Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Aleksandriin, Alliteratsioon, Antonius Arena, Assonants, Bojmuhammad Nijozov, Chrétien de Troyes, Devanaagari kiri, Eeltakt, Eepika, Eepos, Eeslaulja, Ellen Niit, Entremés, Fikseeritud vormid, Haanja miis, Heidelbergi väike laulukäsikiri, Hendrik Adamson, Hernani, Humoresk, Intermedio, Jüriöö ülestõus, Jeremiaad, Jevdokia Kanniste, Kalevipoeg, Kanteletar, Katrään, Kirjandusteaduse mõisteid, Lõppriim, Liisu Mägi, Liivimaa noorem riimkroonika, Limerik, Loits, Luule, Menandros, Muusikavormide loend, Oktett, Oktett (värsivorm), Parallelism, Pavaan (Fauré), Prantsuse muusika, Psalmoodia, Rüütliromaan, Riimiline luule, Rudolf Kallas, Süüria muusika, Shāhnāmeh, Sikhism, Stroof, Surmatants (Lübeck), Tanka, ..., Tertsett (värsivorm), Uno Leies, Valm, Värsijalg, Värsimõõt, Värsisüsteem, Veis, Viire takka, Vormel (folkloristika). Laienda indeks (9 rohkem) »
Aleksandriin
Aleksandriin on 12- või 13-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga kuuenda silbi järel.
Uus!!: Värss ja Aleksandriin · Näe rohkem »
Alliteratsioon
Alliteratsioon on sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses, nt: "Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul).
Uus!!: Värss ja Alliteratsioon · Näe rohkem »
Antonius Arena
Antonius Arena (Antoine Arène; u 1500 Solliès-Pont – 1544 või 1550. aastad) oli prantsuse jurist ja luuletaja.
Uus!!: Värss ja Antonius Arena · Näe rohkem »
Assonants
Assonants on keeleteaduses sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses, nt: "Ostsin Otilt ma hobuse" (rahvalaul).
Uus!!: Värss ja Assonants · Näe rohkem »
Bojmuhammad Nijozov
Bojmuhammad Nijozov (tadžiki keeles Боймуҳаммад Ниёзов või Боймуҳаммад Ниёзӣ; 27. septembril Hudžandis – 1. veebruaril 2009 Hudžandis) oli Tadžikistani muusik, Tadžikistani rahvakunstnik (1994).
Uus!!: Värss ja Bojmuhammad Nijozov · Näe rohkem »
Chrétien de Troyes
Chrétien de Troyes (umbes 1135 – umbes 1183, sünni- ja surmakoht teadmata) oli prantsuse poeet, keda peetakse prantsuskeelse nn ümarlauakirjanduse alusepanijaks (ümarlauakirjandus on keldi müütide ainestikul põhinev kirjandus, kus peategelaseks on enamasti kuningas Arthur) ning üheks esimeseks rüütliromaanide autoriks.
Uus!!: Värss ja Chrétien de Troyes · Näe rohkem »
Devanaagari kiri
Devanaagari kiri (sanskriti sõnast देवनागरी (devanāgarī 'jumaliku linna', lühendatult नागरी (nāgarī)) on konsonant-vokaalne kiri, mida kasutatakse sanskriti, hindi, nepali, marathi ja mitme muu India keele kirjutamiseks. See on üks kasutatavamaid kirjasüsteeme Indias ja Nepalis.
Uus!!: Värss ja Devanaagari kiri · Näe rohkem »
Eeltakt
Eeltakt (inglise keeles pickup measure, saksa keeles Auftakt) on muusikateose alguses olev meetrumi rõhutult osalt algav mittetäielik takt, mis valmistab ette esimese takti alguses asuvat meetrumi rõhulist osa.
Uus!!: Värss ja Eeltakt · Näe rohkem »
Eepika
Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist.
Uus!!: Värss ja Eepika · Näe rohkem »
Eepos
Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost.
Uus!!: Värss ja Eepos · Näe rohkem »
Eeslaulja
Eeslaulja (ka eestvõtja, eestütleja) on inimene, kes regilaulus laulab vaheldumisi kooriga.
Uus!!: Värss ja Eeslaulja · Näe rohkem »
Ellen Niit
Ellen Niit (sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949–1958 Ellen Niit, 1958. aastast Ellen Kross; 13. juuli 1928 – 30. mai 2016) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Värss ja Ellen Niit · Näe rohkem »
Entremés
Entremés (mitmus entremeses, eesti keelde on see tõlgitud intermeedium või vahemäng ja sõna tähistab hispaania keeles ka vahepealset rooga mitmekäigulise lõunasöögi käikude vahel) oli lühike koomilise sisuga ühevaatuseline näidend Hispaania 16.–17. sajandi teatris; tavaliselt mängiti seda pikema mitmevaatuselise draamateose vaatuste vahelise interluudiumina.
Uus!!: Värss ja Entremés · Näe rohkem »
Fikseeritud vormid
Fikseeritud vormid (prantsuse keeles formes fixes) olid 14.–15.
Uus!!: Värss ja Fikseeritud vormid · Näe rohkem »
Haanja miis
"Haanja miis" (ka "Haanja mees", haanjapäraselt "Haani miiss") on rahvalaul, mille autorsust omistatakse sageli ekslikult Võru kirjanikule Jaan Räppole.
Uus!!: Värss ja Haanja miis · Näe rohkem »
Heidelbergi väike laulukäsikiri
Heidelbergi väike laulukäsikiri (saksa keeles Kleine Heidelberger Liederhandschrift) on oletatavasti 13. sajandi lõpust pärinev keskülemsaksakeelne käsikiri, mis sisaldab minnesingerite tekste.
Uus!!: Värss ja Heidelbergi väike laulukäsikiri · Näe rohkem »
Hendrik Adamson
Hendrik Adamson (6. oktoober (24. septembril Juliuse kalendri järgi) 1891 Kärstna vald – 7. märts 1946 Tuhalaane vald) oli eesti luuletaja, õpetaja ja esperantist.
Uus!!: Värss ja Hendrik Adamson · Näe rohkem »
Hernani
Etenduse peale mässav publik "Hernani" on Victor Hugo näidend, mis pärineb 1830.
Uus!!: Värss ja Hernani · Näe rohkem »
Humoresk
Humoresk (saksa sõnast Humoreske) on proosa- või värsivormis humoristlik lühijutt, milles tehakse heatahtlikku nalja mingi nähtuse, isiku või isiku omaduste üle.
Uus!!: Värss ja Humoresk · Näe rohkem »
Intermedio
Intermedio, ka intromessa, introdutto, tramessa, tramezzo või intermezzo oli Itaalia renessansskultuurile iseloomulik muusikat, tantsu, värssteksti ja pantomiimi ühendav lavaline vaatemäng, mida etendati õukondades erilisteks puhkudeks lavastatud mitmeosalise teatritüki vaatuste vahel.
Uus!!: Värss ja Intermedio · Näe rohkem »
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Uus!!: Värss ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »
Jeremiaad
Jeremiaad on nutulaul või kaebelugu, enamasti proosas, ent mõnikord värsis.
Uus!!: Värss ja Jeremiaad · Näe rohkem »
Jevdokia Kanniste
Miku Ode (kodanikunimega Jevdokia Kanniste; 27. veebruar 1857 Matsuri – 19. august 1924 Helbi) oli setu rahvalaulik.
Uus!!: Värss ja Jevdokia Kanniste · Näe rohkem »
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Uus!!: Värss ja Kalevipoeg · Näe rohkem »
Kanteletar
Kanteletari tiitelleht "Kanteletar" on Elias Lönnroti kogutud ja koostatud soome rahvalaulude kogumik.
Uus!!: Värss ja Kanteletar · Näe rohkem »
Katrään
Katrään (prantsuse quatrain) on värsinelik, neljarealine salm.
Uus!!: Värss ja Katrään · Näe rohkem »
Kirjandusteaduse mõisteid
Siin on loetletud kirjandusteaduse mõisteid.
Uus!!: Värss ja Kirjandusteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Lõppriim
Lõppriim on sõnade lõpphäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena.
Uus!!: Värss ja Lõppriim · Näe rohkem »
Liisu Mägi
Liisu Mägi, tuntud ka nime all Puru Liisu, (16. detsember 1831 – 17. jaanuar 1926) oli Mulgimaal ja Lõuna-Viljandimaal tuntud rahvalaulik ja pulma-kaasitaja.
Uus!!: Värss ja Liisu Mägi · Näe rohkem »
Liivimaa noorem riimkroonika
Liivimaa noorem riimkroonika (ka Hoeneke kroonika) on kroonika, mille pani 14. sajandi keskel kirja Bartholomäus Hoeneke.
Uus!!: Värss ja Liivimaa noorem riimkroonika · Näe rohkem »
Limerik
Limerik on inglise päritolu luulevorm.
Uus!!: Värss ja Limerik · Näe rohkem »
Loits
Loits on maagiline akt – sõnaline pöördumine, mille abil tahetakse allutada üleloomulik vägi oma tahtele.
Uus!!: Värss ja Loits · Näe rohkem »
Luule
Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
Uus!!: Värss ja Luule · Näe rohkem »
Menandros
Menandros. Rooma keisririigi aegne koopia kreeka originaalist (ca. 343–291 eKr). Marmor, Vatikani muuseum Menandros (vanakreeka keeles Μένανδρος, ladinapäraselt Menander; 342/341 eKr – 291/290 eKr) oli vanakreeka näitekirjanik, Ateena uue komöödia tuntuim esindaja.
Uus!!: Värss ja Menandros · Näe rohkem »
Muusikavormide loend
Siin on loetletud muusikavorme.
Uus!!: Värss ja Muusikavormide loend · Näe rohkem »
Oktett
Oktett (itaalia keeles ottetto) tähendab number 8-t. See on mitmetähenduslik sõna olenevalt sellest millisest valdkonnast on jutt.
Uus!!: Värss ja Oktett · Näe rohkem »
Oktett (värsivorm)
Oktett või oktaav ehk oktav (itaalia keeles ottava rima) on Itaalia päritolu värsivorm, kaheksast 11-silbilisest värsireast koosnev stroof, mille riimiskeem on abababcc.
Uus!!: Värss ja Oktett (värsivorm) · Näe rohkem »
Parallelism
Parallelism ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte: ühe värsi (ka lause või lauseosa) mõtte teisendatud, täpsustav ja avardav kordamine.
Uus!!: Värss ja Parallelism · Näe rohkem »
Pavaan (Fauré)
"Pavaan" oopus 50 on prantsuse helilooja Gabriel Fauré teos, mille ta kirjutas 1887.
Uus!!: Värss ja Pavaan (Fauré) · Näe rohkem »
Prantsuse muusika
Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud.
Uus!!: Värss ja Prantsuse muusika · Näe rohkem »
Psalmoodia
Psalmoodia ehk psalmilaul on muusikas psalmide laulmise ja mängimise muusikastiil.
Uus!!: Värss ja Psalmoodia · Näe rohkem »
Rüütliromaan
Rüütliromaan on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr.
Uus!!: Värss ja Rüütliromaan · Näe rohkem »
Riimiline luule
Riimiline luule on luule, milles tekst on riimi abil korrastatud.
Uus!!: Värss ja Riimiline luule · Näe rohkem »
Rudolf Kallas
Rudolf Gottfried Kallas (22. mai 1851 Kaarma kihelkond – 22. aprill 1913 Peterburi, maetud Tartus) oli eesti kirikuõpetaja, teoloog, pedagoog, kultuuriloolane ja rahvusliku liikumise tegelane.
Uus!!: Värss ja Rudolf Kallas · Näe rohkem »
Süüria muusika
Süüria muusika on Süürias või süürlaste loodud muusika.
Uus!!: Värss ja Süüria muusika · Näe rohkem »
Shāhnāmeh
Rostami poeg Faramarz leinab oma isa ja onu Zavareh'd "Shāhnāmé" (ka "Šahname"; pärsia keeles شاهنامه Šāhnāmeh, "Kuningate raamat") on pikk eepiline poeem, mille millalgi 977.
Uus!!: Värss ja Shāhnāmeh · Näe rohkem »
Sikhism
Maal kümnest gurust Sikhism on monoteistlik religioon, mis on üks uuemaid usundeid Indias.
Uus!!: Värss ja Sikhism · Näe rohkem »
Stroof
Stroof (vanakreeka sõnast strophē 'pöörlemine') ehk salm on luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma.
Uus!!: Värss ja Stroof · Näe rohkem »
Surmatants (Lübeck)
"Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke surmatantsu kujutav maal, mis valmis 1463.
Uus!!: Värss ja Surmatants (Lübeck) · Näe rohkem »
Tanka
Tanka (tõlkes "lühike luuletus") on zen-budistlike traditsioonidega tugevalt seotud 31-silbiline luulevorm (silpide arv värssides 5-7-5 / 7-7).
Uus!!: Värss ja Tanka · Näe rohkem »
Tertsett (värsivorm)
Tertsett ehk kolmikvärss ehk tristihhon on luuleteoses või laulus kolmest värsist koosnev stroof (salm).
Uus!!: Värss ja Tertsett (värsivorm) · Näe rohkem »
Uno Leies
Uno Leiese haudUno Leies (6. oktoober 1931 Narva – 13. september 1988 Tallinn) oli eesti lastekirjanik, teatrilavastaja ja telerežissöör.
Uus!!: Värss ja Uno Leies · Näe rohkem »
Valm
Valm on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.
Uus!!: Värss ja Valm · Näe rohkem »
Värsijalg
Värsijalg (ladina keeles pes, kreeka keeles ποῦς) on värsis korduv rütmiühik.
Uus!!: Värss ja Värsijalg · Näe rohkem »
Värsimõõt
Värsimõõt ehk meetrum on poeetikas viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid värsis vahelduvad, määrates selle pikkuse ja rütmi.
Uus!!: Värss ja Värsimõõt · Näe rohkem »
Värsisüsteem
Värsisüsteem on luuletuse rütmi loov silpide, sõnade, lausete või tähenduste kordumine.
Uus!!: Värss ja Värsisüsteem · Näe rohkem »
Veis
Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.
Uus!!: Värss ja Veis · Näe rohkem »
Viire takka
"Viire takka" (see tähendab 'Viirelaiu tagant') on eesti rahvalaul, mis räägib Krimmi sõja ajal Riia lahte väisanud aurulaevade dessandist (Baltic fleet) ning nende laevade jõudmisest Arensburgi (Kuressaarde) 23.
Uus!!: Värss ja Viire takka · Näe rohkem »
Vormel (folkloristika)
Vormel on folkloristikas lause, värss või lause-, värsirühm, mis kordub eri teostes samas funktsioonis.
Uus!!: Värss ja Vormel (folkloristika) · Näe rohkem »
