fütoplankton · Näe rohkem »
Flavonoidid
Flavoon Flavonoidid ehk bioflavonoidid on fütokemikaalid, mis on flavooni (2-fenüülkromooni) derivaadid või sellesarnased ained.
Uus!!: Vetikad ja Flavonoidid · Näe rohkem »
Fly geiser
Fly geiser on geiser Ameerika Ühendriikides Nevada osariigis Washoe maakonnas.
Uus!!: Vetikad ja Fly geiser · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Vetikad ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Fotosüsteem II
Tsüanobakteri fotosüsteem II Fotosüsteem II (FSII) on esimene osa fotosünteesi mehhanismist.
Uus!!: Vetikad ja Fotosüsteem II · Näe rohkem »
Gause reegel
Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel, konkurentsi välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida.
Uus!!: Vetikad ja Gause reegel · Näe rohkem »
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Uus!!: Vetikad ja Glutamiinhape · Näe rohkem »
Harilik hink
Harilik hink (Cobitis taenia) on hinklaste sugukonda hinkude perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Vetikad ja Harilik hink · Näe rohkem »
Harilik tuulehaug
Harilik tuulehaug Värsked tuulehaugid müügil Türgis Samsunis Harilik tuulehaug ehk atlandi tuulehaug (Belone belone) on tuulehauglaste sugukonda tuulehaugi perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Vetikad ja Harilik tuulehaug · Näe rohkem »
Harjaslõugsed
Harjaslõugsed (Chaetognatha) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad röövtoidulised mereussid, nende osakaal on maakera kogu planktonis suurim.
Uus!!: Vetikad ja Harjaslõugsed · Näe rohkem »
Hüdroenergia
Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
Uus!!: Vetikad ja Hüdroenergia · Näe rohkem »
Herbaarium
Herbaarium on kuivatatud taimede, vetikate või seente (fungaarium) teaduslik või õppeotstarbeline kollektsioon, mille ülesandeks neid säilitada äratuntaval ja vaadeldaval viisil.
Uus!!: Vetikad ja Herbaarium · Näe rohkem »
Herbivoor
Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.
Uus!!: Vetikad ja Herbivoor · Näe rohkem »
Herzsee (Tirool)
Herzsee on järv Aldransi küla lähedal Tiroolis Austrias ja on mõeldud peamiselt kalakasvatuseks.
Uus!!: Vetikad ja Herzsee (Tirool) · Näe rohkem »
Heterotroof
Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.
Uus!!: Vetikad ja Heterotroof · Näe rohkem »
Indoneesia
Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.
Uus!!: Vetikad ja Indoneesia · Näe rohkem »
Ioonne vedelik
1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis Ioonne vedelik on vedelas olekus sool.
Uus!!: Vetikad ja Ioonne vedelik · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Vetikad ja Jaapan · Näe rohkem »
Jäävetikad
Antarktikas on paakjää alt jäävetikatest roheline ja antarktika krillid toituvad jäävetikatest Jäävetikad on vetikad, mis elavad igijääl.
Uus!!: Vetikad ja Jäävetikad · Näe rohkem »
Järaniku järv
Järaniku järv (ka Äntu tehisjärv) on tehisjärv Väike-Maarja vallas Äntu küla juures.
Uus!!: Vetikad ja Järaniku järv · Näe rohkem »
Jütja
Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (rootsi ja inglise keeles gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.
Uus!!: Vetikad ja Jütja · Näe rohkem »
Jõeelustik
Jõeelustik ehk potamobios on vooluveekogude taimestik ja loomastikViktor Masing.
Uus!!: Vetikad ja Jõeelustik · Näe rohkem »
Juttselg-kärnkonn
Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Vetikad ja Juttselg-kärnkonn · Näe rohkem »
Kahjurid
Kahjurid on organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, kasulikke loomi, toitu jne, kui ka inimese loodud ja hallatavaid rajatisi (näiteks maju ja nende sisustust) ja materjale.
Uus!!: Vetikad ja Kahjurid · Näe rohkem »
Kalaan
Kalaan ehk merisaarmas (Enhydra lutris) on kärplaste sugukonda kalaani perekonna kuuluv imetaja.
Uus!!: Vetikad ja Kalaan · Näe rohkem »
Kalad (märk)
Kaks vastassuunas ujuvat kala, kes on keskelt kokku seotud, esindavad Kalade kõikuvat ja ebapüsivat loomust Kalad (ladina keeles Pisces) (♓) on kaheteistkümnes sodiaagimärk.
Uus!!: Vetikad ja Kalad (märk) · Näe rohkem »
Kalakajakas
Kalakajakas lennul Kalakajakas (Larus canus) on kajaklaste sugukonda kajaka perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Vetikad ja Kalakajakas · Näe rohkem »
Kalakotkas
Kalakotkas (Pandion haliaetus) on kalakotkaslaste sugukonna ainus liik.
Uus!!: Vetikad ja Kalakotkas · Näe rohkem »
Kaljo Pork
Hauakivi Raadi kalmistul Tartus Kaljo Pork (15. märts 1930 Ramma – 2. detsember 1981 Tartu) oli eesti botaanik ja rohumaateadlane, bioloogiakandidaat (1964).
Uus!!: Vetikad ja Kaljo Pork · Näe rohkem »
Kaljukajakas
Kaljukajakas (Rissa tridactyla) on kajaklane, kes on levinud Arktikas.
Uus!!: Vetikad ja Kaljukajakas · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Vetikad ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kaltsiumhüdroksiid
Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH–).
Uus!!: Vetikad ja Kaltsiumhüdroksiid · Näe rohkem »
Karoteenid
α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.
Uus!!: Vetikad ja Karoteenid · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Vetikad ja Kütus · Näe rohkem »
Keila-Mudaaugu loodusõpperada
Keila-Mudaaugu loodusõpperada on 7 km pikkune Keila Terviseradadelt alguse saav kultuurmaastikule rajatud loodusrada, kus on näha inimese jalajälge ja sekkumist.
Uus!!: Vetikad ja Keila-Mudaaugu loodusõpperada · Näe rohkem »
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Uus!!: Vetikad ja Klorofüll · Näe rohkem »
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Uus!!: Vetikad ja Kloroplast · Näe rohkem »
Koivisto saarestik
Koivisto saarestik (soome Koiviston saaret vene Берёзовые острова ehk Berjozovõje ostrova rootsi Björkö otsetõlkes '"Kase saarestik") on Viiburi lahes asetsev Venemaale kuuluv saarte kogum.
Uus!!: Vetikad ja Koivisto saarestik · Näe rohkem »
Koldvetikad
Koldvetikad ehk krüsofüüdid (Chrysophyceae, varem ka hõimkonna tasandil Chrysophyta) on suur grupp heterokontide hõimkonda kuuluvaid vetikad, keda võib leida peamiselt mageveest.
Uus!!: Vetikad ja Koldvetikad · Näe rohkem »
Kooriksamblikud
Hägu-tõmmusamblik Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Vetikad ja Kooriksamblikud · Näe rohkem »
Korallimeri
Korallimere asendikaart Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas.
Uus!!: Vetikad ja Korallimeri · Näe rohkem »
Korallrahu
kivi- ja nahkkorallidega Punases meres lauakujuliste kivikorallidega perekonnast ''Acropora'' Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).
Uus!!: Vetikad ja Korallrahu · Näe rohkem »
Kromatofoor
Sebrakala kromatofoorid võimaldavad sõltuvalt keskkonnast funktsioneerida kas väiksema kontrastsusega (all) või suurema kontrastsusega (üleval) Kromatofoor on pigmenditerakesi sisaldav valgust peegeldav rakk.
Uus!!: Vetikad ja Kromatofoor · Näe rohkem »
Kuldkala
Childe Hassam, "Akvaarium kuldkaladega" (1912) Kuldkala (Carassius auratus auratus) on Hiinast pärit akvaariumikala, mida on hakatud kasvatama juba 4500 aastat tagasi.
Uus!!: Vetikad ja Kuldkala · Näe rohkem »
Läänemere taimestik
Läänemere taimestik on Läänemere meretaimestiku floristiline koosseis.
Uus!!: Vetikad ja Läänemere taimestik · Näe rohkem »
Lämmastikuringe
Lämmastikuringe skeem Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.
Uus!!: Vetikad ja Lämmastikuringe · Näe rohkem »
Lükopeen
Lükopeen ehk lükopiin on karotenoidide hulka kuuluv pigment, mida leidub rohkesti küpsetes tomatites ja mis on nende punase värvuse peamine põhjus.
Uus!!: Vetikad ja Lükopeen · Näe rohkem »
Lehekodarik
Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.
Uus!!: Vetikad ja Lehekodarik · Näe rohkem »
Lihhenoloogia
Kaartsamblik (''Rhizocarpon geographicum'') kivil. Lihhenoloogia (kr sõnast leichen 'samblik' ja logos 'õpetus') ehk samblikuteadus on samblikke uuriv mükoloogia haru.
Uus!!: Vetikad ja Lihhenoloogia · Näe rohkem »
Liitvetikad
Liitvetikad ehk glaukotsüstofüüdid (Glaucophyta) on eukarüootide rühma kuuluv väike hõimkond mageveelisi vetikaid.
Uus!!: Vetikad ja Liitvetikad · Näe rohkem »
Lipoproteiinid
Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.
Uus!!: Vetikad ja Lipoproteiinid · Näe rohkem »
Loimurid
Loimurid ehk tardigraadid (Tardigrada) on loomade hõimkond.
Uus!!: Vetikad ja Loimurid · Näe rohkem »
Loobu jõgi
Loobu jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Uus!!: Vetikad ja Loobu jõgi · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Vetikad ja Loomad · Näe rohkem »
Lophelia pertusa
Lophelia pertusa on kivikoralliliste seltsi kuuluv süvaveekorall.
Uus!!: Vetikad ja Lophelia pertusa · Näe rohkem »
Lunn
Lunn ehk põhjalunn (Fratercula arctica) on merelind lunni perekonnast alklaste sugukonnast.
Uus!!: Vetikad ja Lunn · Näe rohkem »
Luteiin
pisi Luteiin (sõnast luteus 'reseedaga värvitud, oranžkollane') ehk ksantofüll ehk toiduvärvina E 161b on kollakasoranž taimepigment, mis kuulub karotenoidide hulka.
Uus!!: Vetikad ja Luteiin · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (B)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.
Uus!!: Vetikad ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (V)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad V-tähega. vadi – Vadja alamlade – vahekliimavööde – vahevöö – vahevöö pluum – vahevöö ülaosa – vaheäravool – vaiguläige – vaikne tuul – Vaikse ookeani kurrutus – Vaikse ookeani tulerõngas – vaiselbergiit – vajumismoone – vakants – valgla – valguse neeldumine – vali tuul – vall-luide – Vanaaegkond – vanadiniit – vanuseline korrelatsioon – Vara-Devon – Vara-Juura – Vara-Kambrium – Vara-Kriit – Vara-Ordoviitsium – Vara-Triias – Varangeri jäätumine – Varangu lade – varikaldenurk – varing – varingunõgu – varisemisnurk – varv – varvokronoloogia – vask – vaskläik – veealune murenemine – veealune kanjon – veealune mägi – veebilanss – veehoidla – veelade – veelahe – veelahkmeahelik – veelained – veepide – veer – veeressursid – veerežiim – veeringe – veeris – veestik – veetase – veetemperatuur – Vend (geoloogia) – vermikuliit – vesi – vesiikul (geoloogia) – vesikond – vesikulaarne tekstuur – vesiliiv – veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal vesipüks – vestiminifeerid – vesuviaan – vesuvianiit – vetikad – vetikate õitseng – vetiklubjakivi – vettkandev kiht – vihm – vihmauure – viiburgiit – viirjärvesete – viirsavi – vilgud – virgmärk – virmalised – vitroklastiline struktuur – vivianiit – volframiit – Volhovi lade – volõniit – vooluhulk – voolukiirus – voolunõva – voolutekstuur – voor – voorestik – Vormsi lade – vulkaan – vulkaanikraater – vulkaaniline gaas – vulkaaniline kaar – subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik vulkaaniline kivim – vulkaanilise tekkega tardkivim vulkaaniline klaas – ehk obsidiaan on ränirikka koostisega ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim vulkaaniline materjal – vulkaaniline plokk – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke kehana maapinnale langenud nurgeline kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm vulkaaniline pomm – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke või peaaegu tahke kehana maapinnale langenud ümardunud kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm vulkaaniline saar – vulkaaniline tuhk – kuni 2 mm läbimõõduga püroklastidest koosnev vulkaaniline sete vulkaanilõõr – vulkaanipurse – vulkanism – vulkanoloogia – vulkanoloogiaobservatoorium – võrdteraline struktuur – võrendik – võõrikjõgi – võõrkristall – Vähi pöörijoon – väike jääaeg – väin – välde (geoloogia) – väliandmestik – väligeoloog – välistuum – väljasuremine – väljauhtehorisont – värviindeks – kristalse kivimi värviliste mineraalide sisaldust näitav suhtarv värvilised mineraalid – vääriskivi – väävel – vöödiline tekstuur – V.
Uus!!: Vetikad ja Maateaduste mõisteid (V) · Näe rohkem »
Maia Pork
Maia Pork (sündinud Maia Hein, 28. november 1929 Vastemõisa – 10. aprill 1979 Tartu) oli eesti botaanik, algoloog.
Uus!!: Vetikad ja Maia Pork · Näe rohkem »
Makrofüüdid
Makrofüüdid ehk suurtaimed on veetaimed, mis on palja silmaga nähtavad.
Uus!!: Vetikad ja Makrofüüdid · Näe rohkem »
Marikultuur
Marikultuur on akvakultuuri haru, mis on spetsialiseerunud mereorganismide kasvatamisele eesmärgiga neid tarvitada toiduks või mõnel muul otstarbel.
Uus!!: Vetikad ja Marikultuur · Näe rohkem »
Mastiit
Mastiit ehk udarapõletik on ühe või mitme udaraveerandi põletik, mis tekib peamiselt patogeensete mikroorganismide sattumisel läbi nisajuha udaraveerandisse.
Uus!!: Vetikad ja Mastiit · Näe rohkem »
Meioos
Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.
Uus!!: Vetikad ja Meioos · Näe rohkem »
Merebioloogia
Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).
Uus!!: Vetikad ja Merebioloogia · Näe rohkem »
MERIS
MERIS (inglise keeles The MEdium Resolution Imaging Spectrometer) on üks põhilisemaid Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) kuuluvaid instrumente ENVISAT-satelliidi pardal.
Uus!!: Vetikad ja MERIS · Näe rohkem »
Mikrofüüdid
Mikrofüüdid on väikesed veetaimed, mille all tavaliselt mõeldakse mikroskoopilisi vetikaid.
Uus!!: Vetikad ja Mikrofüüdid · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Vetikad ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Mikrovetikad
Mikrovetikad perekonnast ''Nannochloropsis'' Mikrovetikad ehk mikrofüüdid on mõne kuni mõnesaja mikromeetri pikkused, enamasti ainuraksed päris- ja eeltuumsed vetikad.
Uus!!: Vetikad ja Mikrovetikad · Näe rohkem »
Mittefotokeemiline kustutamine
Mittefotokeemiline kustutamine (inglise Non-photochemical quenching, NPQ) on valguskahjustuste vältimise mehhanism taimedes.
Uus!!: Vetikad ja Mittefotokeemiline kustutamine · Näe rohkem »
Mulla orgaaniline aine
Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest.
Uus!!: Vetikad ja Mulla orgaaniline aine · Näe rohkem »
Must seatigu
Must seatigu (ka must-seatigu; ladina keeles Limax cinereoniger, varem ka Limax alpinus) on Eestis esinev suur nälkjas.
Uus!!: Vetikad ja Must seatigu · Näe rohkem »
Mustluik
Mustluik (Cygnus atratus) on partlaste sugukonda luige perekonda kuuluv suur veelind.
Uus!!: Vetikad ja Mustluik · Näe rohkem »
Naastloomad
Naastloomad (ldn k Placozoa `lapikud loomad') on loomade hõimkond.
Uus!!: Vetikad ja Naastloomad · Näe rohkem »
Naatriumvesinikglutamaat
Naatriumvesinikglutamaat Naatriumvesinikglutamaat on glutamiinhappe naatriumisool.
Uus!!: Vetikad ja Naatriumvesinikglutamaat · Näe rohkem »
Natroni järv
Discovery tehtud foto Natroni järv (Lake Natron) on soolajärv Tansaania põhjaosas Arusha piirkonnas, Ida-Aafrika rifti idapoolse haru kohal.
Uus!!: Vetikad ja Natroni järv · Näe rohkem »
Nauru
pisi Nauru on riik Okeaanias Mikroneesia saarestikku kuuluval ovaalsel Nauru korallsaarel.
Uus!!: Vetikad ja Nauru · Näe rohkem »
Neuston
Neuston (kreeka sõnast neusteon 'ujuv') on veekogu (tavaliselt mere või järve) pindkilet asustavad loom- ja taimorganismid.
Uus!!: Vetikad ja Neuston · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Vetikad ja Nitraadid · Näe rohkem »
Norra kiviaeg
Norra kiviaeg kestis umbes 10 000 eKr kuni 1800 eKr.
Uus!!: Vetikad ja Norra kiviaeg · Näe rohkem »
Orgaaniline väetis
Hobusesõnnik on loomne orgaaniline väetis Kondijahu (tagumine kuhi) ja lihajahu (eesmine kuhi) saab väetisena kasutada Kodune taimsete jäätmete kompostimine Tööstuslik kompostimine Orgaaniline väetis koosneb lagunenud looma- ja taimejäänustest ning loomade ja inimeste väljaheidetest (näiteks kompost ja põllukultuuride jäänused).
Uus!!: Vetikad ja Orgaaniline väetis · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Vetikad ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Uus!!: Vetikad ja Patogeen · Näe rohkem »
Pärgament
Pärgamendi valmistamine, Saksamaa, 1568 Pärgament on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupidav, hele, läbipaistmatu materjal.
Uus!!: Vetikad ja Pärgament · Näe rohkem »
Põisadru
Põisadru ehk harilik põisadru (Fucus vesiculosus) on pruunvetikate klassi kuuluv liik.
Uus!!: Vetikad ja Põisadru · Näe rohkem »
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Uus!!: Vetikad ja Põlevkivi · Näe rohkem »
Põllumajanduse mõju keskkonnale
Põllumajanduse mõju keskkonnale varieerub, sõltudes põllumajanduslikest tavadest, mida praktiseeritakse üle maailma, kuid peamisteks probleemideks on paljude looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine, metsa pindala vähenemine, liigne niisutus, erosioon, väetiste ja agrokemikaalide sattumine veekogudesse.
Uus!!: Vetikad ja Põllumajanduse mõju keskkonnale · Näe rohkem »
Pii elu
"Pii elu" on Kanada kirjaniku Yann Marteli seiklusromaan.
Uus!!: Vetikad ja Pii elu · Näe rohkem »
Pioneerliik
Hawaiil hiljuti tahkestunud laavavoolu pragudes kasvavad pioneerliigid Pioneerliik on vastupidav liik, mis asustab esimesena viljatuid keskkondi või varem bioloogiliselt mitmekesiseid ökosüsteeme, mida on häiritud, näiteks metsatulekahju tõttu.
Uus!!: Vetikad ja Pioneerliik · Näe rohkem »
Plankton
Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.
Uus!!: Vetikad ja Plankton · Näe rohkem »
Plastiidid
Plastiidid on taimede ja protistide organellid, mis on ümbritsetud membraaniga.
Uus!!: Vetikad ja Plastiidid · Näe rohkem »
Polaaralad
Polaaralad maailmakaardil Lähistroopika Polaaralad on piirkonnad, mis asuvad pooluste ümbruses.
Uus!!: Vetikad ja Polaaralad · Näe rohkem »
Polüfüleetiline rühm
Joonisel moodustavad polüfüleetilise rühma püsisoojased ("soojaverelised"), kelle hulka kuuluvad ühtaegu imetajad (''Mammalia'') ja linnud (''Aves'') Polüfüleetiline rühm on (kladistikas kasutatava määratluse järgi) organismide rühm, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane.
Uus!!: Vetikad ja Polüfüleetiline rühm · Näe rohkem »
Polüsahhariidid
Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).
Uus!!: Vetikad ja Polüsahhariidid · Näe rohkem »
Pooldumine
Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Pooldumine on organismide vegetatiivne sigimisviis ja ühtlasi rakujagunemine, mille tagajärjel vastav rakk jaguneb kaheks suhteliselt võrdseks osaks.
Uus!!: Vetikad ja Pooldumine · Näe rohkem »
Porosamblik
Porosamblik (Cladonia) on samblike perekond sugukonnast Cladoniaceae.
Uus!!: Vetikad ja Porosamblik · Näe rohkem »
Prandi jõgi
Prandi jõgi (ka Veskiaru jõgi, Seinapalu jõgi, Rõhumetsa jõgi, Luisu-Prandi jõgi ja Tori jõgi) on jõgi Järva maakonnas, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Vetikad ja Prandi jõgi · Näe rohkem »
Primaarproduktsioon
Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.
Uus!!: Vetikad ja Primaarproduktsioon · Näe rohkem »
Prochlorococcus
Prochlorococcus on tsüanobakterite perekond, mille esindajad on 0,5–0,7 µm pikkuse läbimõõduga organismid.
Uus!!: Vetikad ja Prochlorococcus · Näe rohkem »
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Uus!!: Vetikad ja Protistid · Näe rohkem »
Pruunvetikad
Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.
Uus!!: Vetikad ja Pruunvetikad · Näe rohkem »
Psammon
Psammon on veekogu niiske kaldaliiva pinnal ja selle õhukest ülakihti asustavate mikroskoopiliste veeorganismide kogum.
Uus!!: Vetikad ja Psammon · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: Vetikad ja Punane · Näe rohkem »
Punane raamat
Punane nimestik (inglise keeles Red List) ehk punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.
Uus!!: Vetikad ja Punane raamat · Näe rohkem »
Punavetikad
Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.
Uus!!: Vetikad ja Punavetikad · Näe rohkem »
Punavetiktaimed
Punavetiktaimed (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 4000 liiki.
Uus!!: Vetikad ja Punavetiktaimed · Näe rohkem »
Pylaiella littoralis
Pylaiella littoralis (Linnaeus) Kjellman (sünonüüm Ectocarpus firmus) on liik pruunvetikaid.
Uus!!: Vetikad ja Pylaiella littoralis · Näe rohkem »
Raamen
Raamen (jaapani keeles ラーメン rāmen) on Hiina päritolu Jaapani nuudliroog – supp, mille koostises on tavaliselt sea- või kanaliha, nuudlid, vetikad, talisibul, porgand, mais ja kamaboko (kalast valmistatud pikkpoiss).
Uus!!: Vetikad ja Raamen · Näe rohkem »
Rafidiofüüdid
Rafidiofüüdid (Raphidiophyceae või Chloromonadophyceae) on stramenopiilide (heterokontide) klass, kuhu kuulub väike rühm eukarüootseid vetikaid.
Uus!!: Vetikad ja Rafidiofüüdid · Näe rohkem »
Reostus Läänemeres
Veeõitseng Läänemeres 2005. aasta suvel Läänemeri on üks maailmas kõige tugevama inimmõju all olev meri.
Uus!!: Vetikad ja Reostus Läänemeres · Näe rohkem »
Richard Kuhn
Richard Johann Kuhn (3. detsember 1900 Viin, Austria-Ungari – 1. august 1967 Heidelberg, Saksamaa) oli austria-saksa biokeemik, kes 1938.
Uus!!: Vetikad ja Richard Kuhn · Näe rohkem »
Ripikloomad
Ripikloomad (Appendicularia, sünonüüm Larvacea) on klass, mis kuulub hõimkonda mantelloomad.
Uus!!: Vetikad ja Ripikloomad · Näe rohkem »
Ristpart
Ristpart Muhu põhjarannikul adruvallil Ristpart (Tadorna tadorna) on partlaste sugukonda ristpardi perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Vetikad ja Ristpart · Näe rohkem »
Roheline
Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.
Uus!!: Vetikad ja Roheline · Näe rohkem »
Roheline merikilpkonn
Roheline merikilpkonn (Chelonia mydas) (osades kultuurides ka must merikilpkonn) on suurim kõva kilbiga merikilpkonn.
Uus!!: Vetikad ja Roheline merikilpkonn · Näe rohkem »
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Uus!!: Vetikad ja Rohevetikad · Näe rohkem »
Roosa
Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.
Uus!!: Vetikad ja Roosa · Näe rohkem »
Salar de Uyuni
Vaade Salar de Uyunile kosmosest, ülal vasakul on näha ka Salar de Coipasa Kuiv soolaväli Salar de Uyuni (ka Salar de Tunupa) on soolak Boliivia edelaosas.
Uus!!: Vetikad ja Salar de Uyuni · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Vetikad ja Samblikud · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Vetikad ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sargasso meri
Sargasso mere asukoht Sargasso meri on Atlandi ookeani osa.
Uus!!: Vetikad ja Sargasso meri · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Vetikad ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinikuringe
Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).
Uus!!: Vetikad ja Süsinikuringe · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Vetikad ja Seened · Näe rohkem »
Serotoniin
Serotoniin ehk 5-hüdroksütrüptamiin ehk 5-HT on keemiline aine.
Uus!!: Vetikad ja Serotoniin · Näe rohkem »
Siuglejad
''Neochildia fusca'' ''Proporus'' Siuglejad (Xenacoelomorpha) on väikeste väga lihtsate ussitaoliste loomade klaad ja hõimkond kahekülgsete rühmast.
Uus!!: Vetikad ja Siuglejad · Näe rohkem »
Soreedid
Videotõend, et lülijalgsed võivad samblike vegetatiivseid leviseid kanda. Piret Lõhmuse video Soreedid on samblike vegetatiivse paljunemise organid.
Uus!!: Vetikad ja Soreedid · Näe rohkem »
Struuma
Struumahaige naine Struuma ehk hõõtsik (ladina keeles struma) on osadel loomadel, sh inimestel esineda võiv püsiv suurenenud kilpnääre või kilpnäärmekude, mis on patogeneesist või kilpnäärme funktsionaalsest seisundist sõltumatu.
Uus!!: Vetikad ja Struuma · Näe rohkem »
Surnumeri
Surnumeri (heebrea keeles ים המלח Yam HaMelaẖ 'soolameri', araabia keeles البحر الميت al-Baḥr al-Mayyit 'soolameri') on soolajärv Lähis-Idas.
Uus!!: Vetikad ja Surnumeri · Näe rohkem »
Suula
Suula (Morus bassanus, varem Sula bassana) on suulalaste sugukonda suula perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Vetikad ja Suula · Näe rohkem »
Suure-Jaani
Suure-Jaani Suure-Jaani on linn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Uus!!: Vetikad ja Suure-Jaani · Näe rohkem »
Suursamblikud
lehtsamblik Suursamblikeks nimetatakse leht- ja põõsassamblikke.
Uus!!: Vetikad ja Suursamblikud · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Vetikad ja Taimed · Näe rohkem »
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Uus!!: Vetikad ja Taimestik · Näe rohkem »
Taimetoiteained
Taimetoit(e)ained ehk toitesoolad (vene keelest otse tõlgituna ka biogeenid) on taimede (sh vetikate) kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad taimele vajalikke toiteelemente.
Uus!!: Vetikad ja Taimetoiteained · Näe rohkem »
Takenoshin Nakai
Takenoshin Nakai (jaapani keeles 中井 猛之進 Nakai Takenoshin; 27. november 1882 Gifu – 6. detsember 1952 Tōkyō) oli Jaapani botaanik.
Uus!!: Vetikad ja Takenoshin Nakai · Näe rohkem »
Talassoteraapia
Talassoteraapia Talassoteraapia ehk mereravi on merevee kasutamine ravi eesmärgil.
Uus!!: Vetikad ja Talassoteraapia · Näe rohkem »
Tallofüüdid
Tallofüüdid ehk rakistaimed on hulkraksed alamad taimed.
Uus!!: Vetikad ja Tallofüüdid · Näe rohkem »
Tativetikas
Tativetikas (Gonyostomum semen (Ehrg.) Diesing) on heterokontide ehk stramenopiilide hõimkonda rafidiofüütide klassi arvatud vetikas.
Uus!!: Vetikad ja Tativetikas · Näe rohkem »
Tavaline amööb
Tavaline amööb ehk harilik amööb (Amoeba proteus) on tuntuim liik amööbi perekonnast.
Uus!!: Vetikad ja Tavaline amööb · Näe rohkem »
Tehismärgala
Kolm märgalatüüpi: a) avaveeline tehismärgala, b) maa-alune horisontaalvooluga tehismärgala, c) maa-alune vertikaalvooluga tehismärgala Tehismärgalaks nimetatakse kunstlikku märgala, sood või mülgast, mis on loodud kas täiesti uueks või taastatud elukeskkonnaks kohalikele liikidele või võõrliikidele, inimtekkelise reovee, sadevee või reoveepuhasti jäätmete töötlemiseks (nimetatakse ka märgalapuhastiks), maaparanduseks pärast kaevandamist või mõne teise ökoloogilise häiringu kõrvaldamiseks.
Uus!!: Vetikad ja Tehismärgala · Näe rohkem »
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Uus!!: Vetikad ja Teod · Näe rohkem »
Tiiu Trei
Tiiu Trei (aastani 1963 Pullisaar; 24. oktoober 1936 Viljandi – 2. detsember 2021 Tartu) oli Eesti botaanik ja algoloog.
Uus!!: Vetikad ja Tiiu Trei · Näe rohkem »
Transmissioonelektronmikroskoop
nm ''Mycobacterium tuberculosis'' Transmissioonielektronmikroskoop ehk läbivalgustav elektronmikroskoop ehk läbivkiirguse elektronmikroskoop (transmission electron microscope, TEM) on mikroskoop, mis võimaldab kujutise saada tänu uuritavat proovi läbivale elektronide voole.
Uus!!: Vetikad ja Transmissioonelektronmikroskoop · Näe rohkem »
Trinidad ja Tobago
Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus.
Uus!!: Vetikad ja Trinidad ja Tobago · Näe rohkem »
Troofsusklassifikatsioon
Troofsusklassifikatsioon on eelkõige järvede jaotussüsteem, kus järved liigitatakse troofsuse ehk toitelisuse alusel eri klassidesse.
Uus!!: Vetikad ja Troofsusklassifikatsioon · Näe rohkem »
Tsönoobium
Rohevetika ''Pediastrum duplex'' tsönoobium Tsönoobium on kindla rakkude arvuga koloonia, mis on tekkinud raku simultaanse jagunemise tulemusena.
Uus!!: Vetikad ja Tsönoobium · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Vetikad ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Tsüklomorfoos
Tsüklomorfoosiks nimetatakse hüdrobioloogias vees hõljuvatele organismidele (plankteritele) omast eri põlvkondade kehakuju aastaajalist muutumist.
Uus!!: Vetikad ja Tsüklomorfoos · Näe rohkem »
Uuendtoit
Uuendtoit on toit või toidu koostisosad, mida pole enne 15.
Uus!!: Vetikad ja Uuendtoit · Näe rohkem »
Uus Põhjala toit
"Uus Põhjala toit" (islandi keeles Nýr norrænn matur, norra keeles Ny Nordisk Mat, rootsi keeles Ny nordisk mat, soome keeles Uusi pohjoismainen ruoka, taani keeles Ny Nordisk Mad) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2006.
Uus!!: Vetikad ja Uus Põhjala toit · Näe rohkem »
Valgejõgi
Valgejõgi on Lahemaa suurim ja pikim jõgi.
Uus!!: Vetikad ja Valgejõgi · Näe rohkem »
Välekonn
Välekonn (Rana dalmatina) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Vetikad ja Välekonn · Näe rohkem »
Veeõitseng
Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng Dnepri jõel Ukrainas Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.
Uus!!: Vetikad ja Veeõitseng · Näe rohkem »
Veeseened
Veeseened on veekeskkonnas elavad seened.
Uus!!: Vetikad ja Veeseened · Näe rohkem »
Veetaimed
Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas.
Uus!!: Vetikad ja Veetaimed · Näe rohkem »
Vesikirp
Poegiv vesikirp ''Daphnia magna'' liikumine aegluubis Vesikirp ehk kiivrik (Daphnia) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väikeste vähiliste perekond.
Uus!!: Vetikad ja Vesikirp · Näe rohkem »
Vetikakasvatus
Vetikakasvatus on akvakultuuri valdkond, milles tegeldakse vetikate kasvatusega basseinides, merelahtedes, sumpades, tiikides või mujal, kus vetikate elutingimusi on võimalik mingil määral kontrolli all hoida ning mille eesmärk on toota toiduainete või ravimite tootmisel vajatavaid komponente või avaldada mõju keskkonnale.
Uus!!: Vetikad ja Vetikakasvatus · Näe rohkem »
Vetikate heterotroofne toitumine
Vetikate heterotroofne toitumine on vetikate võime autotroofse toitumise (fotosünteesi) kõrval hankida veest eluks vajalikke ühendeid, eeskätt keerukamaid süsinikuühendeid.
Uus!!: Vetikad ja Vetikate heterotroofne toitumine · Näe rohkem »
Viive Kõvask
Viive Kõvask (4. märts 1932 – 19. veebruar 1995) oli eesti hüdrobioloog.
Uus!!: Vetikad ja Viive Kõvask · Näe rohkem »
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Vetikad ja Vitamiinid · Näe rohkem »
Yellowstone'i rahvuspark
Yellowstone'i rahvuspark asub Ameerika Ühendriikides Wyomingi, Montana ja Idaho osariigi alal.
Uus!!: Vetikad ja Yellowstone'i rahvuspark · Näe rohkem »
