Kiiremini kui brauser!
56 suhted: Aerosool, Ahiküte, Aprill 2007, Atmosfääri koostis, Õhulõhe, Õhusaasteained, Õhusaastus, Bioindikaator, Bunseni reaktsioon, Dibroom, Elektrilahendus, Enefit Power, Fossiilkütus, Fumarool, Graptoliitargilliit, Hapnik, Happeline oksiid, Heitgaas, Hunga Tonga vulkaanipurse, Ilm, Io (kuu), Jupiter, Karl Fischeri tiitrimine, Küünal, Keemiliste ainete loend, Kilpsamblik, Kizimen, Kordsete suhete seadus, Koroška (Sloveenia), Lihhenoindikatsioon, Magneesium, Marsi atmosfäär, Nitriilid, Norilski Nikel, Oksüdatsiooniaste, Pascheni seadus, Põlevkivituhk, Pleegitamine, Samblikud, Sammaltaimed, Süsihappegaasi emissioon, Solfataar, Soomusmänd, Sulfiidid, Toidulisaained, Toidulisaainete loend, Vahtra-pigilaik, Väävel, Vääveltrioksiid, Väävli oksiidid, ..., Väävliringe, Väävlishape, Väike jääaeg, Veenus, Veereostus, Vesiniksulfiid. Laienda indeks (6 rohkem) »
Aerosool
Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Aerosool · Näe rohkem »
Ahiküte
Ahiküte (kõnekeeles ahjuküte) on elu-, töö- või muude ruumide kütmine ühe või mitme kütteahjuga, mille puhul ei kasutata kuuma vee tsirkulatsiooni.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Ahiküte · Näe rohkem »
Aprill 2007
Aprill 2007, kroonika.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Aprill 2007 · Näe rohkem »
Atmosfääri koostis
Atmosfääri koostis on planeedi atmosfääri keemiline koostis.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Atmosfääri koostis · Näe rohkem »
Õhulõhe
skaneeriva elektronmikroskoobi foto Õhulõhe ristlõige Õhulõhe on taime lehe (ka puitumata varre, leherootsu, õie kroonlehe) epidermis asuv poor, mis kontrollib taime gaasivahetust.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Õhulõhe · Näe rohkem »
Õhusaasteained
Õhu saasteained on välisõhus või ruumide siseõhus leiduvad looduslikud või inimtekkelised inimese tervisele kahjulikult ained.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Õhusaasteained · Näe rohkem »
Õhusaastus
Sudu Pekingis Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Õhusaastus · Näe rohkem »
Bioindikaator
Kuklased on üks õhureostuse ja pestitsiidide bioindikaatoreid Bioindikaator ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Bioindikaator · Näe rohkem »
Bunseni reaktsioon
Bunseni reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles vesi, vääveldioksiid ja jood moodustavad väävelhappe ja vesinikjodiidhappe.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Bunseni reaktsioon · Näe rohkem »
Dibroom
Dibroomi struktuurivalem. Kaks broomimolekuli, mis paiknevad teineteisest 228 pikomeetri kaugusel Dibroom ehk molekulaarne broom ehk broom (Br2) on tähtsaim broomist koosnev lihtaine.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Dibroom · Näe rohkem »
Elektrilahendus
Elektrilahendus on laengukandjate suunatud liikumine läbi gaasikeskkonna, vedeliku või tahkise.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Elektrilahendus · Näe rohkem »
Enefit Power
Enefit Power AS on Eesti Energia tütarettevõte, mis asutati 1999.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Enefit Power · Näe rohkem »
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Fossiilkütus · Näe rohkem »
Fumarool
Solfataar Uus-Meremaal Sadestunud väävel aurava fumarooli juures. Vulcano saar, Liparisaared, Itaalia. Damavandi mäel 2014. aastal Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Fumarool · Näe rohkem »
Graptoliitargilliit
Graptoliitargilliit, mille peal olevad põõsataolised moodustised on graptoliitide (''Rhabdinopora flabelliformis'') kolooniad. Pakri pank, graptoliitargilliit on pruunikas kiht rohelistest põõsastest allpool. Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveerised). Graptoliitargilliit (rahvapäraselt ka konnatahvel, vananenud nimetusena ka diktüoneemaargilliit, diktüoneemakilt ehk diktüoneema) on tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Graptoliitargilliit · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Hapnik · Näe rohkem »
Happeline oksiid
Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Happeline oksiid · Näe rohkem »
Heitgaas
Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Heitgaas · Näe rohkem »
Hunga Tonga vulkaanipurse
Droonivideo Hunga Tonga vulkaanipurskest 2022. aasta jaanuaris Hunga Tonga-Hunga Ha'apai tekitatud tsunami animatsioon Hunga Tonga 2022. aasta 3. jaanuaril Päev pärast Hunga Tonga purset pildistatud tuhapilv NASA satelliidijäädvustis purskest, näha on tuhapilv ja kiiresti laienev lööklaine Tonga lähedal Vaikses ookeanis toimus 2022.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Hunga Tonga vulkaanipurse · Näe rohkem »
Ilm
Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Ilm · Näe rohkem »
Io (kuu)
Io ehk Jupiter I on Jupiteri üks kuudest ja planeedile läheduselt viies kuu.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Io (kuu) · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Jupiter · Näe rohkem »
Karl Fischeri tiitrimine
Karl Fischeri tiitrimise leiutas 1935.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Karl Fischeri tiitrimine · Näe rohkem »
Küünal
Põlev küünal Küünal on kütteainest ja sellesse paigutatud tahist koosnev põletamisvahend, mida kasutatakse valgustamiseks ja vahel ka soojendamiseks.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Küünal · Näe rohkem »
Keemiliste ainete loend
Siin on loetletud keemilisi aineid.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Keemiliste ainete loend · Näe rohkem »
Kilpsamblik
Kilpsamblik (Peltigera) on suursamblike hulka kuuluv samblike perekond.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Kilpsamblik · Näe rohkem »
Kizimen
Kizimeni vulkaan 6. jaanuaril 2011 pisi Kizimen ehk Štšapinskaja sopka (vene keeles Кизимен ehk Щапинская сопка) on tegevvulkaan Kamtšatka poolsaarel Tumroki aheliku lõunaosa lääneküljel 115 km kaugusel Milkovost ja 265 km kaugusel Petropavlovsk-Kamtšatskist.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Kizimen · Näe rohkem »
Kordsete suhete seadus
Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on 19.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Kordsete suhete seadus · Näe rohkem »
Koroška (Sloveenia)
Tüüpiline Alam-Kärnteni maastik Ravne na Koroškemis 1791./92. aasta Alam-Kärnteni kaart Rannikumaa, (2a) Ülem-Krain, (2b) Sise-Krain, (2c) Alam-Krain, (3) Koroška, (4) Štajerska, (5) Prekmurje Kärnten (sloveeni Koroška, Slovenska Koroška; saksa Kärnten) on ajalooline piirkond Sloveenia põhjaosas.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Koroška (Sloveenia) · Näe rohkem »
Lihhenoindikatsioon
Lihhenoindikatsioon on keskkonnasaaste (eelkõige õhusaaste) hindamine epifüütsete samblike abil.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Lihhenoindikatsioon · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Magneesium · Näe rohkem »
Marsi atmosfäär
Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Marsi atmosfäär · Näe rohkem »
Nitriilid
Nitriili üldine struktuur: funktsionaalrühm on värvitud siniseks Nitriilid on −C≡N funktsionaalrühma sisaldavad orgaanilised ühendid.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Nitriilid · Näe rohkem »
Norilski Nikel
Norilski Nikel (ГМК «Норильский Никель») on Venemaa mäetööstus- ja metallurgiaettevõte, maailma juhtiv nikli- ja pallaadiumitootja.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Norilski Nikel · Näe rohkem »
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »
Pascheni seadus
Pascheni kõverad heeliumi, neooni, argooni, vesiniku ja lämmastiku korral. Vasakpoolsel teljel läbilöögipinge ''U'' väärtus sõltuvana alumisel teljel kujutatud rõhu ja elektroodide vahekauguse korrutisest ''pd'' Pascheni seadus on nime saanud Friedrich Pascheni järgi, kes avaldas selle oma töös 1889.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Pascheni seadus · Näe rohkem »
Põlevkivituhk
Balti soojuselektrijaama korstnad. Põlevkivituhk ehk põletatud põlevkivi on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne materjal.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Põlevkivituhk · Näe rohkem »
Pleegitamine
Pleegitamine ehk pleegitus (inglise bleaching) on mingi materjali või eseme heledamaks või värvusetuks muutmine.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Pleegitamine · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Vääveldioksiid ja Samblikud · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Süsihappegaasi emissioon
Süsihappegaasi emissioon Mõõtmistulemuste põhjal loodud animatsioon aastasest (september 2014–august 2015) CO2 koguse muutusest atmosfääris. Põhjapoolkeral gaasi kogus suureneb talveperioodil ja väheneb suvisel taimekasvu perioodil. Süsihappegaas on atmosfäärigaas, mis koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Süsihappegaasi emissioon · Näe rohkem »
Solfataar
Solfataar Uus-Meremaal, mille ümbrus on kaetud väävliga Solfataar ehk väävliallikas on väävlirikkaid gaase eraldav fumarool.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Solfataar · Näe rohkem »
Soomusmänd
Soomusmänd (Pinus heldreichii) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Soomusmänd · Näe rohkem »
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Sulfiidid · Näe rohkem »
Toidulisaained
Toidulisaained Toidulisaained on looduslikku või sünteetilist päritolu keemilised ühendid, mida lisatakse toiduainetesse tehnoloogiliste vajaduste ja eeskirjade alusel toiduainete riknemise pidurdamiseks, välimuse, struktuuri, koostise ja organoleptiliste omaduste (maitse) parandamiseks.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Toidulisaained · Näe rohkem »
Toidulisaainete loend
Toidulisaaine (ehk nn E-aine) on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule, et teha see tarbijale meelepärasemaks või mõjutada selle maitse-, lõhna-, värvi-, säilitus- või muid omadusi.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Toidulisaainete loend · Näe rohkem »
Vahtra-pigilaik
Vahtra-pigilaik (Rhytisma acerinum) on pigilaiguliste sugukonda pigilaigu perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Vahtra-pigilaik · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Väävel · Näe rohkem »
Vääveltrioksiid
Vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid (keemiline valem SO3) on ühest väävli ja kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga väävli kõrgeim oksiid, aatomite vahel on kovalentne polaarne side.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Vääveltrioksiid · Näe rohkem »
Väävli oksiidid
Väävli oksiidid ehk vääveloksiidid on väävli ja hapniku ühendid.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Väävli oksiidid · Näe rohkem »
Väävliringe
Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Väävliringe · Näe rohkem »
Väävlishape
Väävlishape (keemiline valem H2SO3 või H2O3S) on keskmise tugevusega hape, mida saadakse vääveldioksiidi lahustamisel vees.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Väävlishape · Näe rohkem »
Väike jääaeg
Hendrick Avercampi maal "Ijsvermaak" kujutab inimesi kinnikülmunud kanalil Hollandis külmal talvel 1608. Tänapäeval on kanalid talvel enamasti jäävabad. Selliseid stseene on teadaolevalt kujutatud ainult ajavahemikus 1565–1640. Viimase 2000 aasta arvatavad õhutemperatuurid Väike jääaeg oli holotseeni ajal juba üheksandat korda esinenud – valdavalt Põhja Atlandi kliimas tuvastatud – 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg, mis osutus võrreldes eelnevatega kõige külmemaks.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Väike jääaeg · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Veenus · Näe rohkem »
Veereostus
Vee reostumine Rio de Janeiros Reostustõrjeõppus "Puhas meri" Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus).
Uus!!: Vääveldioksiid ja Veereostus · Näe rohkem »
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Uus!!: Vääveldioksiid ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
SO2.
