90 suhted: A causal account of knowing, A Model of the Universe, Anomaalne monism, Antirealism, Aposterioorne õigustus, Aprioorsus, Aquino Thomas, Aristoteles, Arutlus, Üldisuskvantor, Bertrand Russell, Cantori diagonaaltõestus, Corine Besson, Deduktiivne arutlus, Edmund Gettier, Eitus, Epifenomenilised kvaalid, Epistemology, Esimene meditatsioon, Ethics: Inventing Right and Wrong, Fact, Fiction, and Forecast, Filosoofia mõisteid, Fixing Reference, G. E. M. Anscombe, Gettieri probleem, Gilbert Ryle, Hans Reichenbach, Hüpotees, Ian Hacking, Idee, Identsus, Induktiivne arutlus, Instrumentalism, Intellektuaalne alandlikkus, Intention, Is Semantics Possible?, Karl Popper, Kehtetus, Kehtivus, Knowledge, Kontiinumi hüpotees, Kontingentne propositsioon, Kontradiktoorsus, Kriitiline mõtlemine, Lauseloogika, Logik der Forschung, Loodusseadus, Loogika, Loogika mõisteid, Loogiline võimalikkus, ..., Maskiga mehe eksitus, Mõistujutt nähtamatust aednikust, Metaphysics, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Natural Goodness, Otsustus, Paul Feyerabend, Philippa Foot, Philosophia prima, sive Ontologia, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Platonism (matemaatika), Presupositsioon, Principia Ethica, Propositsioon, Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind, Realism, Realism (teadus), Space and Time, Tühi hulk, Tõesus, Tõetagaja ja valetagaja, Tõeväärtus, Teadmine, Teadusfilosoofia, Teaduslik pilt, Teadvus, Teine meditatsioon, Teoloogia summa, Termin (loogika), The Refutation of Idealism, The Sources of Normativity, The Structure of Biological Science, Utilitarianism, Valesus, Valetaja lause, Valetaja paradoks, Vastuväiteline tõestus, Väär, Väärus. Laienda indeks (40 rohkem) »
A causal account of knowing
"A causal account of knowing" ("Üks kausaalne teadmise teooria") on Alvin Goldmani artikkel, milles ta esitab kausaalse teadmisteooria esimese variandi.
Uus!!: Väärus ja A causal account of knowing · Näe rohkem »
A Model of the Universe
"A Model of the Universe: Space-Time, Probability, and Decision" on Storrs McCalli filosoofiline raamat.
Uus!!: Väärus ja A Model of the Universe · Näe rohkem »
Anomaalne monism
Anomaalne monism on vaimufilosoofias keha ja vaimu probleemile pakutud lahendus, mille kohaselt iga vaimusündmus on identne mõne füüsilise sündmusega, kuid vaimusündmustena kirjeldatuna ei allu nad rangetele füüsilistele loodusseadustele.
Uus!!: Väärus ja Anomaalne monism · Näe rohkem »
Antirealism
Antirealismiks mingit laadi entiteetide suhtes nimetatakse analüütilises filosoofias filosoofilist positsiooni, mis eitab nende tõelist olemasolu või eitab, et väited nende kohta on kas tõesed või väärad.
Uus!!: Väärus ja Antirealism · Näe rohkem »
Aposterioorne õigustus
Aposterioorne õigustus ehk empiiriline õigustus on teadmise või uskumuse õigustus, mis sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest).
Uus!!: Väärus ja Aposterioorne õigustus · Näe rohkem »
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Uus!!: Väärus ja Aprioorsus · Näe rohkem »
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: Väärus ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Väärus ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Uus!!: Väärus ja Arutlus · Näe rohkem »
Üldisuskvantor
Üldisuskvantor (sümbol \forall) on predikaatloogikas sümbol, mille abil väljendatakse, et miski on tõsi kõige kohta (või kõige asjasse puutuva kohta).
Uus!!: Väärus ja Üldisuskvantor · Näe rohkem »
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Uus!!: Väärus ja Bertrand Russell · Näe rohkem »
Cantori diagonaaltõestus
Cantori diagonaaltõestus on Georg Cantorilt pärinev tõestus, et reaalarvude hulk ei ole loenduv.
Uus!!: Väärus ja Cantori diagonaaltõestus · Näe rohkem »
Corine Besson
Corine Besson on filosoof, kes on tegelnud epistemoloogia, analüütilise filosoofia ajaloo ja filosoofilise loogikaga.
Uus!!: Väärus ja Corine Besson · Näe rohkem »
Deduktiivne arutlus
Deduktiivne arutlus on arutlus, mille eelduste tõesust peetakse järelduse tõesust tagavaks.
Uus!!: Väärus ja Deduktiivne arutlus · Näe rohkem »
Edmund Gettier
Edmund L. Gettier (31. oktoober 1927 Baltimore – 23. märts 2021) oli USA filosoof.
Uus!!: Väärus ja Edmund Gettier · Näe rohkem »
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Uus!!: Väärus ja Eitus · Näe rohkem »
Epifenomenilised kvaalid
"Epifenomenilised kvaalid" (Epiphenomenal Qualia) on Frank Jacksoni üks tuntumaid artikleid.
Uus!!: Väärus ja Epifenomenilised kvaalid · Näe rohkem »
Epistemology
"Epistemology" on Duncan Pritchardi filosoofiline raamat.
Uus!!: Väärus ja Epistemology · Näe rohkem »
Esimene meditatsioon
Esimene meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" esimene peatükk.
Uus!!: Väärus ja Esimene meditatsioon · Näe rohkem »
Ethics: Inventing Right and Wrong
"Ethics: Inventing Right and Wrong" ("Eetika: õige ja väära leiutamine") on John Mackie filosoofiline raamat.
Uus!!: Väärus ja Ethics: Inventing Right and Wrong · Näe rohkem »
Fact, Fiction, and Forecast
"Fact, Fiction, and Forecast" on Nelson Goodmani filosoofiline raamat.
Uus!!: Väärus ja Fact, Fiction, and Forecast · Näe rohkem »
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Uus!!: Väärus ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »
Fixing Reference
"Fixing Reference" on Imogen Dickey filosoofiline raamat.
Uus!!: Väärus ja Fixing Reference · Näe rohkem »
G. E. M. Anscombe
pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.
Uus!!: Väärus ja G. E. M. Anscombe · Näe rohkem »
Gettieri probleem
Gettieri probleem on epistemoloogia probleem, mis tuleneb vastunäidetest teadmise definitsioonile, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus.
Uus!!: Väärus ja Gettieri probleem · Näe rohkem »
Gilbert Ryle
Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.
Uus!!: Väärus ja Gilbert Ryle · Näe rohkem »
Hans Reichenbach
Hans Reichenbach (26. september 1891 HamburgMauro Murzi., Interneti filosoofiaentsüklopeedia. – 9. aprill 1953 Los Angeles) oli saksa füüsik, filosoof ja loogik.
Uus!!: Väärus ja Hans Reichenbach · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Väärus ja Hüpotees · Näe rohkem »
Ian Hacking
Ian Hacking (2009) Ian MacDougall Hacking (18. veebruar 1936 Vancouver – 10. mai 2023) oli Kanada filosoof ja teadusajaloolane, Balzani auhinna laureaat.
Uus!!: Väärus ja Ian Hacking · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Väärus ja Idee · Näe rohkem »
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Uus!!: Väärus ja Identsus · Näe rohkem »
Induktiivne arutlus
Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on järelduse tõesus tõenäoline ja järelduse väärus ebatõenäoline.
Uus!!: Väärus ja Induktiivne arutlus · Näe rohkem »
Instrumentalism
Instrumentalism (inglise instrumentalism) on filosoofias seisukoht, et teooriad (sh teaduslikud) on vaid vahendid ehk instrumendid, mida kasutatakse maailmaga kohanemiseks ja sellest arusaamiseks.
Uus!!: Väärus ja Instrumentalism · Näe rohkem »
Intellektuaalne alandlikkus
Intellektuaalne alandlikkus seisneb selles, et inimene tunnistab mingi tema uskumuse vääruse võimalikkust ning pöörab tähelepanu sellele, et tõendid selle uskumuse kasuks ning tema võimalus asjakohast teavet hankida ja hinnata on piiratud.
Uus!!: Väärus ja Intellektuaalne alandlikkus · Näe rohkem »
Intention
"Intention" ("Kavatsus") on Elizabeth Anscombe'i filosoofiline raamat.
Uus!!: Väärus ja Intention · Näe rohkem »
Is Semantics Possible?
"Is Semantics Possible?" ("Kas semantika on võimalik?") on Hilary Putnami filosoofiline artikkel 1970.
Uus!!: Väärus ja Is Semantics Possible? · Näe rohkem »
Karl Popper
Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.
Uus!!: Väärus ja Karl Popper · Näe rohkem »
Kehtetus
Kehtetus (inglise keeles invalidity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb mitte jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta ei ole loogiliselt siduv.
Uus!!: Väärus ja Kehtetus · Näe rohkem »
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Uus!!: Väärus ja Kehtivus · Näe rohkem »
Knowledge
"Knowledge" ("Teadmine") on Keith Lehreri filosoofiline raamat, milles ta kaitseb koherentismi.
Uus!!: Väärus ja Knowledge · Näe rohkem »
Kontiinumi hüpotees
Kontiinumi hüpotees ehk kontiinuumi hüpotees ehk kontiinumhüpotees ehk kontiinuumhüpotees (inglise keeles continuum hypothesis, lühend CH) on hulgateoorias väide "ei eksisteeri hulka, mille võimsus oleks suurem kui täisarvude hulga võimsus ja väiksem kui reaalarvude hulga võimsus".
Uus!!: Väärus ja Kontiinumi hüpotees · Näe rohkem »
Kontingentne propositsioon
Kontingentne propositsioon on propositsioon, mis on mõnes võimalikus maailmas tõene, mõnes väär.
Uus!!: Väärus ja Kontingentne propositsioon · Näe rohkem »
Kontradiktoorsus
Kontradiktoorsus on teatud tüüpi suhe kahe propositsiooni, otsustuse või väite vahel.
Uus!!: Väärus ja Kontradiktoorsus · Näe rohkem »
Kriitiline mõtlemine
Kriitiline mõtlemine on võime hinnata üksiku teema või teemaga seotud olemasoleva teabe tõesust või väärust ja luua põhjendatud eelarvamuste vaba kokkuvõte.
Uus!!: Väärus ja Kriitiline mõtlemine · Näe rohkem »
Lauseloogika
Lauseloogika ehk lausearvutus on loogika valdkond, mis uurib tõefunktsionaalseid tehteid propositsioonidega (loogikatehteid).
Uus!!: Väärus ja Lauseloogika · Näe rohkem »
Logik der Forschung
"Logik der Forschung" ("Uurimistöö loogika") on Karl Popperi filosoofiline raamat, mis ilmus esmaväljaandes 1934.
Uus!!: Väärus ja Logik der Forschung · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Väärus ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Väärus ja Loogika · Näe rohkem »
Loogika mõisteid
Siin on loetletud loogika mõisteid.
Uus!!: Väärus ja Loogika mõisteid · Näe rohkem »
Loogiline võimalikkus
Loogiline võimalikkus on kõige lõdvem võimalikkuse tüüp (sealhulgas modaalloogikas).
Uus!!: Väärus ja Loogiline võimalikkus · Näe rohkem »
Maskiga mehe eksitus
Maskiga mehe eksitus (inglise keeles masked man fallacy) on arutlusviga, mille puhul identse osutusega tähistajate asendamine tõeses väites võib viia väära väiteni.
Uus!!: Väärus ja Maskiga mehe eksitus · Näe rohkem »
Mõistujutt nähtamatust aednikust
Mõistujutt nähtamatust aednikust (inglise keeles Parable of the Invisible Gardener) on mõistujutt, mille algsel kujul esitas filosoof John Wisdom artiklis "Gods" (1944) ning mille tuntum, modifitseeritud kuju pärineb filosoof Antony Flew'lt (artikkel "Theology and Falsification", 1950).
Uus!!: Väärus ja Mõistujutt nähtamatust aednikust · Näe rohkem »
Metaphysics
"Metaphysics" on Richard Taylori filosoofiline raamat.
Uus!!: Väärus ja Metaphysics · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Väärus ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Natural Goodness
"Natural Goodness" ("Loomulik headus") on Philippa Footi filosoofiline raamat.
Uus!!: Väärus ja Natural Goodness · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Väärus ja Otsustus · Näe rohkem »
Paul Feyerabend
Paul Karl Feyerabend (13. jaanuar 1924 Viin – 11. veebruar 1994 Zürich) oli Austrias sündinud teadusfilosoof, kes hiljem elas Inglismaal, USA-s ja Uus-Meremaal.
Uus!!: Väärus ja Paul Feyerabend · Näe rohkem »
Philippa Foot
Philippa Ruth Foot (sünninimi Philippa Judith Bosanquet; 3. oktoober 1920 Owston Ferry, Lincolnshire – 3. oktoober 2010) oli Briti filosoof, üks tänapäevase vooruseetika rajajaid.
Uus!!: Väärus ja Philippa Foot · Näe rohkem »
Philosophia prima, sive Ontologia
"Philosophia prima, sive Ontologia methodo scientifica pertractata, qua omnis cognitionis humanae principia continentur" ("Teaduslikul meetodil käsitletud esimene filosoofia ehk ontoloogia, milles sisalduvad igasuguse inimtunnetuse printsiibid") on Christian Wolffi 1731 ilmunud teos.
Uus!!: Väärus ja Philosophia prima, sive Ontologia · Näe rohkem »
Philosophy of Mathematics: An Introduction
"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Väärus ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »
Philosophy of Science: A Contemporary Approach
"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.
Uus!!: Väärus ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »
Platonism (matemaatika)
Platonism ehk matemaatiline platonism on filosoofias seisukoht, mille järgi on sõltumatult inimestest, keelest, mõtlemisest ja inimtegevusest olemas abstraktsed matemaatilised objektid.
Uus!!: Väärus ja Platonism (matemaatika) · Näe rohkem »
Presupositsioon
Väitlause A presupositsioon on mis tahes propositsioon B, mis peab olema tõene, selleks et A oleks tõene või väär.
Uus!!: Väärus ja Presupositsioon · Näe rohkem »
Principia Ethica
"Principia Ethica" on 1903.
Uus!!: Väärus ja Principia Ethica · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Väärus ja Propositsioon · Näe rohkem »
Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind
"Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind" ("Psühhosemantika: tähenduse probleem vaimufilosoofias") on Jerry Fodori filosoofiaraamat.
Uus!!: Väärus ja Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind · Näe rohkem »
Realism
Sõnal "realism" on erinevaid tähendusi.
Uus!!: Väärus ja Realism · Näe rohkem »
Realism (teadus)
Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).
Uus!!: Väärus ja Realism (teadus) · Näe rohkem »
Space and Time
"Space and Time" on Richard Swinburne'i filosoofiline raamat.
Uus!!: Väärus ja Space and Time · Näe rohkem »
Tühi hulk
Tühi hulk ehk tühihulk on hulk, millel pole ühtegi elementi.
Uus!!: Väärus ja Tühi hulk · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Väärus ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõetagaja ja valetagaja
Tõetagaja ehk tõetegija (inglise keeles truthmaker) on entiteet, mille tõttu tõekandja on tõene.
Uus!!: Väärus ja Tõetagaja ja valetagaja · Näe rohkem »
Tõeväärtus
Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.
Uus!!: Väärus ja Tõeväärtus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Väärus ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Väärus ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Teaduslik pilt
"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.
Uus!!: Väärus ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Uus!!: Väärus ja Teadvus · Näe rohkem »
Teine meditatsioon
Teine meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" teine peatükk.
Uus!!: Väärus ja Teine meditatsioon · Näe rohkem »
Teoloogia summa
inkunaablina ilmunud väljaandest (Peter Schöffer, Mainz 1471) "Teoloogia summa" (ladina keeles "Summa theologica" 'teoloogiline summa' või "Summa theologiae" 'teoloogia summa') on Aquino Thomase tähtsaim teos.
Uus!!: Väärus ja Teoloogia summa · Näe rohkem »
Termin (loogika)
Termin (kreeka keeles horos, ladina keeles terminus, inglise keeles term) on traditsioonilises loogikas propositsiooni (predikatsiooni, otsustuse) põhiosa.
Uus!!: Väärus ja Termin (loogika) · Näe rohkem »
The Refutation of Idealism
"The Refutation of Idealism" ("Idealismi kummutus") on George Edward Moore'i artikkel, mis ilmus 1903 ajakirjas Mind.
Uus!!: Väärus ja The Refutation of Idealism · Näe rohkem »
The Sources of Normativity
"The Sources of Normativity" on Christine Korsgaardi filosoofiline raamat.
Uus!!: Väärus ja The Sources of Normativity · Näe rohkem »
The Structure of Biological Science
"The Structure of Biological Science" on Alex Rosenbergi filosoofiline raamat.
Uus!!: Väärus ja The Structure of Biological Science · Näe rohkem »
Utilitarianism
"Utilitarianism" on John Stuart Milli filosoofiline teos, utilitarismi klassikaline esitus ja kaitse.
Uus!!: Väärus ja Utilitarianism · Näe rohkem »
Valesus
Valesus on teo (sealhulgas valiku või otsuse, sealhulgas uskumuse valiku või uskuda otsustamise) kooskõlalisuse puudumine mingite reeglitega.
Uus!!: Väärus ja Valesus · Näe rohkem »
Valetaja lause
Valetaja lause on lause, mis ütleb, et ta on väär, või ütleb, et ta ei ole tõene.
Uus!!: Väärus ja Valetaja lause · Näe rohkem »
Valetaja paradoks
Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene.
Uus!!: Väärus ja Valetaja paradoks · Näe rohkem »
Vastuväiteline tõestus
Vastuväiteline tõestus ehk absurdsusele taandamine ehk absurdile taandamine (ladina reductio ad absurdum) on kaudse tõestamise meetod, mis seisneb järgnevas: mingi väite tõestamiseks oletatakse, et väide on väär, ning tehakse sellest oletusest järeldusi.
Uus!!: Väärus ja Vastuväiteline tõestus · Näe rohkem »
Väär
Väär on üks tõeväärtustest.
Uus!!: Väärus ja Väär · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Väärus ja Väärus · Näe rohkem »