Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Võhandu jõgi

Index Võhandu jõgi

Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.

116 suhted: Ahja jõgi, Aianduse tänav (Räpina), Ameerika Ühendriigid, August Sabbe, Burtnieki lade, Christoffer Freidenfelt (1654–1724), Eesti, Eesti esiajalugu, Eesti geograafia, Eesti jõed, Eesti jõgede loend, Eesti keskaegsed kivilinnused, Eesti kiviaeg, Eesti loodus, Eesti looduslike pühapaikade loend, Eesti looduslike pühapaikade loend haldusüksuste kaupa, Eesti maatragunieskadron, Eesti mütoloogia, Elga Mark-Kurik, Hänike, Himmiste (Räpina), Iskna jõgi, Järvepää järv, Jõevaara, Jõgehara, Jõgi, Jõksi järv, Johann Gutslaff, Kalevipoeg, Kaltsupaber, Kanepi, Kanuumatk, Kääpa (Võru), Kärgula, Kirumpää piiskopilinnus, Kokõ oja, Kooraste järved, Kooraste Suurjärv, Kuuksi, Lõõdla järv, Lõunarinne (Eesti Vabadussõda), Leevaku hüdroelektrijaam, Leevi küla, Leevi vald, Listaku (Võru), Luha tänav (Räpina), Maausk, Mädajõgi, Meelva järv, Mehikoorma dessant, ..., Meinshauseni penikeel, Nooska linnamägi, Nulga, Otepää kõrgustik, Pahtpää jõgi, Pargi tänav (Räpina), Parisuu oja, Pärnu jõgi, Pühajõe mäss, Pühajõgi (täpsustus), Pühäjõgi, Põhjasõda Eesti alal, Põlva–Karisilla maantee, Peipsi alamvesikond, Peipsi-Pihkva järv, Pelgupaik, Piiskopilinnus, Pikker, Pikne (äiksejumal), Pindi, Räpina, Räpina järv, Räpina paberivabrik, Räpina vald, Räpina-Lokuta lahing, Rõngu–Otepää–Kanepi maantee, Rõuge jõgi, Rosma linnus, Sülgoja, Süvahavva, Sõmerpalu mõis, Sõmerpalu valla vapp, Setomaa, Sillapää loss, Sillapää lossi park, Taani valdused Eestis, Taevaskoda, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tamula järv, Tartu ajalugu, Tartu lahing (1944), Tartu piiskopkond, Tartu–Koidula raudteelõik, Tartu–Räpina–Värska maantee, Toolamaa oja, Vagula järv, Vahejõgi, Varese (Võru), Vareste linnamägi, Väimela, Võhandu maraton, Võru, Võru kreis, Võru vald, Võru vald (1991), Võru–Kuigatsi–Tõrva maantee, Võru–Põlva maantee, Võru–Räpina maantee, Veetee, Vene-Liivi sõda, Veskimüür, Viira (Räpina), Voki-Tamme, 1642, 18. august, 18. sajand Eestis. Laienda indeks (66 rohkem) »

Ahja jõgi

Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Ahja jõgi · Näe rohkem »

Aianduse tänav (Räpina)

Aianduse tänav on tänav Räpina linnas, paikneb linna lääneosas ning suunaga kirdest edelasse.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Aianduse tänav (Räpina) · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

August Sabbe

August Sabbe (1. september 1909 – 28. september 1978) oli Eesti viimaseks metsavennaks peetav mees, kes langes Paidra ja Leevi küla lähedal arreteerimiskatsel, uputades end Võhandu jõkke.

Uus!!: Võhandu jõgi ja August Sabbe · Näe rohkem »

Burtnieki lade

Burtnieki lademe liivakivid paljanduvad Salatsi jõe kallastel. Pildil Neļķu klintis. Burtnieki lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Burtnieki lade · Näe rohkem »

Christoffer Freidenfelt (1654–1724)

Christoffer Freidenfelt (sünninimega Freidenberg; 1654–1724) oli Rootsi sõjaväelane, Savonlinna komandant ning ooberst, kes osales Põhjasõjas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Christoffer Freidenfelt (1654–1724) · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti geograafia

Satelliidipilt Eesti kohalt, aprill 2004 Eesti asub Läänemere idakaldal.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Eesti geograafia · Näe rohkem »

Eesti jõed

Narva jõgi Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Eesti jõed · Näe rohkem »

Eesti jõgede loend

Siin on loetletud Eesti jõgesid, ojasid ja teisi vooluveekogusid (peakraavid, kraavid, kanalid) tähestiku järjekorras.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Eesti jõgede loend · Näe rohkem »

Eesti keskaegsed kivilinnused

See artikkel räägib kivilinnuste ajaloost Eesti aladel.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Eesti keskaegsed kivilinnused · Näe rohkem »

Eesti kiviaeg

Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »

Eesti loodus

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Eesti loodus · Näe rohkem »

Eesti looduslike pühapaikade loend

Eesti looduslike pühapaikade loend loetleb Eesti looduslikke pühapaiku tähestikulises järjekorras.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Eesti looduslike pühapaikade loend · Näe rohkem »

Eesti looduslike pühapaikade loend haldusüksuste kaupa

Eesti looduslike pühapaikade loend haldusüksuste kaupa loetleb Eesti looduslikke pühapaiku praeguste haldusüksuste kaupa.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Eesti looduslike pühapaikade loend haldusüksuste kaupa · Näe rohkem »

Eesti maatragunieskadron

Eesti maatragunieskadron (rootsi k. Estländsk landtdragonskvadron) oli 1700–1701 tegutsenud Rootsi ratsaväeüksus, mis kuulus Wolmar Anton von Schlippenbachi armeesse ning osales Põhjasõja ajal Eesti sõjategevuses.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Eesti maatragunieskadron · Näe rohkem »

Eesti mütoloogia

Eesti mütoloogia on eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Eesti mütoloogia · Näe rohkem »

Elga Mark-Kurik

Elga Mark-Kurik, ka Elga Kurik (aastani 1964 Elga Mark; 26. detsember 1928 Tartu – 6. november 2016) oli eesti geoloog ja paleontoloog (paleoihtüoloog).

Uus!!: Võhandu jõgi ja Elga Mark-Kurik · Näe rohkem »

Hänike

Hänike on küla Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Hänike · Näe rohkem »

Himmiste (Räpina)

Himmiste on küla Põlva maakonnas Räpina vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Himmiste (Räpina) · Näe rohkem »

Iskna jõgi

Iskna jõgi on jõgi Võru maakonnas, Võhandu jõe parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Iskna jõgi · Näe rohkem »

Järvepää järv

Järvepää järv (ka Järvepera järv või Kahkva järv) on järv Võrumaal Setomaa valla ja Võru valla piiril, Mikitamäest 6,5 km edelas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Järvepää järv · Näe rohkem »

Jõevaara

Jõevaara on küla Põlva maakonnas Räpina vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Jõevaara · Näe rohkem »

Jõgehara

Jõgehara on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Jõgehara · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Jõgi · Näe rohkem »

Jõksi järv

Jõksi järv on järv Põlvamaal Kanepi vallas, Kanepist 1,5 km loode pool.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Jõksi järv · Näe rohkem »

Johann Gutslaff

Johann Gutslaff (ka Johanne(s) Gütslaff, Gutsleff) (sündinud Ida-Pommeris Daberis (praegune Poola linn Dobra Nowogardzka Lääne-Pomorze vojevoodkonnas); surnud 11. märtsil 1657 Tallinnas) oli baltisaksa pastor ja kirjamees.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Johann Gutslaff · Näe rohkem »

Kalevipoeg

"Kalevipoeg" on 19.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Kalevipoeg · Näe rohkem »

Kaltsupaber

Kaltsupaber on linastest ja puuvillastest kaltsudest valmistatud paber.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Kaltsupaber · Näe rohkem »

Kanepi

Kanepi on alevik Põlvamaa edelaosas, Kanepi valla keskus.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Kanepi · Näe rohkem »

Kanuumatk

Kanuumatk Kanuumatk on sporditurismi üheks väljundiks ja see on ka veematka sünonüümiks.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Kanuumatk · Näe rohkem »

Kääpa (Võru)

Kääpa on küla Võrumaal Võru vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Kääpa (Võru) · Näe rohkem »

Kärgula

Kärgula mõisa kõrvalhoone – teenijatemaja Kärgula on küla Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Kärgula · Näe rohkem »

Kirumpää piiskopilinnus

Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kokõ oja

Kokõ oja (ka Kokle jõgi) on oja Põlva maakonnas Kanepi vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Kokõ oja · Näe rohkem »

Kooraste järved

Kooraste Suurjärv Kooraste Linajärv Kooraste järved on järvestik Põlva- ja Valgamaa piiril Otepää kõrgustiku kaguosas kahes üksteisega ristuvas ürgorus.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Kooraste järved · Näe rohkem »

Kooraste Suurjärv

Suurjärv (ka Kooraste Suurjärv, Seegla järv, Kooraste järv) on järv Põlvamaal Kanepi vallas Kooraste külast lõuna pool.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Kooraste Suurjärv · Näe rohkem »

Kuuksi

Kuuksi oli küla Räpina kihelkonnas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Kuuksi · Näe rohkem »

Lõõdla järv

Lõõdla järv (ka Leedla järv, Lõõdva järv, Leedva järv) on järv Võrumaal Võru vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Lõõdla järv · Näe rohkem »

Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)

Lõunarinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Edela-, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee (Nõukogude Läti armee) ning Saksa Landeswehri väeosade vahel.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Lõunarinne (Eesti Vabadussõda) · Näe rohkem »

Leevaku hüdroelektrijaam

Leevaku hüdroelektrijaam asub Põlva maakonna Räpina valla Leevaku külas Võhandu jõel.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Leevaku hüdroelektrijaam · Näe rohkem »

Leevi küla

Leevi on küla Põlva maakonnas Räpina vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Leevi küla · Näe rohkem »

Leevi vald

Leevi vald oli vald Võru maakonnas aastail 1939–1950.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Leevi vald · Näe rohkem »

Listaku (Võru)

Listaku on küla Võrumaal Võru vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Listaku (Võru) · Näe rohkem »

Luha tänav (Räpina)

Luha tänav on tänav Räpina linnas, paikneb linna lõunaosas ning põhiosas suunaga loodest kagusse.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Luha tänav (Räpina) · Näe rohkem »

Maausk

Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Maausk · Näe rohkem »

Mädajõgi

Mädajõgi (ka Mädäjõgi) on jõgi Võru maakonnas ning Võru- ja Põlvamaa piiril, Võhandu jõe parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Mädajõgi · Näe rohkem »

Meelva järv

Meelva järv ehk Mulva järv (ka Miilva järv) asub Meelva maastikukaitsealal, Räpinast 8 km loode pool.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Meelva järv · Näe rohkem »

Mehikoorma dessant

Mehikoorma dessant oli 16.-18. augustil 1944.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Mehikoorma dessant · Näe rohkem »

Meinshauseni penikeel

Meinshauseni penikeel (Potamogeton × meinshausenii) on hübriidne taimeliik penikeeleliste sugukonnas penikeele perekonnast.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Meinshauseni penikeel · Näe rohkem »

Nooska linnamägi

Nooska linnamägi (ka Talimäe, Tal(l)ima linnamägi) on linnamägi Võru maakonna Võru vallas Nooskas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Nooska linnamägi · Näe rohkem »

Nulga

Nulga on küla Põlva maakonnas Räpina vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Nulga · Näe rohkem »

Otepää kõrgustik

Kaarnajärv Maastik Lutike lähedal Tee Tamsa ja Etsaste vahel Harimäe tornist Maastik Saverna ja Valgjärve vahel Pühajärv Otepää kõrgustik on kõrgustik Lõuna-Eestis. Asub Otepää linna ning Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Otepää kõrgustik · Näe rohkem »

Pahtpää jõgi

Pahtpää jõgi on jõgi Põlva maakonnas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Pahtpää jõgi · Näe rohkem »

Pargi tänav (Räpina)

Pargi tänav on tänav Räpina linnas, paikneb linna keskosas, on ida-läänesuunaline ja ületab Võhandu jõe.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Pargi tänav (Räpina) · Näe rohkem »

Parisuu oja

Parisuu oja (ka Parisoo oja, Parisuu peakraav, Parisoo peakraav) on peakraav Põlvamaal Kanepi vallas ja Võrumaal Võru vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Parisuu oja · Näe rohkem »

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »

Pühajõe mäss

Pühajõe mäss oli aastal 1642 Urvaste kihelkonnas Osulas aset leidnud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud vesiveski.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Pühajõe mäss · Näe rohkem »

Pühajõgi (täpsustus)

Pühajõgi on mitme Eesti jõe nimi.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Pühajõgi (täpsustus) · Näe rohkem »

Pühäjõgi

Pühäjõgi (ka Sillaotsa jõgi) on jõgi Valgamaal Otepää vallas ja Põlvamaal Kanepi vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Pühäjõgi · Näe rohkem »

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Põlva–Karisilla maantee

Põlva–Karisilla maantee (registrinumbriga 90) on üks Eesti tugimaanteedest.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Põlva–Karisilla maantee · Näe rohkem »

Peipsi alamvesikond

Peipsi alamvesikond on Ida-Eesti vesikonna osa.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Peipsi alamvesikond · Näe rohkem »

Peipsi-Pihkva järv

Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Peipsi-Pihkva järv · Näe rohkem »

Pelgupaik

Pelgupaik oli koht, kuhu mindi muiste sõdade või muu hädaohu korral varjule.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Pelgupaik · Näe rohkem »

Piiskopilinnus

Piiskopilinnuseid (saksa keeles Bischofsburg; läti keeles Bīskapa pils) rajasid piiskopkonnad.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Piiskopilinnus · Näe rohkem »

Pikker

Võhandu jõest Liivimaal") Pikker on eesti mütoloogias äikesejumal.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Pikker · Näe rohkem »

Pikne (äiksejumal)

Võhandu jõest Liivimaal") Pikne on eesti äikese- ja piksejumal.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Pikne (äiksejumal) · Näe rohkem »

Pindi

Pindi on küla Võrumaal Võru vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Pindi · Näe rohkem »

Räpina

Räpina (võru keeles Räpinä, saksa keeles Rappin) on linn Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Räpina · Näe rohkem »

Räpina järv

Räpina järv (ka Räpina paisjärv) on Põlva maakonnas Räpina linnаs Võhandu jõel paisutatud järv.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Räpina järv · Näe rohkem »

Räpina paberivabrik

Räpina paberivabrik Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Räpina paberivabrik · Näe rohkem »

Räpina vald

Räpina vald on vald Põlva maakonnas Võhandu jõe alamjooksul.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Räpina vald · Näe rohkem »

Räpina-Lokuta lahing

Räpina-Lokuta lahing (4/15. september 1701) oli üks väiksematest lahingutest, mis võideldi 1701.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Räpina-Lokuta lahing · Näe rohkem »

Rõngu–Otepää–Kanepi maantee

Kõdukülas Rõngu–Otepää–Kanepi maantee (registrinumbriga 71) on üks Eesti tugimaanteedest.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Rõngu–Otepää–Kanepi maantee · Näe rohkem »

Rõuge jõgi

Rõuge jõgi on jõgi Võru maakonnas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Rõuge jõgi · Näe rohkem »

Rosma linnus

Rosma linnamägi (Liinamägi) asub Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma küla Pragi talu maadel.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Rosma linnus · Näe rohkem »

Sülgoja

Sülgoja ehk Sülgäjä ehk Sülgaja on küla Põlvamaal Räpina vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Sülgoja · Näe rohkem »

Süvahavva

Süvahavva on küla Põlva maakonnas Räpina vallas, Võhandu jõe ääres.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Süvahavva · Näe rohkem »

Sõmerpalu mõis

Sõmerpalu mõis (saksa keeles Sommerpahlen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Uus!!: Võhandu jõgi ja Sõmerpalu mõis · Näe rohkem »

Sõmerpalu valla vapp

Sõmerpalu valla vapp Sõmerpalu valla endine vapp Sõmerpalu valla vapp on Võru maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Sõmerpalu valla vapp.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Sõmerpalu valla vapp · Näe rohkem »

Setomaa

Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Setomaa · Näe rohkem »

Sillapää loss

Sillapää lossi peasissekäik Sillapää loss Räpinas Sillapää loss on kunagise Räpina mõisa klassitsistlikus stiilis häärber, mis pärineb 19. sajandi esimesest poolest.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Sillapää loss · Näe rohkem »

Sillapää lossi park

Sillapää loss ja park Parkmets Sillapää lossi park (tuntud ka kui Räpina mõisapark, Räpina park, Aianduskooli park, rahvasuus ka kui tehnikumi park) on 8 ha suurune park Räpinas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Sillapää lossi park · Näe rohkem »

Taani valdused Eestis

Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Taevaskoda

Suur Taevaskoda talvel Liivakivikihtide paljandumine Taevaskojas Taevaskoda ehk pae on jõeoru nõlvas paikneva liivakivipaljandi ja koobastiku rahvakeelne nimetus Põlva maakonnas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Taevaskoda · Näe rohkem »

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee VõrumaalKiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvahelise E-tee (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) tähis E263) on Eesti pikim maantee pikkusega 284,555 km.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee · Näe rohkem »

Tamula järv

Tamula järv (ka Tamla järv) on järv Võrumaal Võru linna edelaküljel.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Tamula järv · Näe rohkem »

Tartu ajalugu

Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »

Tartu lahing (1944)

Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Tartu lahing (1944) · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tartu–Koidula raudteelõik

Tartu–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis, mis algab Tartus ja lõpeb Koidula piirijaamas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Tartu–Koidula raudteelõik · Näe rohkem »

Tartu–Räpina–Värska maantee

Maantee Kärsa silla juures 36. kilomeetril Maantee Räpina lähedal 61. kilomeetril Tartu–Räpina–Värska maantee (registrinumbriga 45) on Eesti tugimaantee.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Tartu–Räpina–Värska maantee · Näe rohkem »

Toolamaa oja

Toolamaa oja on oja Põlva maakonnas Räpina vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Toolamaa oja · Näe rohkem »

Vagula järv

Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Vagula järv · Näe rohkem »

Vahejõgi

Vahejõgi (ka Vana-Võhandu jõgi) on jõgi Võru maakonnas Võru linnas ja Roosisaare külas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Vahejõgi · Näe rohkem »

Varese (Võru)

Varese on küla Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Varese (Võru) · Näe rohkem »

Vareste linnamägi

Vareste linnamägi on neemiklinnuse tüüpi linnamägi Põlva maakonnas Räpina vallas Vareste külas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Vareste linnamägi · Näe rohkem »

Väimela

Väimela on alevik Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Väimela · Näe rohkem »

Võhandu maraton

pisi Võhandu maraton vahetult pärast starti (2012) Võhandu maraton on aerutamismaraton, mida korraldatakse Võhandu jõel.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Võhandu maraton · Näe rohkem »

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Võru · Näe rohkem »

Võru kreis

Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Võru kreis · Näe rohkem »

Võru vald

Võru vald on omavalitsusüksus Eestis Võru maakonnas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Võru vald · Näe rohkem »

Võru vald (1991)

Võru vald oli vald Võru maakonnas, mis ümbritseb Võru linna.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Võru vald (1991) · Näe rohkem »

Võru–Kuigatsi–Tõrva maantee

Võru–Kuigatsi–Tõrva maantee (registrinumbriga 69) on üks Eesti tugimaanteedest.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Võru–Kuigatsi–Tõrva maantee · Näe rohkem »

Võru–Põlva maantee

Maantee Väimelas Võru–Põlva maantee (registrinumbriga 64) on üks Eesti tugimaanteedest.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Võru–Põlva maantee · Näe rohkem »

Võru–Räpina maantee

Võru–Räpina maantee (registrinumbriga 65) on üks Eesti tugimaanteedest.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Võru–Räpina maantee · Näe rohkem »

Veetee

Veetee on laevatatav veeala merel või sisevetel.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Veetee · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Veskimüür

Veskimüür Veskimüür (ka Viira veskimüür, Viira Veskikalju, Viira Taevaskoda) on liivakivipaljand Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe vasakul kaldal.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Veskimüür · Näe rohkem »

Viira (Räpina)

Viira on küla Põlva maakonnas Räpina vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Viira (Räpina) · Näe rohkem »

Voki-Tamme

Voki-Tamme (aastani 1977 Tamme, 1977–1997 Tammeveski) on küla Võrumaal Võru vallas.

Uus!!: Võhandu jõgi ja Voki-Tamme · Näe rohkem »

1642

1642.

Uus!!: Võhandu jõgi ja 1642 · Näe rohkem »

18. august

18.

Uus!!: Võhandu jõgi ja 18. august · Näe rohkem »

18. sajand Eestis

18.

Uus!!: Võhandu jõgi ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Pühajõgi (Võrumaa), Voo jõgi, Võhandu.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »