Kiiremini kui brauser!
12 suhted: Aafrika Sarv, Bangladesh, Geograafia mõisteid, Hitra vald, Kaljukitse pöörijoon, Leptodora, Maateaduste mõisteid (V), Paralleel, Pöörijoon, Seniit, Suvine pööripäev, Ujjain.
Aafrika Sarv
Aafrika Sarve maad Somaali poolsaar Shuttle'ilt pildistatuna Aafrika Sarv on täpsemalt piiritlemata ala Aafrika idaosas.
Uus!!: Vähi pöörijoon ja Aafrika Sarv · Näe rohkem »
Bangladesh
Tanguar haor on 100-ruutkilomeetrine oluline märgalade ökosüsteem Sunamaganji rajoonis. Traditsioonilise hapupiimajoogi lassi valmistamine Dhakas (2023) Kalastajad Jamuna jõel (2019) Bangladeshi Rahvavabariik on riik Lõuna-Aasias Bengali lahest põhjas.
Uus!!: Vähi pöörijoon ja Bangladesh · Näe rohkem »
Geograafia mõisteid
Selles loendis on loetletud inimgeograafia, geoinformaatika, kartograafia ja geodeesiaga seotud üldmõisted.
Uus!!: Vähi pöörijoon ja Geograafia mõisteid · Näe rohkem »
Hitra vald
Hitra on vald Norras Trøndelagi maakonnas.
Uus!!: Vähi pöörijoon ja Hitra vald · Näe rohkem »
Kaljukitse pöörijoon
Maailma kaart (lõunapöörijoon on märgitud punase jooniga) Kaljukitse pöörijoon ehk lõunapöörijoon on pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° S. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas – 22. detsembril.
Uus!!: Vähi pöörijoon ja Kaljukitse pöörijoon · Näe rohkem »
Leptodora
Leptodora on vesikirbuliste seltsi kuuluv planktiliste vähilaadsete perekond.
Uus!!: Vähi pöörijoon ja Leptodora · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (V)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad V-tähega. vadi – Vadja alamlade – vahekliimavööde – vahevöö – vahevöö pluum – vahevöö ülaosa – vaheäravool – vaiguläige – vaikne tuul – Vaikse ookeani kurrutus – Vaikse ookeani tulerõngas – vaiselbergiit – vajumismoone – vakants – valgla – valguse neeldumine – vali tuul – vall-luide – Vanaaegkond – vanadiniit – vanuseline korrelatsioon – Vara-Devon – Vara-Juura – Vara-Kambrium – Vara-Kriit – Vara-Ordoviitsium – Vara-Triias – Varangeri jäätumine – Varangu lade – varikaldenurk – varing – varingunõgu – varisemisnurk – varv – varvokronoloogia – vask – vaskläik – veealune murenemine – veealune kanjon – veealune mägi – veebilanss – veehoidla – veelade – veelahe – veelahkmeahelik – veelained – veepide – veer – veeressursid – veerežiim – veeringe – veeris – veestik – veetase – veetemperatuur – Vend (geoloogia) – vermikuliit – vesi – vesiikul (geoloogia) – vesikond – vesikulaarne tekstuur – vesiliiv – veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal vesipüks – vestiminifeerid – vesuviaan – vesuvianiit – vetikad – vetikate õitseng – vetiklubjakivi – vettkandev kiht – vihm – vihmauure – viiburgiit – viirjärvesete – viirsavi – vilgud – virgmärk – virmalised – vitroklastiline struktuur – vivianiit – volframiit – Volhovi lade – volõniit – vooluhulk – voolukiirus – voolunõva – voolutekstuur – voor – voorestik – Vormsi lade – vulkaan – vulkaanikraater – vulkaaniline gaas – vulkaaniline kaar – subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik vulkaaniline kivim – vulkaanilise tekkega tardkivim vulkaaniline klaas – ehk obsidiaan on ränirikka koostisega ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim vulkaaniline materjal – vulkaaniline plokk – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke kehana maapinnale langenud nurgeline kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm vulkaaniline pomm – vulkaanist väljapaiskunud ja tahke või peaaegu tahke kehana maapinnale langenud ümardunud kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm vulkaaniline saar – vulkaaniline tuhk – kuni 2 mm läbimõõduga püroklastidest koosnev vulkaaniline sete vulkaanilõõr – vulkaanipurse – vulkanism – vulkanoloogia – vulkanoloogiaobservatoorium – võrdteraline struktuur – võrendik – võõrikjõgi – võõrkristall – Vähi pöörijoon – väike jääaeg – väin – välde (geoloogia) – väliandmestik – väligeoloog – välistuum – väljasuremine – väljauhtehorisont – värviindeks – kristalse kivimi värviliste mineraalide sisaldust näitav suhtarv värvilised mineraalid – vääriskivi – väävel – vöödiline tekstuur – V.
Uus!!: Vähi pöörijoon ja Maateaduste mõisteid (V) · Näe rohkem »
Paralleel
Paralleelid ja meridiaanid (nullmeridiaan on märgitud helepunase joonega) Paralleel on kujutletav ekvaatoriga paralleelne ringjoon Maa pinnal.
Uus!!: Vähi pöörijoon ja Paralleel · Näe rohkem »
Pöörijoon
Pöörijoon on kujutletav joon maakera pinnal, mille laiuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon).
Uus!!: Vähi pöörijoon ja Pöörijoon · Näe rohkem »
Seniit
O – vaatleja, Z taevakeha seniidis Seniit ehk lagipunkt ehk lagitäpp (araabia keeles semt) on kujuteldav punkt taevasfääril otse maapealse vaatleja kohal.
Uus!!: Vähi pöörijoon ja Seniit · Näe rohkem »
Suvine pööripäev
Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö, aga lõunapoolkeral on pikim öö ja lühim päev.
Uus!!: Vähi pöörijoon ja Suvine pööripäev · Näe rohkem »
Ujjain
Ujjain, august 2006 Ujjain on linn Indias Madhya Pradeshis.
Uus!!: Vähi pöörijoon ja Ujjain · Näe rohkem »
