Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia, Aleetilised modaalsused, Alfred Ayer, Aprioorsus, Apriorism, Aristoteles, Arthur Prior, Dan Baras, David Lewis, De docta ignorantia, Docta ignorantia, Enesestmõistetavus, Enharmoonia, Esa Saarinen, Ethics: Inventing Right and Wrong, Fact, Fiction, and Forecast, Filosoofia mõisteid, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Ideoloogia ülev objekt, Ikoon (semiootika), Jonathan Lowe, Kalevi Kull, Kontingentsus, Kristie Miller, Liikumatu liigutaja, Loodusseadus, Loogiline võimalikkus, Metafüüsika (Baumgarten), Metaphysics, Modaalne loogika, Modaalsus, Nicola Abbagnano, Olev, Otsustusvõime kriitika, Põhjus, Philon Dialektik, Philosophia prima, sive Ontologia, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Teaduslik pilt, Tegelikkus, Teoloogia summa Ia q. 2, Teostatavus, Transtsendents, Vaba tahe, Võime.
Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia
Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia ('olemisest olla võimise järeldamine kehtib, olla võimisest olemise järeldamine ei kehti') on traditsioonilise loogika printsiip, mille järgi tegelikkusest järeldub võimalikkus, aga võimalikkusest tegelikkus ei järeldu, st assertoorilisest otsustusest järeldub vastav problemaatiline otsustus, problemaatilisest otsustusest vastav assertooriline otsustus aga mitte.
Uus!!: Võimalikkus ja Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia · Näe rohkem »
Aleetilised modaalsused
Aleetilised modaalsused on paratamatu tõesusega seotud modaalsused.
Uus!!: Võimalikkus ja Aleetilised modaalsused · Näe rohkem »
Alfred Ayer
Alfred Ayer Alfred Jules Ayer (hüüdnimi Freddie; 29. oktoober 1910 London – 27. juuni 1989) oli inglise filosoof.
Uus!!: Võimalikkus ja Alfred Ayer · Näe rohkem »
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Uus!!: Võimalikkus ja Aprioorsus · Näe rohkem »
Apriorism
Apriorism (ladina sõnast a priori "eelnevast") on filosoofiline õpetus, mis tunnustab a priori teadmist, mille järgi on teadmine, mida inimene omandas enne kogemust ja mida on kogemusest sõltumatu, kusjuures see kogemuse ja kogemusest sõltumatus on sellise teadmise eelis, sest see pakub oma vaieldamatut usaldusväärsust võrreldes teadmisega, mis on omandatud kogemuse kaudu.
Uus!!: Võimalikkus ja Apriorism · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Võimalikkus ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arthur Prior
Arthur Norman Prior (4. detsember 1914 Masterton – 6. oktoober 1969 Trondheim) oli Uus-Meremaa päritolu filosoof ja loogik.
Uus!!: Võimalikkus ja Arthur Prior · Näe rohkem »
Dan Baras
Dan Baras on Iisraeli filosoof.
Uus!!: Võimalikkus ja Dan Baras · Näe rohkem »
David Lewis
David Kellogg Lewis (28. september 1941 Oberlin, Ohio – 14. oktoober 2001 Princeton) oli USA filosoof.
Uus!!: Võimalikkus ja David Lewis · Näe rohkem »
De docta ignorantia
"De docta ignorantia" ("Õpetatud mitteteadmisest") on Nicolaus Cusanuse teos.
Uus!!: Võimalikkus ja De docta ignorantia · Näe rohkem »
Docta ignorantia
Docta ignorantia (sõna-sõnalt 'õpetatud teadmatus') on mõistmise (ratsionaalsuse) piire ületav teadmine, eriti Jumala kohta.
Uus!!: Võimalikkus ja Docta ignorantia · Näe rohkem »
Enesestmõistetavus
Enesestmõistetavus ehk iseenesestmõistetavus ehk iseenesest teada olek (ladina keeles esse per se notum, inglise keeles self-evidence) on filosoofias propositsiooni (mõtte, väite) omadus, mis seisneb selles, et sellest pole võimalik aru saada ilma teadmiseta, et see on tõene.
Uus!!: Võimalikkus ja Enesestmõistetavus · Näe rohkem »
Enharmoonia
Enharmoonia on muusikas enharmonismi võimalikkus.
Uus!!: Võimalikkus ja Enharmoonia · Näe rohkem »
Esa Saarinen
Esa Saarinen Esa Jouni Olavi Saarinen (sündinud 27. juulil 1953 Hyvinkääs) on soome filosoof, Helsingi Ülikooli ja Helsingi Tehnikaülikooli õppejõud.
Uus!!: Võimalikkus ja Esa Saarinen · Näe rohkem »
Ethics: Inventing Right and Wrong
"Ethics: Inventing Right and Wrong" ("Eetika: õige ja väära leiutamine") on John Mackie filosoofiline raamat.
Uus!!: Võimalikkus ja Ethics: Inventing Right and Wrong · Näe rohkem »
Fact, Fiction, and Forecast
"Fact, Fiction, and Forecast" on Nelson Goodmani filosoofiline raamat.
Uus!!: Võimalikkus ja Fact, Fiction, and Forecast · Näe rohkem »
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Uus!!: Võimalikkus ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Uus!!: Võimalikkus ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »
Ideoloogia ülev objekt
"Ideoloogia ülev objekt" ("The Sublime Object of Ideology") on Slavoj Žižeki filosoofiline raamat.
Uus!!: Võimalikkus ja Ideoloogia ülev objekt · Näe rohkem »
Ikoon (semiootika)
Ikoon ehk ikooniline märk (inglise keeles icon; sõna algallikas on vanakreeka sõna εἰκών (eikōn)) on Charles Sanders Peirce'i järgi märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu.
Uus!!: Võimalikkus ja Ikoon (semiootika) · Näe rohkem »
Jonathan Lowe
E.
Uus!!: Võimalikkus ja Jonathan Lowe · Näe rohkem »
Kalevi Kull
Kalevi Kull näituse "Lotmani koolkond tänapäeval" avamisel Tartu Ülikooli raamatukogus 28. veebruaril 2012 Silvi Salupere ja Kalevi Kull eestikeelse õpiku "Semiootika" esitlusel Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis, 20. veebruar 2018 Kalevi Kull (paremal) 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal (temast vasemal Rainis Haller ja Oliver Laas) Kalevi Kull (sündinud 12. augustil 1952 Tartus) on eesti bioloog ja semiootik.
Uus!!: Võimalikkus ja Kalevi Kull · Näe rohkem »
Kontingentsus
Kontingentsus (vanakreeka keeles τὰ ἐνδεχόμενα „miski, mis on võimalik“; keskaja ladina keeles contingentia, „võimalikkus, juhus“) ehk sattumuslikkus on omadus mitte olla paratamatu ega võimatu.
Uus!!: Võimalikkus ja Kontingentsus · Näe rohkem »
Kristie Miller
Kristie L. Miller on Austraalia filosoof, kes tegeleb metafüüsikaga.
Uus!!: Võimalikkus ja Kristie Miller · Näe rohkem »
Liikumatu liigutaja
Liikumatu liigutaja (vanakreeka keeles: ὃ οὐ κινούμενον κινεῖ,, "see mis liikumatuna liigutab") teise sõnaga esmaliigutaja, on jõud, olemus, mis liigutab kogu universumit ise liikumata, samas olles kogu ülejäänud liikumise põhjus.
Uus!!: Võimalikkus ja Liikumatu liigutaja · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Võimalikkus ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loogiline võimalikkus
Loogiline võimalikkus on kõige lõdvem võimalikkuse tüüp (sealhulgas modaalloogikas).
Uus!!: Võimalikkus ja Loogiline võimalikkus · Näe rohkem »
Metafüüsika (Baumgarten)
"Metafüüsika" ("Metaphysica") on Alexander Gottlieb Baumgarteni ladinakeelne teos.
Uus!!: Võimalikkus ja Metafüüsika (Baumgarten) · Näe rohkem »
Metaphysics
"Metaphysics" on Richard Taylori filosoofiline raamat.
Uus!!: Võimalikkus ja Metaphysics · Näe rohkem »
Modaalne loogika
Modaalne loogika ehk modaalloogika on formaalse loogika haru, mis uurib modaalsuste (algselt aleetiliste modaalsuste: paratamatu, võimalik jne) vahelisi loogilisi suhteid.
Uus!!: Võimalikkus ja Modaalne loogika · Näe rohkem »
Modaalsus
Modaalsus on filosoofias laad ja viis, kuidas miski on, näib või kuidas sellest mõeldakse.
Uus!!: Võimalikkus ja Modaalsus · Näe rohkem »
Nicola Abbagnano
Nicola Abbagnano (15. juuli 1901 Salerno – 9. september 1990 Milano) oli itaalia eksistentsialistlik filosoof.
Uus!!: Võimalikkus ja Nicola Abbagnano · Näe rohkem »
Olev
Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.
Uus!!: Võimalikkus ja Olev · Näe rohkem »
Otsustusvõime kriitika
"Otsustusvõime kriitika" ehk "Otsustusjõu kriitika" (saksa keeles "Kritik der Urteilskraft", algses õigekirjas "Critik der Urtheilskraft") on Immanuel Kanti filosoofiline teos, mis ilmus esmakordselt 1790.
Uus!!: Võimalikkus ja Otsustusvõime kriitika · Näe rohkem »
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Uus!!: Võimalikkus ja Põhjus · Näe rohkem »
Philon Dialektik
Philon Dialektik (kreeka Φίλων, 4.–3. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, Megara koolkonna dialektikute esindaja.
Uus!!: Võimalikkus ja Philon Dialektik · Näe rohkem »
Philosophia prima, sive Ontologia
"Philosophia prima, sive Ontologia methodo scientifica pertractata, qua omnis cognitionis humanae principia continentur" ("Teaduslikul meetodil käsitletud esimene filosoofia ehk ontoloogia, milles sisalduvad igasuguse inimtunnetuse printsiibid") on Christian Wolffi 1731 ilmunud teos.
Uus!!: Võimalikkus ja Philosophia prima, sive Ontologia · Näe rohkem »
Philosophy of Mathematics: An Introduction
"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Võimalikkus ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »
Teaduslik pilt
"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.
Uus!!: Võimalikkus ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Võimalikkus ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 2
Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa (Prima pars) küsimus 2 (Ia q. 2).
Uus!!: Võimalikkus ja Teoloogia summa Ia q. 2 · Näe rohkem »
Teostatavus
Teostatavus ehk tehtavus ehk realiseeritavus ehk reaalsus on plaani, ülesande või eesmärgi omadus, mis seisneb selles, et tema teokstegemine ehk realiseerimine on praktiliselt võimalik.
Uus!!: Võimalikkus ja Teostatavus · Näe rohkem »
Transtsendents
Transtsendents ehk transtsendentsus (ladina keeles transcendentia, verbist transcendere 'üle astuma, teisele poole minema', tavakeele tähenduses 'üleloomulik', 'materiaalsest sõltumatu') on filosoofias mõiste, mis tähistab inimkogemusele mittetunnetatavat tegelikkust (reaalsust).
Uus!!: Võimalikkus ja Transtsendents · Näe rohkem »
Vaba tahe
Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.
Uus!!: Võimalikkus ja Vaba tahe · Näe rohkem »
Võime
Võime on kõrge sobivus mõne kasuliku omaduse arendamiseks või arenenud omadus.
Uus!!: Võimalikkus ja Võime · Näe rohkem »
