Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Vladimir Aleksandrovitš

Index Vladimir Aleksandrovitš

Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš (Владимир Александрович, 22. aprill (10. aprill vkj) 1847 Peterburi – 17. veebruar (4. veebruar vkj) 1909 Peterburi) oli Venemaa suurvürst, Aleksander II kolmas poeg.

23 suhted: Aleksander II, Andrei Vladimirovitš, Biograafiad (V), Boriss Vladimirovitš, Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn), De la Gardie loss, Dubulti, Eesti peakonsulaat Peterburis, Georg von Bock, Haapsalu ajalugu, Kadriorg, Liivi sõja mälestusmärk, Marija Aleksandrovna, Paide, Paide ajalugu, Peterburi sõjaväeringkond, Pontus Brevern de la Gardie, Romanovid, Surnud 17. veebruaril, Tartu ülikooli auliikmete loend, Venemaa Ajaloo Selts, Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmete loend, Venemaa keisririigi senaatorite loend.

Aleksander II

Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Aleksander II · Näe rohkem »

Andrei Vladimirovitš

Andrei Vladimirovitš (vene keeles Андрей Владимирович; 14. mai 1879 Tsarskoje Selo – 30. oktoober 1956 Pariis) oli Venemaa suurvürst, Vladimir Aleksandrovitši poeg ja Kirill Vladimirovitši vend.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Andrei Vladimirovitš · Näe rohkem »

Biograafiad (V)

Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab V-tähega.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Biograafiad (V) · Näe rohkem »

Boriss Vladimirovitš

Boriss Vladimirovitš Boriss Vladimirovitš Boriss Vladimirovitš (Борис Владимирович, 24. november 1877 Tsarskoje Selo – 9. november 1943 Pariis) oli Venemaa suurvürst, Vladimir Aleksandrovitši poeg ja Kirill Vladimirovitši noorem vend.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Boriss Vladimirovitš · Näe rohkem »

Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)

Carl Robert Jakobsoni tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Torupilli asumis.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn) · Näe rohkem »

De la Gardie loss

De la Gardie loss on ehitis Lääne maakonnas Haapsalus aadressil Vaba tänav 4.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja De la Gardie loss · Näe rohkem »

Dubulti

Dubulti asendikaart Dubulti jaamahoone Dubulti (saksa keeles Dublezeem, Dubbeln) on Läti linna Jūrmala osa.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Dubulti · Näe rohkem »

Eesti peakonsulaat Peterburis

Eesti Vabariigi peakonsulaat Peterburis on Eesti Vabariigi välissuhtlusametkonna Välisministeeriumi esindus Venemaa Föderatsioonis Peterburi linnas aadressil Bolšaja Monetnaja 14.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Eesti peakonsulaat Peterburis · Näe rohkem »

Georg von Bock

Georg von Bock Georg von Bock (vene keeles Георгий Тимофеевич Бок) (6. oktoober (ukj 18. oktoober) 1818 – 12. juuni 1876 Schwerin) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi mereväelane, viitseadmiral.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Georg von Bock · Näe rohkem »

Haapsalu ajalugu

Ülevaade Haapsalu linna ajaloost.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Haapsalu ajalugu · Näe rohkem »

Kadriorg

Kadrioru asumi kaart Kadrioru park Russalka mälestussammas Kadriorus Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Kadriorg · Näe rohkem »

Liivi sõja mälestusmärk

Liivi sõja mälestusmärk on Liivi sõjas Paide linna vallutamisel 1573.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Liivi sõja mälestusmärk · Näe rohkem »

Marija Aleksandrovna

Maximiliane Wilhelmine Auguste Sophie Marie (8. august (27. juuli vkj) 1824 – 3. juuni (22. mai vkj) 1880) oli Venemaa keisri Aleksander II abikaasa, õigeusku ristituna Maria Aleksandrovna.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Marija Aleksandrovna · Näe rohkem »

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Paide · Näe rohkem »

Paide ajalugu

Paide ajalugu on ülevaade Kesk-Eesti linna Paide ajaloost.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Paide ajalugu · Näe rohkem »

Peterburi sõjaväeringkond

Peterburi sõjaväeringkond (vene keeles Петербургский военный округ) oli 1864.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Peterburi sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Pontus Brevern de la Gardie

Krahv Pontus Alexander Ludwig Brevern de la Gardie (vene Александр Иванович Бреверн де ла Гарди; 1814–1890) oli Venemaa sõjaväelane (ratsaväekindral), kindraladjutant ning Riiginõukogu liige.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Pontus Brevern de la Gardie · Näe rohkem »

Romanovid

Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Romanovid · Näe rohkem »

Surnud 17. veebruaril

Siin loetletakse 17. veebruaril surnud tuntud inimesi.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Surnud 17. veebruaril · Näe rohkem »

Tartu ülikooli auliikmete loend

Tartu Ülikooli auliikme medal, mille on kujundanud Julia Maria Künnap. ''Foto: Andres Tennus'' Tartu Ülikooli auliikmeks nimetatakse füüsilisi isikuid, kes on märkimisväärselt kaasa aidanud Tartu Ülikooli põhikirjalise eesmärgi saavutamisele, muu hulgas olulise rahaliselt hinnatava toetusega.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Tartu ülikooli auliikmete loend · Näe rohkem »

Venemaa Ajaloo Selts

Venemaa Ajaloo Selts (vene keeles Российское историческое общество, lühend РИО – RIO) on alates 2012.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Venemaa Ajaloo Selts · Näe rohkem »

Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmete loend

Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmete loend 1810−1917.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmete loend · Näe rohkem »

Venemaa keisririigi senaatorite loend

Venemaa keisririigi Valitseva Senati liikmete loend 1711−1917.

Uus!!: Vladimir Aleksandrovitš ja Venemaa keisririigi senaatorite loend · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Vladimir Aleksandrovitš Romanov.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »