Kiiremini kui brauser!
129 suhted: Aerosool, Alfred Nobel, Alkeenid, Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat, Amüloidoos, Anhüdriidid, Anodeerimine, Anorgaanilised lahustid, Artturi Ilmari Virtanen, AS Eesti Fosforiit, Ascanio Sobrero, Üheksavägine, Badeni suurhertsogiriik, BASF, Biotiit, Bunseni reaktsioon, Caput mortuum, Claiseni kondensatsioon, Danae (Rembrandti maal), Džinn, Di(2-etüülheksüül)ftalaat, Dietüüleeter, Dioksaan, Elektriakumulaator, Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon, Elektrolüüt, Elektrolüütkondensaator, Elimineerimisreaktsioon, Euroopium, Fenool, Fentoni protsess, Fluorestsents, Fotolitograafia, Fruktooligosahhariidide puhastamine, Ftalotsüaniin, Furfurool, Gaasikamber, Hafnium, Hape, Hapnikhapped, Happesademed, Hõbe, Imidasool, Ingver, Initsieerimisreaktsioon, Ioonne vedelik, Isobuteen, Isopropüülalkohol, Jood, Joseph Priestley, ..., Katalüüs, Keemia ajalugu, Keemiatööstus, Keemiline aine, Keemiline valem, Keemiliste ainete loend, Keskkonna happelisus, Kiniin, Kippi aparaat, Kips, Kiritigu, Klaasbatist, Kloordioksiid, Kontsentratsioon, Korrosioon, Kosmose koloniseerimine, Kostadinka Kuneva, Kroodi oja, Ksenoon, Kuld, Lämmastikhape, Lifosa, Markasiit, Maxim Bilovitskiy, Mayeri vabrik, Molotovi kokteil, Naatriumatsetaat, Naatriumsulfaat, Nafion, Nanolitograafia, Neutralisatsioon, Nikkel, Nitroglütseriin, Nitrotselluloosid, Normaalne kontsentratsioon, Oksüdatsiooniaste, Pagaripärm, Pallaadium, Pavel Tšerenkov, Pikriinhape, Piraajalahus, Plii, Pliiaku, Polaarsed stratosfääripilved, Prootonhapped, Protoneerimine, Raba, Raud, Raud(II)sulfaat, Samblikuained, Süsihappegaas, Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon, Sonoluminestsents, Soojusefekt, Suhteline dielektriline läbitavus, Sulfaadid, Sulfiidsed mineraalid, Superhape, Tärklis, Telluur, Titaan, Titaandioksiid, Trükivärv, Tselluloos, Tsirkoonium, Tugev hape, Tuuli Jõesaar, Vasa (laev), Väävel, Vääveltrioksiid, Väike jääaeg, Veenus, Veenuse koloniseerimine, Vesinikfluoriidhape, Vesinikkloriid, Vesinikkloriidhape, Vihm, Wardi kast, 1,2-dikloroetaan. Laienda indeks (79 rohkem) »
Aerosool
Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.
Uus!!: Väävelhape ja Aerosool · Näe rohkem »
Alfred Nobel
Alfred Bernhard Nobel (21. oktoober 1833 Stockholm – 10. detsember 1896 Sanremo) oli rootsi keemik ja tööstur, dünamiidi leiutaja.
Uus!!: Väävelhape ja Alfred Nobel · Näe rohkem »
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Uus!!: Väävelhape ja Alkeenid · Näe rohkem »
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat ehk kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat ehk alumiiniumkaaliummaarjas (aktsepteeritud lühendnimetus alumiiniumkaaliumsulfaat; triviaalnimetused maarjajää, mineraalina maarjas, varem alaun, keemiline valem AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) on alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat.
Uus!!: Väävelhape ja Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat · Näe rohkem »
Amüloidoos
Amüloidoos ehk amüloidne düstroofia on valguainevahetuse häire, mille korral ladestub rakkudevahelisse ruumi ultrastruktuurilt sarnase, kuid keemiliselt erineva koostisega valguline aine amüloid.
Uus!!: Väävelhape ja Amüloidoos · Näe rohkem »
Anhüdriidid
Anhüdriid äädikhappest pisi Anhüdriid on keemiline aine, mis tekib vee formaalsel eraldumisel happest või alusest.
Uus!!: Väävelhape ja Anhüdriidid · Näe rohkem »
Anodeerimine
Anodeerimine (anodizing) on elektrokeemiline protsess, mille käigus paksendatakse metallist valmistatud objektide naturaalset oksiidikihti.
Uus!!: Väävelhape ja Anodeerimine · Näe rohkem »
Anorgaanilised lahustid
Vesiniksidemete moodustumine vedelas vees Anorgaaniline lahusti on lahusti, mis ei sisalda orgaanilisi aineid.
Uus!!: Väävelhape ja Anorgaanilised lahustid · Näe rohkem »
Artturi Ilmari Virtanen
Artturi Ilmari Virtanen (15. jaanuar 1895 Helsingi – 11. november 1973 Helsingi) oli soome biokeemik, kes tegeles peamiselt agrokeemiaga ja loomasöötade täiustamisega.
Uus!!: Väävelhape ja Artturi Ilmari Virtanen · Näe rohkem »
AS Eesti Fosforiit
AS Eesti Fosforiit on pikka aega tegutsenud keemiatööstusettevõte, mis 20.
Uus!!: Väävelhape ja AS Eesti Fosforiit · Näe rohkem »
Ascanio Sobrero
Ascanio Sobrero (12. oktoober 1812 Casale Monferrato – 26. mai 1888 Torino) oli itaalia keemik.
Uus!!: Väävelhape ja Ascanio Sobrero · Näe rohkem »
Üheksavägine
Üheksavägine (Verbascum thapsus) on Sealõuarohuliste sugukonda vägiheina perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaime liik.
Uus!!: Väävelhape ja Üheksavägine · Näe rohkem »
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Uus!!: Väävelhape ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »
BASF
BASF-i logo, mis on kasutusel 1. jaanuarist 2015 BASF-i logo aastast 1873 BASF on maailma suurim keemiatööstusettevõte.
Uus!!: Väävelhape ja BASF · Näe rohkem »
Biotiit
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Väävelhape ja Biotiit · Näe rohkem »
Bunseni reaktsioon
Bunseni reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles vesi, vääveldioksiid ja jood moodustavad väävelhappe ja vesinikjodiidhappe.
Uus!!: Väävelhape ja Bunseni reaktsioon · Näe rohkem »
Caput mortuum
Caput mortuum (ladina keeles sõna-sõnalt 'surnud pea') on tumepunane violetja varjundiga mineraalne värvipigment, koostiselt raud(III)oksiid Fe2O3.
Uus!!: Väävelhape ja Caput mortuum · Näe rohkem »
Claiseni kondensatsioon
Claiseni kondensatsioon on süsinik-süsinik sideme moodustamise reaktsioon (mitte segamini ajada Claiseni ümberasetumisega).
Uus!!: Väävelhape ja Claiseni kondensatsioon · Näe rohkem »
Danae (Rembrandti maal)
"Danae" on Rembrandti maal.
Uus!!: Väävelhape ja Danae (Rembrandti maal) · Näe rohkem »
Džinn
Eestis toodetud džinne Džinn (inglise keeles gin) on teraviljapiiritusest, veest ja kadakamarjadest valmistatud destilleeritud alkohoolne jook.
Uus!!: Väävelhape ja Džinn · Näe rohkem »
Di(2-etüülheksüül)ftalaat
Di(2-etüülheksüül)ftalaat ehk DEHP on orgaaniline ühend, mille keemiliseks valemiks on C6H4(CO2C8H17)2.
Uus!!: Väävelhape ja Di(2-etüülheksüül)ftalaat · Näe rohkem »
Dietüüleeter
Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.
Uus!!: Väävelhape ja Dietüüleeter · Näe rohkem »
Dioksaan
thumb thumb 1,4-dioksaan ehk dioksaan ehk 1,4-dioksütsükloheksaan ehk 1,4-dietüleendioksiid ehk dietüleendioksiid ehk dietüleeneeter on alitsükliline dieeter, heterotsükliline orgaaniline ühend.
Uus!!: Väävelhape ja Dioksaan · Näe rohkem »
Elektriakumulaator
Elektriakumulaator ehk elektriaku ehk aku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline vooluallikas elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks.
Uus!!: Väävelhape ja Elektriakumulaator · Näe rohkem »
Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Benseeni nitreerimine Benseeni sulfoonimine Benseeni halogeenimine, X.
Uus!!: Väävelhape ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon · Näe rohkem »
Elektrolüüt
Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.
Uus!!: Väävelhape ja Elektrolüüt · Näe rohkem »
Elektrolüütkondensaator
Elektrolüütkondensator on elektriliselt polaarne kondensaator, mille anoodelektrood (+) on metallist ja teine elektrood katood – vedelast või tahkest elektrolüüdist, mis katab anoodmetalli pinnastruktuuri.
Uus!!: Väävelhape ja Elektrolüütkondensaator · Näe rohkem »
Elimineerimisreaktsioon
väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.
Uus!!: Väävelhape ja Elimineerimisreaktsioon · Näe rohkem »
Euroopium
Euroopium Euroopium on keemiline element sümboliga Eu ja järjekorranumbriga 63.
Uus!!: Väävelhape ja Euroopium · Näe rohkem »
Fenool
Fenool Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml).
Uus!!: Väävelhape ja Fenool · Näe rohkem »
Fentoni protsess
Fentoni protsess kuulub süvaoksüdatsiooniprotsesside hulka (ingl AOP – advanced oxidation process).
Uus!!: Väävelhape ja Fentoni protsess · Näe rohkem »
Fluorestsents
Fluorestseeruv orgaaniline ühend nimega eskuliin Valik fluorestseeruvaid aineid UV-valguses Fluorestseeruv rodamiin Fluorestsents (sõna tuleneb mineraalist fluoriit; seda mineraali uurides avastati fluorestsents) on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirgusega või nähtava valgusega.
Uus!!: Väävelhape ja Fluorestsents · Näe rohkem »
Fotolitograafia
Fotolitograafia ehk optiline litograafia on pooljuhttehnoloogia protsess, kus kujutis kantakse alusmaterjali ehk substraadi pinnale.
Uus!!: Väävelhape ja Fotolitograafia · Näe rohkem »
Fruktooligosahhariidide puhastamine
Fruktooligosahhariidide puhastamine on protsess, mille käigus tuleb FOSi siirupist eemaldada suure glükeemilise indeksiga mono- ja disahhariidid (glükoos, fruktoos ja sahharoos).
Uus!!: Väävelhape ja Fruktooligosahhariidide puhastamine · Näe rohkem »
Ftalotsüaniin
Ftalotsüaniin on intensiivse sinakasrohelise värvusega sünteetiline aromaatne makrotsükliline ühend.
Uus!!: Väävelhape ja Ftalotsüaniin · Näe rohkem »
Furfurool
Furfurool on heterotsükliline furaani rea aldehüüd, mida kasutatakse lahustina lakkides ja värvides ning algainena vaikude tootmisel, mis omavad suurt püsivust (fenoolformaldehüüdvaigud).
Uus!!: Väävelhape ja Furfurool · Näe rohkem »
Gaasikamber
Gaasikamber on spetsiaalne ruum (kamber), kus loomi ja inimesi tapetakse kambrisse lastava mürkgaasiga.
Uus!!: Väävelhape ja Gaasikamber · Näe rohkem »
Hafnium
Hafnium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 72 sümboliga Hf.
Uus!!: Väävelhape ja Hafnium · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Väävelhape ja Hape · Näe rohkem »
Hapnikhapped
Hapnikhapped on happed, mille molekuli koostisse kuulub hapniku aatomeid.
Uus!!: Väävelhape ja Hapnikhapped · Näe rohkem »
Happesademed
Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.
Uus!!: Väävelhape ja Happesademed · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Väävelhape ja Hõbe · Näe rohkem »
Imidasool
Imidasooli molekul Imidasool (tuntud ka kui 1,3-diasool ehk 1,3-diasatsüklopenta-2,4-dieen) on orgaaniline ühend, mille keemiline valem on C3H4N2.
Uus!!: Väävelhape ja Imidasool · Näe rohkem »
Ingver
Ingver on hariliku ingveri lihakas risoom, mida kasutatakse maitseaine ja ravimina.
Uus!!: Väävelhape ja Ingver · Näe rohkem »
Initsieerimisreaktsioon
Initsieerimisreaktsioon ehk keemilise reaktsiooni initsieerimine on esmane keemiline reaktsioon, mis reaktsiooni keskkonnas moodustab aktiivsed osakesed.
Uus!!: Väävelhape ja Initsieerimisreaktsioon · Näe rohkem »
Ioonne vedelik
1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis Ioonne vedelik on vedelas olekus sool.
Uus!!: Väävelhape ja Ioonne vedelik · Näe rohkem »
Isobuteen
Isobuteen ehk isobutüleen ehk 2-metüülpropeen (CH3)2C.
Uus!!: Väävelhape ja Isobuteen · Näe rohkem »
Isopropüülalkohol
Isopropüülalkoholi molekuli mudel. Isopropüülalkohol (IUPAC nimetus 2-propanool), mida kutsutakse ka isopropanooliks, on ühend summaarse valemiga C3H8O, täpsemalt C3H7OH või CH3CHOHCH3.
Uus!!: Väävelhape ja Isopropüülalkohol · Näe rohkem »
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Uus!!: Väävelhape ja Jood · Näe rohkem »
Joseph Priestley
Joseph Priestley (13. märts 1733 Yorkshire – 8. veebruar 1804 Pennsylvania) oli inglise keemik.
Uus!!: Väävelhape ja Joseph Priestley · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Väävelhape ja Katalüüs · Näe rohkem »
Keemia ajalugu
Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani.
Uus!!: Väävelhape ja Keemia ajalugu · Näe rohkem »
Keemiatööstus
Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat selleks, et keemilise ümbertöötamisega muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks saadusteks ja toodeteks.
Uus!!: Väävelhape ja Keemiatööstus · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Väävelhape ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Väävelhape ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Keemiliste ainete loend
Siin on loetletud keemilisi aineid.
Uus!!: Väävelhape ja Keemiliste ainete loend · Näe rohkem »
Keskkonna happelisus
Keskkonna happelisus ühendab nii Brønstedi happelisust, vesiniksideme donoorsust kui ka Lewise happelisust.
Uus!!: Väävelhape ja Keskkonna happelisus · Näe rohkem »
Kiniin
Kiniin (ka hiniin) on ravim, mida kasutatakse kergemate malaaria juhtude ja klorokviinile resistentsete Plasmodium falciparum'i tüvede korral, kui artesunaat ei ole kättesaadav.
Uus!!: Väävelhape ja Kiniin · Näe rohkem »
Kippi aparaat
Kippi aparaat Kippi aparaat (ka Kipi aparaat) on laboratoorne gaaside saamise seade, milles tahke aine reageerib vedelikuga.
Uus!!: Väävelhape ja Kippi aparaat · Näe rohkem »
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Uus!!: Väävelhape ja Kips · Näe rohkem »
Kiritigu
Kiritigu Kiritigu Kiritigu Kiritigu Kiritigu oma kojas Harilik kiritigu (Arianta arbustorum) on vööttigulaste sugukonda kiriteo perekonda kuuluv maismaatigu.
Uus!!: Väävelhape ja Kiritigu · Näe rohkem »
Klaasbatist
Klaasbatist ehk organdii on labases siduses puuvill- või viskooskiust kootud läikiv batist.
Uus!!: Väävelhape ja Klaasbatist · Näe rohkem »
Kloordioksiid
Kloordioksiid (ClO2) on rohekaskollane vees hästi lahustuv õhust raskem mürgine plahvatusohtlik gaas.
Uus!!: Väävelhape ja Kloordioksiid · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Väävelhape ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Uus!!: Väävelhape ja Korrosioon · Näe rohkem »
Kosmose koloniseerimine
Kunstniku kujutus kolooniast Kuul Kunstniku kujutus Bernali sfääri sisemusest Kosmose koloniseerimine on inimasustuse rajamine väljapoole Maad, eeskätt teistele taevakehadele.
Uus!!: Väävelhape ja Kosmose koloniseerimine · Näe rohkem »
Kostadinka Kuneva
pisi Kostadinka Kuneva (bulgaaria keeles Костадинка Кунева; kreeka keeles Κωνσταντίνα Κούνεβα; sündinud 28. septembril 1964 Silistras Bulgaarias) on bulgaaria päritolu Kreeka poliitik.
Uus!!: Väävelhape ja Kostadinka Kuneva · Näe rohkem »
Kroodi oja
Kroodi oja (ka Kroodi kanal) on oja Harjumaal Maardu linnas.
Uus!!: Väävelhape ja Kroodi oja · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Väävelhape ja Ksenoon · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Väävelhape ja Kuld · Näe rohkem »
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Uus!!: Väävelhape ja Lämmastikhape · Näe rohkem »
Lifosa
pisi Lifosa on Leedus Kėdainiai rajoonis Kėdainiais aadressil Juodkiškio g. 50 asuv keemiatehas.
Uus!!: Väävelhape ja Lifosa · Näe rohkem »
Markasiit
Markasiit on mineraal, mille koostiseks on raudsulfiid (FeS2).
Uus!!: Väävelhape ja Markasiit · Näe rohkem »
Maxim Bilovitskiy
Maxim Bilovitskiy (2015) Maxim Bilovitskiy (sündinud 8. novembril 1992) on Eesti juutuuber ja teadusfotograaf.
Uus!!: Väävelhape ja Maxim Bilovitskiy · Näe rohkem »
Mayeri vabrik
Mayeri vabrik (ka Mayeri keemiavabrik) oli aastatel 1887–1927 Tallinnas, Falkpargi 31 töötanud keemiavabrik.
Uus!!: Väävelhape ja Mayeri vabrik · Näe rohkem »
Molotovi kokteil
Teise maailmasõja aegseid Molotovi kokteile Molotovi kokteili rünnak tänapäeval Katapult Molotovi kokteilide heitmiseks Molotovi kokteil ehk süütepudel on süüteseguga (põletisvedelikuga) täidetud pudel, mida kasutatakse käsitsi heidetava relvana vaenlase tankide ja liikurite põlema süütamiseks.
Uus!!: Väävelhape ja Molotovi kokteil · Näe rohkem »
Naatriumatsetaat
Naatriumetanaadi kristallid Naatriumetanaat Naatriumetanaat ehk naatriumatsetaat on keemiline ühend valemiga C2H3NaO2.
Uus!!: Väävelhape ja Naatriumatsetaat · Näe rohkem »
Naatriumsulfaat
Naatriumsulfaat on väävelhappe naatriumisool.
Uus!!: Väävelhape ja Naatriumsulfaat · Näe rohkem »
Nafion
Nafion on sulfoonitud tetrafluoroetüleeni baasil välja töötatud fluoropolümeer-kopolümeer, mille leiutas 1960.
Uus!!: Väävelhape ja Nafion · Näe rohkem »
Nanolitograafia
Nanolitograafia on nanotehnoloogia haru, mis tegeleb nanoelektroonika komponentide valmistamisega, mida kasutatakse mikroprotsessorites, mäludes, rakendusotstarbelistes mikroskeemides (integrated circuit).
Uus!!: Väävelhape ja Nanolitograafia · Näe rohkem »
Neutralisatsioon
Keemiline neutralisatsioon (ehk neutraliseerimine) tähendab happe ja aluse vahelist reaktsiooni, mille tulemusel keskkond muutub neutraalseks.
Uus!!: Väävelhape ja Neutralisatsioon · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Väävelhape ja Nikkel · Näe rohkem »
Nitroglütseriin
Nitroglütseriini keemiline valem on C3H5N3O9 Nitroglütseriin (NG; ka glütserüülnitraat, trinitroglütseriin või trinitriin) on vedel värvitu õlitaoline suure töövõimega lõhkeaine, mida kasutatakse väga paljude lõhkeainesegude valmistamisel.
Uus!!: Väävelhape ja Nitroglütseriin · Näe rohkem »
Nitrotselluloosid
Trinitrotselluloos Nitrotseluloos põleb äärmisel kiiresti ja selle jäädvustamiseks on vaja väga lühikest säriaega Nitrotselluloos ehk tselluloosnitraat on üldnimetus tselluloosi lämmastikhappeestritele.
Uus!!: Väävelhape ja Nitrotselluloosid · Näe rohkem »
Normaalne kontsentratsioon
Keemias tähendab normaalne kontsentratsioon ehk normaalsus suurust, mis näitab lahustunud aine grammekvivalentide arvu ühes liitris lahuses.
Uus!!: Väävelhape ja Normaalne kontsentratsioon · Näe rohkem »
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Uus!!: Väävelhape ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »
Pagaripärm
Pagaripärm ehk leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae) on kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik, mida kasutatakse kääritamisel, küpsetamisel ja veinitööstuses.
Uus!!: Väävelhape ja Pagaripärm · Näe rohkem »
Pallaadium
Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.
Uus!!: Väävelhape ja Pallaadium · Näe rohkem »
Pavel Tšerenkov
Pavel Tšerenkov (1958) Pavel Aleksejevitš Tšerenkov (Павел Алексеевич Черенков; 28. juuli (15. juuli 1904 Novaja Tšigla, Bobrovi maakond, Voroneži kubermang (praegu Voroneži oblasti Talovaja rajoon) – 6. jaanuar 1990 Moskva) oli vene füüsik. Tema uurimisvaldkonnad olid füüsikaline optika, tuumafüüsika ja suurte energiate osakestefüüsika.
Uus!!: Väävelhape ja Pavel Tšerenkov · Näe rohkem »
Pikriinhape
Pikriinhape Pikriinhappega värvitud lõngad. Historische Farbstoffsammlung, Dresden Pikriinhape (rahvakeeles tuntud ka kui miinikollane) on keemiline ühend, süstemaatilise nomenklatuuri (IUPAC) järgi 2,4,6-trinitrofenool (TNP).
Uus!!: Väävelhape ja Pikriinhape · Näe rohkem »
Piraajalahus
Peroksümonoväävelhape ehk Caro hape (H2SO5) on vesinikperoksiidi ja kontsentreeritud väävelhappe reageerimise vahesaadus, mis on väga tugev oksüdeerija. Piraajalahus on vesinikperoksiidi (H2O2) ja kontsentreeritud väävelhappe (H2SO4) segu, mis on tugevate oksüdeerivate ja happeliste omadustega.
Uus!!: Väävelhape ja Piraajalahus · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Väävelhape ja Plii · Näe rohkem »
Pliiaku
Autoaku Pliiaku (ka happeaku) on levinud elektriakumulaatori tüüp.
Uus!!: Väävelhape ja Pliiaku · Näe rohkem »
Polaarsed stratosfääripilved
Pärlmutterpilved NASA Radome, McMurdo uurimisjaama kohal Antarktikas 2009. aastal II tüüpi polaarstratosfääripilv Polaarstratosfääripilved ehk polaarsed stratosfääripilved ehk pärlmutterpilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15–25 km kõrgusel tekkivad pilved.
Uus!!: Väävelhape ja Polaarsed stratosfääripilved · Näe rohkem »
Prootonhapped
Prootonhapped on sellised happed, mis dissotsiatsioonil (ionisatsioonil) annavad prootoni H+ (hüdroksooniumiooni H3O+) ja happe aniooni A−: Prootonhapped on mineraalhapetest näiteks väävelhape H2SO4, soolhape HCl ja lämmastikhape HNO3 ning orgaanilistest hapetest on tuntuimad sipelghape HCOOH, äädikhape CH3COOH ja bensoehape.
Uus!!: Väävelhape ja Prootonhapped · Näe rohkem »
Protoneerimine
Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.
Uus!!: Väävelhape ja Protoneerimine · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Väävelhape ja Raba · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Väävelhape ja Raud · Näe rohkem »
Raud(II)sulfaat
Melanteriit. Raud(II)sulfaat (keemiline valem: FeSO4) on keemiline ühend (sool).
Uus!!: Väävelhape ja Raud(II)sulfaat · Näe rohkem »
Samblikuained
Samblikuained on sekundaarsed metaboliidid, mida sambliku seenkomponent toodab fotobiondi fotosünteesitud süsivesikutest.
Uus!!: Väävelhape ja Samblikuained · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Väävelhape ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon
Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon on süsiniknanotorude modifitseerimine mitmesuguste meetoditega, millega muudetakse nanotorude keemilisi ja füüsikalisi omadusi.
Uus!!: Väävelhape ja Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon · Näe rohkem »
Sonoluminestsents
Üksiku mulli sonoluminestsents – üksik kaviteeruv mull Sonoluminestsents on füüsikaline nähtus, milles vedelikus olevad mullid implosiooni käigus heliga ergastamisel kiirgavad lühiajaliselt valgust.
Uus!!: Väävelhape ja Sonoluminestsents · Näe rohkem »
Soojusefekt
Soojusefekt tähendab soojuse eraldumist või neeldumist mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia.
Uus!!: Väävelhape ja Soojusefekt · Näe rohkem »
Suhteline dielektriline läbitavus
Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on dimensioonitu füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis.
Uus!!: Väävelhape ja Suhteline dielektriline läbitavus · Näe rohkem »
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Uus!!: Väävelhape ja Sulfaadid · Näe rohkem »
Sulfiidsed mineraalid
Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.
Uus!!: Väävelhape ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »
Superhape
pisi Superhape on hape, mille Hammeti happelisuse funktsioon (H0) on suurem kui puhtal väävelhappel.
Uus!!: Väävelhape ja Superhape · Näe rohkem »
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Uus!!: Väävelhape ja Tärklis · Näe rohkem »
Telluur
Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.
Uus!!: Väävelhape ja Telluur · Näe rohkem »
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Uus!!: Väävelhape ja Titaan · Näe rohkem »
Titaandioksiid
Valge pulbrina säravvalge tahke aine Titaan(IV)oksiid TiO2, mida tuntakse üldiselt titaandioksiidina, on titaani kõige olulisem ühend.
Uus!!: Väävelhape ja Titaandioksiid · Näe rohkem »
Trükivärv
Trükivärv on vedel või poolvedel segu, mida kasutatakse trükkimiseks/printimiseks, joonistamiseks või kirjutamiseks.
Uus!!: Väävelhape ja Trükivärv · Näe rohkem »
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Uus!!: Väävelhape ja Tselluloos · Näe rohkem »
Tsirkoonium
Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.
Uus!!: Väävelhape ja Tsirkoonium · Näe rohkem »
Tugev hape
Tugev hape on hape, mis dissotsieerub vees täielikult, vastavalt võrrandile: Mitmeprootoniliste hapete puhul (nt väävelhape) mõeldakse tugeva happe all ainult dissotsiatsiooni esimest astet: Täpsema definitsiooni järgi on tugev hape hape, mille p''K''a 2.
Uus!!: Väävelhape ja Tugev hape · Näe rohkem »
Tuuli Jõesaar
Tuuli Jõesaar 2022. aasta Arvamusfestivalil Tuuli Jõesaar, sünninimi Tuuli Aug, (sündinud 1984. aastal) on eesti ajakirjanik, mitme ajakirjandusauhinna laureaat.
Uus!!: Väävelhape ja Tuuli Jõesaar · Näe rohkem »
Vasa (laev)
Vasa on Rootsi sõjalaev, mis ehitati aastatel 1626–1628 ja mis uppus oma esmareisil 10. augustil 1628, olles purjetanud ainult 0,7 meremiili (umbes 1,3 kilomeetrit).
Uus!!: Väävelhape ja Vasa (laev) · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Väävelhape ja Väävel · Näe rohkem »
Vääveltrioksiid
Vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid (keemiline valem SO3) on ühest väävli ja kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga väävli kõrgeim oksiid, aatomite vahel on kovalentne polaarne side.
Uus!!: Väävelhape ja Vääveltrioksiid · Näe rohkem »
Väike jääaeg
Hendrick Avercampi maal "Ijsvermaak" kujutab inimesi kinnikülmunud kanalil Hollandis külmal talvel 1608. Tänapäeval on kanalid talvel enamasti jäävabad. Selliseid stseene on teadaolevalt kujutatud ainult ajavahemikus 1565–1640. Viimase 2000 aasta arvatavad õhutemperatuurid Väike jääaeg oli holotseeni ajal juba üheksandat korda esinenud – valdavalt Põhja Atlandi kliimas tuvastatud – 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg, mis osutus võrreldes eelnevatega kõige külmemaks.
Uus!!: Väävelhape ja Väike jääaeg · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Väävelhape ja Veenus · Näe rohkem »
Veenuse koloniseerimine
Kunstniku kujutis hõljukbaasist Veenuse atmosfääris Veenuse koloniseerimine on teoreetiline protsess, mille käigus loob inimkond planeedile Veenus püsivad elupaigad.
Uus!!: Väävelhape ja Veenuse koloniseerimine · Näe rohkem »
Vesinikfluoriidhape
Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.
Uus!!: Väävelhape ja Vesinikfluoriidhape · Näe rohkem »
Vesinikkloriid
Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.
Uus!!: Väävelhape ja Vesinikkloriid · Näe rohkem »
Vesinikkloriidhape
Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.
Uus!!: Väävelhape ja Vesinikkloriidhape · Näe rohkem »
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Uus!!: Väävelhape ja Vihm · Näe rohkem »
Wardi kast
Wardi kast Wardi kast on 1830. aastatel Suurbritannias Nathaniel Bagshaw Wardi leiutatud õhukindel klaaskast, kuhu saab paigutada taimed koos mulla ja veega, et neid kaitsta õhusaaste eest või transportida suurte vahemaade taha.
Uus!!: Väävelhape ja Wardi kast · Näe rohkem »
1,2-dikloroetaan
1,2-dikloroetaan ehk etüleendikloriid on lenduv, selge, tööstuslikult valmistatud vedelik, mida ei leidu looduslikult.
Uus!!: Väävelhape ja 1,2-dikloroetaan · Näe rohkem »
