Kiiremini kui brauser!
191 suhted: ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ, Ahjukumm, Ahjulagi, Ain Kaalep, Andrus Värnik, Artur Adson, Üü tulõk, Ütsiotsõ, Õ, Bernard Kangro kirjanduspreemia, Contra, Edgar Valter, Eesti, Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel, Eesti keel, Eesti keele grammatika, Eesti nimi, Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit, Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu, Eestikeelsete aabitsate loend, Ele Pedassaar, Enn Kasak, Eoste, Ernst Põdder, Evar Saar, Gulbene, Hapurokk, Hargla kihelkond, Hargla ohvrimänd, Heli Laaksonen, Hella Keem, If I Were a Carpenter, Internetiturundus OÜ, Ivari Padar, Jaan Pulk (kirjanik), Jõepera (Antsla), Jelena Petropavlovskaja, Kaatsad, Kaika suveülikool, Kalevipoeg, Kalmetumägi, Kampsun, Kapukas, Karjapasun, Karo kakutu pettai, Katsikud, Kauksi Ülle, Köis, Kõiv akna all, Kõrgepalu, ..., Kõrisulghäälik, Keeled Eestis, Keelepesa, Keelesaar, Keelte loend, Keha (käsitöö), Kirmas, Kirumpää, Kolpino saar, Lastehirmutis, Lauseeitus, Läänemeresoome keeled, Lämmijärv, Läti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit, Lõhandik, Lõunaeesti keeled, Lõunaeesti kirjakeel, Leili Iher, Leitseauk, Leivu keel, Lembit Kuhlberg, Liivakivipaljand, Linnupete, Litsmetsa, Lokk, Lokulaud, Lontmüts, Mammaste, Marek Kahro, Margapuu, Marja-Liisa Plats, Marju Kõivupuu, Metste, Milli-Irene Pedajas, Mulgi keel, Murõt ei olõ, Nädal, Neiokõsõ, Nipernaadi (ansambel), Nokkmüts, November 2008, Nurganaine, Opera, Otto Hiiop, Paat (romaan), Painard, Panga, Pettai, Pihkva järv, Piimapütt, Pikk-kääbas, Pilteepos Kalevipoeg, Piusa liivakivipaljandid, Poisikõsõ, Pott, Puiga Põhikool, Puutli Püha Nikolai kirik, Q, Rauts, Räpina, Räpina kihelkond, Rehealune, Ribad, Rihhard Iher, Ristipuu, Ropsimine, Sa olõt illos, Võromaa, Saarmas, Sarajas, Süld, Sõba, Setod, Setomaa, Setu keel, Sirp, Soome-ugri keeled, Sulev Iva, Suveköök, Tammõ, Tamme-Lauri tamm, Tann (anum), Tants aurukatla ümber (film), Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, Tartu keel, Tartu Luterlik Peetri Kool, Tšuudid, Täämba õdagu praadimi kunna, Tõlge, Tõrs, Teivaslohisti, Tii, Tiit-Rein Viitso, Toomas Help, Triinu Laan, Tsiatsungõlmaa harjutusala, Tsibipudina', Tuksam ja sõbrad, Ugandi, Uma Leht, Uma Pido, Ummamuudu, Urmas Kalla, Urvaste kihelkond, Uue-Antsla, Vabadussõja memoriaal Krabil, Vaikuse Koosolek, Valgatabalve, Vanaküla (Põlva), Vanker, Vankriratas, Vara (tööriist), Varamine, Vastseliina kihelkond, Väike Emajõgi, Väike murdesõnastik, Võinädal, Võro Selts VKKF, Võro-Seto tähtraamat, Võrovara, Võru, Võru Instituut, Võru kalmistu mälestusmiiting, Võru kirjakeel, Võru kirjandus, Võru maakond, Võru rahvalaul, Võru teater, Võrukeelne Vikipeedia, Võrukesed, Võrukeste lipp, Võrumaa, Võrumõisa, Veebruar 2004, Velikaja jõgi, Vibuhäll, Vihmakõnõ, Viie pääle, Virus, Visela, Vokaalharmoonia, 2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus. Laienda indeks (141 rohkem) »
ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ
Aabitsa kaas "ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ" (lühemalt ka: "ABC kiräoppus ja lugõmik") on võrukeelne aabits, mis ilmus 5.
Uus!!: Võru keel ja ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ · Näe rohkem »
Ahjukumm
Ahjukumm (ka komm, kumm, vomm), Tartu ja Võru murdes lokk, on ahju osa, mis ehitati koldest tõusvate sädemete püüdmiseks.
Uus!!: Võru keel ja Ahjukumm · Näe rohkem »
Ahjulagi
Ahjulagi (ka vomm), Tartu ja Võru murdes virus, oli talumajas ahju kerisepealse lahtise paeplaadi paigaldamisel tekkinud kindel alus, kus sai kuivatada vilja, aga oli võimalik ka magada.
Uus!!: Võru keel ja Ahjulagi · Näe rohkem »
Ain Kaalep
Ain Kaalep (4. juuni 1926 Tartu – 9. juuni 2020 Tartu) oli eesti filoloog.
Uus!!: Võru keel ja Ain Kaalep · Näe rohkem »
Andrus Värnik
Andrus Värnik (sündinud 27. septembril 1977 Antslas) on endine Eesti kergejõustiklane (odaviskaja), kes 2005.
Uus!!: Võru keel ja Andrus Värnik · Näe rohkem »
Artur Adson
Karl Arthur Adson (Tartu – 5. jaanuar 1977 Stockholm) oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist.
Uus!!: Võru keel ja Artur Adson · Näe rohkem »
Üü tulõk
"Üü tulõk" on muusik Mari Kalkuni esimene album, mis ilmus CD-na 2007.
Uus!!: Võru keel ja Üü tulõk · Näe rohkem »
Ütsiotsõ
Ütsiotsõ 2007. aastal Kaika suveülikoolis Ütsiotsõ on Eesti ansambel, mis esitab võru- ja setukeelseid laule.
Uus!!: Võru keel ja Ütsiotsõ · Näe rohkem »
Õ
Õ (õ) on ladina kirja täht, mis on saadud o-tähest diakriitilise märgi tilde abil.
Uus!!: Võru keel ja Õ · Näe rohkem »
Bernard Kangro kirjanduspreemia
Bernard Kangro kirjanduspreemia on auhind, mida annab välja Võru maavalitsus.
Uus!!: Võru keel ja Bernard Kangro kirjanduspreemia · Näe rohkem »
Contra
Contra 2006. aasta detsembris Türil noorte luulelaagris JaPe. Foto: Jaak Urmet Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Võru keel ja Contra · Näe rohkem »
Edgar Valter
Edgar Valter (21. september 1929 Tallinn – 4. märts 2006 Tartu) oli eesti kirjanik, karikaturist ja kunstnik.
Uus!!: Võru keel ja Edgar Valter · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Võru keel ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel
Eesti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1993.
Uus!!: Võru keel ja Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Võru keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti keele grammatika
Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.
Uus!!: Võru keel ja Eesti keele grammatika · Näe rohkem »
Eesti nimi
Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus "Germania" (kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes 98. aastal), hilisemates allikates esines see nimi kujul Hestis (Cassiodorus, 523–526), Aesti (Jordanis, 551), Aisti (Einhard, 830), Esto, Estum (Wulfstan, 887), Iste (Widsith, 10. saj).
Uus!!: Võru keel ja Eesti nimi · Näe rohkem »
Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit
Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit (lühend ERVL) on Eesti mittetulundusühing, mis seisab Eesti regionaal- ja vähemuskeelte eest.
Uus!!: Võru keel ja Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit · Näe rohkem »
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu on 2010.
Uus!!: Võru keel ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu · Näe rohkem »
Eestikeelsete aabitsate loend
Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras eesti- ja võrukeelseid aabitsaid.
Uus!!: Võru keel ja Eestikeelsete aabitsate loend · Näe rohkem »
Ele Pedassaar
Ele Pedassaar (sündinud 10. detsembril 1976 Võrus) on eesti sünoptik.
Uus!!: Võru keel ja Ele Pedassaar · Näe rohkem »
Enn Kasak
Enn Kasak (2002) Enn Kasak esinemas Kaika suveülikoolis (2008) Enn Kasak (sündinud 24. septembril 1954 Navi külas Võrumaal) on eesti teadusfilosoof ja astrofüüsik.
Uus!!: Võru keel ja Enn Kasak · Näe rohkem »
Eoste
Eoste (võru keeles Eostõ) on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Võru keel ja Eoste · Näe rohkem »
Ernst Põdder
Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).
Uus!!: Võru keel ja Ernst Põdder · Näe rohkem »
Evar Saar
Evar Saar (võru keeles Saarõ Evar; sündinud 16. augustil 1969 Sõmerpalu vallas) on võro keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist.
Uus!!: Võru keel ja Evar Saar · Näe rohkem »
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Uus!!: Võru keel ja Gulbene · Näe rohkem »
Hapurokk
Hapurokk (põhjaeesti murdes rokk, kirnurokk, piimarokk, kirnupiim, Tartu- ja Võru murdes jüvä, ivä, iväleem, ivärokk) oli vanasti Eestis tarvitatud nõrgalt hapendatud jahujook.
Uus!!: Võru keel ja Hapurokk · Näe rohkem »
Hargla kihelkond
Hargla kirik Hargla kihelkond (lühend Har; võru keeles Harglõ, saksa keeles Kirchspiel Harjel) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Võru keel ja Hargla kihelkond · Näe rohkem »
Hargla ohvrimänd
Püha mänd ehk Püha pettai ehk Hargla ohvrimänd (võru keeles Pühäpetäi) on pühapuu ajaloolisel Võrumaal Hargla kihelkonna Hargla külas.
Uus!!: Võru keel ja Hargla ohvrimänd · Näe rohkem »
Heli Laaksonen
Heli Pauliina Laaksonen (sündinud 28. septembril 1972 Turus Soomes)Kuka kukin on: Henkilötietoja nykypolven suomalaisista 2007.
Uus!!: Võru keel ja Heli Laaksonen · Näe rohkem »
Hella Keem
Hella Keem (6. aprill 1915 – 27. detsember 1997) oli eesti keeleteadlane, folklorist ning Võru murde ja Tartu murde uurija.
Uus!!: Võru keel ja Hella Keem · Näe rohkem »
If I Were a Carpenter
"If I Were a Carpenter" on USA folk- ja bluusmuusiku Tim Hardini kirjutatud populaarne laul.
Uus!!: Võru keel ja If I Were a Carpenter · Näe rohkem »
Internetiturundus OÜ
Internetiturundus OÜ on Tallinnas asuv turundus- ja konsultatsioonifirma.
Uus!!: Võru keel ja Internetiturundus OÜ · Näe rohkem »
Ivari Padar
Ivari Padar (sündinud 12. märtsil 1965 Navil) on Eesti poliitik, Riigikogu liige ja endine minister.
Uus!!: Võru keel ja Ivari Padar · Näe rohkem »
Jaan Pulk (kirjanik)
Jaan Pulk (võru keeles Pulga Jaan; sündinud 27. novembril 1947 Varstus) on Võrumaa talupidaja, muusik, laululooja ja kirjamees.
Uus!!: Võru keel ja Jaan Pulk (kirjanik) · Näe rohkem »
Jõepera (Antsla)
Jõepera (võru keeles Iiperä) on küla Võru maakonnas Antsla vallas.
Uus!!: Võru keel ja Jõepera (Antsla) · Näe rohkem »
Jelena Petropavlovskaja
Jelena Petropavlovskaja (11. mai 1921 Petrograd – 1993 Taevaskoja) oli vene päritoluga Eesti arst.
Uus!!: Võru keel ja Jelena Petropavlovskaja · Näe rohkem »
Kaatsad
Kaatsad olid Võru ja Setu murdes, samuti saarte murdes vanaaegsed linased või takused pikad meeste püksid.
Uus!!: Võru keel ja Kaatsad · Näe rohkem »
Kaika suveülikool
Kaika suveülikool (võru keeles Kaika suvõülikuul) on võru ja laiemalt lõunaeesti keelele ja kultuurile pühendatud igasuvine mitmepäevane ettekannete ja etlemistega üritus.
Uus!!: Võru keel ja Kaika suveülikool · Näe rohkem »
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Uus!!: Võru keel ja Kalevipoeg · Näe rohkem »
Kalmetumägi
Kalmõtumüür Piusa jõel Kalmetumägi (võru keeles Kalmõtumüür) on paljand Piusa jõel.
Uus!!: Võru keel ja Kalmetumägi · Näe rohkem »
Kampsun
Laste kirju mustriga kampsun Kampsun on lõngast silmuskoes kootud või heegeldatud üle pea selga tõmmatav või eest kinnitatav (nööpidega, tõmblukuga vm) pikkade varrukatega riietusese.
Uus!!: Võru keel ja Kampsun · Näe rohkem »
Kapukas
Kapukas (mitmuses kapukad; saarte murdes ja läänemurdes kapetad, võru murdes kaputad) oli varrastel kootud villane sokk, mida enne sukkade tulekut kanti koos sääriste või ribadegaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Võru keel ja Kapukas · Näe rohkem »
Karjapasun
Karjapasun (murdes ka pasun, saarte murdes tõri, läänemurdes luik, tartu murdes ja võru murdes piibar) on eesti rahvapill, varem oli karjaste puhkpillEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Võru keel ja Karjapasun · Näe rohkem »
Karo kakutu pettai
Karo kakutu pettai (petai) Karo kakutu pettai (võru keeles 'karu katkutud mänd') on looduskaitsealune põlispuu, mänd Põlvamaal, Põlva vallas, Aarna külas Kähri–Koorvere tee ääres.
Uus!!: Võru keel ja Karo kakutu pettai · Näe rohkem »
Katsikud
Katsikud (Tartu ja Võru murdes kaejats(e), Virumaal ja Mulgimaal varem ka katseEesti murrete sõnaraamat Vaadatud 09.12.2020) on tänapäevalgi levinud vana etnograafiline komme külastada koos külakostiga vastsündinud lapse emaEesti keele seletav sõnaraamat.
Uus!!: Võru keel ja Katsikud · Näe rohkem »
Kauksi Ülle
Kauksi Ülle ja Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen värsket Peko Helü sirvimas (2016) Kauksi Ülle (kodanikunimega Ülle Kauksi, varem ka Ülle Kahusk; sündinud 23. septembril 1962 Võrus) on võro luuletaja, proosa- ja näitekirjanik ning kultuuritegelane.
Uus!!: Võru keel ja Kauksi Ülle · Näe rohkem »
Köis
3-keeline keerutatud köis rullil Köis on tugevast orgaanilisest või sünteetilisest kiudainest (kanepist, džuudist, sisalist, manillast või polümeerkiududest) valmistatud toode.
Uus!!: Võru keel ja Köis · Näe rohkem »
Kõiv akna all
"Kõiv akna all" on 1952 Rootsis Lundis ilmunud Raimond Kolgi teine luulekogu.
Uus!!: Võru keel ja Kõiv akna all · Näe rohkem »
Kõrgepalu
Kõrgepalu (võru keeles Korgõpalu) on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Uus!!: Võru keel ja Kõrgepalu · Näe rohkem »
Kõrisulghäälik
Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' – mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane – ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''. Kõrisulghäälik ehk larüngaalklusiil on sulghäälik, mis moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris.
Uus!!: Võru keel ja Kõrisulghäälik · Näe rohkem »
Keeled Eestis
Keeled Eestis on Eestis kõneldavad ja kirjutatavad inimkeeled.
Uus!!: Võru keel ja Keeled Eestis · Näe rohkem »
Keelepesa
Keelepesa (inglise language nest) on mingi väikese põliskeele (nt võru keele) säilitamisviis laste päevahoius või lasteaias.
Uus!!: Võru keel ja Keelepesa · Näe rohkem »
Keelesaar
Võru murdealad Kraasnas, Lutsis ja Leivus Keelesaar on suurema keeleala sees olev muukeelne ala.
Uus!!: Võru keel ja Keelesaar · Näe rohkem »
Keelte loend
Siin on loetletud maailma keeli.
Uus!!: Võru keel ja Keelte loend · Näe rohkem »
Keha (käsitöö)
Keha (võru murdes risti(d)) oli riist, mille peale lõimelõng kerilaualt enne kanga käärimist keriti.
Uus!!: Võru keel ja Keha (käsitöö) · Näe rohkem »
Kirmas
Kirmas (Võru murdes kirmask (saksa sõnast Kirchmesse 'kirikulaat')) on endisaegne suvel Kagu-Eestis peetud külapidu.
Uus!!: Võru keel ja Kirmas · Näe rohkem »
Kirumpää
Kirumpää (võro keeles Kiräpää) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Võru keel ja Kirumpää · Näe rohkem »
Kolpino saar
Kolpino saar Lüübnitsa küla poolt Kolpino (eesti keeles Kulkna, võru/setu keeles Kulḱna, vene keeles Колпино, oстров Колпинa) on saar Pihkva järves, mis kuulub Venemaa Pihkva oblasti haldusalasse.
Uus!!: Võru keel ja Kolpino saar · Näe rohkem »
Lastehirmutis
Lastehirmutis on folklooris hirmuäratav olend, kelle ilmumisega lapsi (sõnakuulmatuse vm. puhul) ähvardatiEesti keele seletav sõnaraamat.
Uus!!: Võru keel ja Lastehirmutis · Näe rohkem »
Lauseeitus
Lauseeitus on üks kahest kõneliigist (jaatav ja eitav kõneliik), mida laiemalt mõistetakse ühe tegusõna grammatilise kategooriana.
Uus!!: Võru keel ja Lauseeitus · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Võru keel ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Lämmijärv
Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega) Lämmijärv ('soe järv'; võru Lämmijärv́, vene Тёплое озеро) on osa Peipsi-Pihkva järvest.
Uus!!: Võru keel ja Lämmijärv · Näe rohkem »
Läti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit
Läti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit (läti keeles Latvijas reģionālo un mazāk runāto valodu savienība, lühend LatBLUL) oli Läti mittetulundusühing, mis seisis Läti regionaal- ja vähemuskeelte eest.
Uus!!: Võru keel ja Läti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit · Näe rohkem »
Lõhandik
Lõhandik (Võru murdes lahaspool) oli kiilu ja kirve abil pikuti poolitatud palk.
Uus!!: Võru keel ja Lõhandik · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Võru keel ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Lõunaeesti kirjakeel
Lõunaeesti kirjakeel ehk Tartu keel on peamiselt tartu keelel ja võru keele põhjapoolseil murdeil põhinev kirjakeel, mida kasutati 17.-19.
Uus!!: Võru keel ja Lõunaeesti kirjakeel · Näe rohkem »
Leili Iher
Leili Iher (28. jaanuaril 1941 Osula, Sõmerpalu vald, Võrumaa – 20. mai 2015) oli eesti kirjandusteadlane ja luulekriitik.
Uus!!: Võru keel ja Leili Iher · Näe rohkem »
Leitseauk
Leitseauk oli eesti etnograafias suletav auk rehetoa, sepikoja või sauna seinas leitse (suitsu ja vingu) väljalaskmiseksEesti keele seletav sõnaraamat, võru murdes nimetati seda ava otspajaEesti murrete sõnaraamat, saarte murdes ja kirderanniku murretes repnaauk või reppenVäike murdesõnastik.
Uus!!: Võru keel ja Leitseauk · Näe rohkem »
Leivu keel
Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.
Uus!!: Võru keel ja Leivu keel · Näe rohkem »
Lembit Kuhlberg
Lembit Kuhlberg (26. november 1951 Saarlasõ, Rõuge vald – 1. aprill 2013 Tallinn) oli eesti sisehaiguste arst, nõel- ja taimraviarst ning Hiina meditsiini asjatundja.
Uus!!: Võru keel ja Lembit Kuhlberg · Näe rohkem »
Liivakivipaljand
Tori põrgu kaitsealal paiknev Kesk-Devoni liivakivipaljand. Liivakivipaljand Saesaare paisjärve kaldal. Liivakivipaljand paljand, kus avaneb liivakivi.
Uus!!: Võru keel ja Liivakivipaljand · Näe rohkem »
Linnupete
Linnupete ehk käopete (mulgi murdes linnuiva, võru murdes tsirgujüvä Eesti murrete sõnaraamat) on kerge varahommikune eine.
Uus!!: Võru keel ja Linnupete · Näe rohkem »
Litsmetsa
Litsmetsa (võru keeles Litsmõtsa) on küla Võru maakonnas Antsla vallas.
Uus!!: Võru keel ja Litsmetsa · Näe rohkem »
Lokk
Lokk võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Võru keel ja Lokk · Näe rohkem »
Lokulaud
Lokulaud (ka lokk, kola, Võru murdes klopp) on heli tegemise vahend, mis koosneb kahest püstpostist ja nende peale pandud põikpuust, mille küljes ripub laud.
Uus!!: Võru keel ja Lokulaud · Näe rohkem »
Lontmüts
Lontmüts (Tartu ja Võru murdes), ka kõrvik (Mulgi murdes), on vana tüüpi talvine meestemüts, mis sarnaneb läkiläkiga.
Uus!!: Võru keel ja Lontmüts · Näe rohkem »
Mammaste
Monument Adra pargis Mammaste (võru keeles Mamastõ) on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Võru keel ja Mammaste · Näe rohkem »
Marek Kahro
Marek Kahro (sündinud 30. aprillil 1987 Antslas) on eesti kirjanik ja blogija.
Uus!!: Võru keel ja Marek Kahro · Näe rohkem »
Margapuu
Margapuu kasutamise õpetamine Eesti Rahva Muuseumi õpitoas "Mõõdu tunne" Tartu hansapäevade Teaduslinnas 20. juulil 2012 Margapuu ehk päsmer (võru keeles ka pässül) on vanapärane mõõteriist asjade kaalumiseks.
Uus!!: Võru keel ja Margapuu · Näe rohkem »
Marja-Liisa Plats
Marja-Liisa Plats (sündinud 16. detsembril 1984) on eesti kunstnik ja lasteraamatute illustraator.
Uus!!: Võru keel ja Marja-Liisa Plats · Näe rohkem »
Marju Kõivupuu
Marju Kõivupuu (sündinud 14. novembril 1960 Võrumaal) on eesti filoloog, kultuuriloolane, kirjanik ja folklorist.
Uus!!: Võru keel ja Marju Kõivupuu · Näe rohkem »
Metste
Metste (võru keeles Mõtstõ) on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Võru keel ja Metste · Näe rohkem »
Milli-Irene Pedajas
Milli-Irene Pedajas (aastani 1956 Milli-Irene Ploompuu; 16. august 1933 Tsooru, Võrumaa – 8. oktoober 1991 Tallinn) oli eesti pedagoogikateadlane.
Uus!!: Võru keel ja Milli-Irene Pedajas · Näe rohkem »
Mulgi keel
Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Võru keel ja Mulgi keel · Näe rohkem »
Murõt ei olõ
"Murõt ei olõ" on ansambli Ilves, Pulk ja Rahman 2006.
Uus!!: Võru keel ja Murõt ei olõ · Näe rohkem »
Nädal
Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva.
Uus!!: Võru keel ja Nädal · Näe rohkem »
Neiokõsõ
Neiokõsõ, 2004 Neiokõsõ oli Eesti ansambel, mille pani kokku Priit Pajusaar 2004.
Uus!!: Võru keel ja Neiokõsõ · Näe rohkem »
Nipernaadi (ansambel)
Nipernaadi on Võrus tegutsev ansambel.
Uus!!: Võru keel ja Nipernaadi (ansambel) · Näe rohkem »
Nokkmüts
Nokkmüts on peamiselt meeste kantav peakate.
Uus!!: Võru keel ja Nokkmüts · Näe rohkem »
November 2008
November 2008, kroonika 2008.
Uus!!: Võru keel ja November 2008 · Näe rohkem »
Nurganaine
Nurganaine (Tartu murdes nukanaine, Võru murdes nulganaineVäike murdesõnastik) oli vanemal ajal lapsevoodis olev naine, sünnitaja või äsja sünnitanuEesti keele seletav sõnaraamat.
Uus!!: Võru keel ja Nurganaine · Näe rohkem »
Opera
Opera on veebibrauser ja internetikomplekt personaalarvutitele ja mobiilsetele seadmetele, mis võimaldab kasutada paljusid internetipõhiseid teenuseid.
Uus!!: Võru keel ja Opera · Näe rohkem »
Otto Hiiop
Otto Hiiop (ka Ott Hiiop, Ott Hiiob, Talve Otto Eesti rahvamuusika antoloogia (vaadatud 14. juulil 2017); võru keeles Hiiobi Otto; 17/29. detsember 1865 Patküla vald, Viljandimaa – 12. veebruar 1950) oli Võrumaal Urvaste kihelkonnas tegutsenud külapillimees (viiulimängija).
Uus!!: Võru keel ja Otto Hiiop · Näe rohkem »
Paat (romaan)
"Paat" on Kauksi Ülle 1998.
Uus!!: Võru keel ja Paat (romaan) · Näe rohkem »
Painard
Painard (kirderanniku murdes pakk; Pärnumaal sugar või künnap; Võru murdes põigus) on painutatud ristpuu, mis ühendab ree kodarapaare.
Uus!!: Võru keel ja Painard · Näe rohkem »
Panga
Panga nime kannab Eestis mitu kohta.
Uus!!: Võru keel ja Panga · Näe rohkem »
Pettai
Pettai on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Võru keel ja Pettai · Näe rohkem »
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Uus!!: Võru keel ja Pihkva järv · Näe rohkem »
Piimapütt
Piimapütt (Tartu murdes ummik, Võru murdes tsõõrik) on endisaegne madal ümmargune ilma kaaneta laudnõu, mida kasutati piima hapendamiseks ja lauale toomiseksEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Võru keel ja Piimapütt · Näe rohkem »
Pikk-kääbas
Pikk-kääpa mudel Schleswig-Holsteini arheoloogiamuuseumis Pikk-kääbas (ka põletusmatustega kääbas) on kääbaskalme vorm, mida kasutati 5.–10.
Uus!!: Võru keel ja Pikk-kääbas · Näe rohkem »
Pilteepos Kalevipoeg
Pilteepos "Kalevipoeg" on graafiline novell, mis põhineb Fr. R. Kreutzwaldi koostatud eesti rahvuseeposel "Kalevipoeg".
Uus!!: Võru keel ja Pilteepos Kalevipoeg · Näe rohkem »
Piusa liivakivipaljandid
Härma alumine müür on üks Piusa jõe äärsetest liivakivipaljanditest. Piusa liivakivipaljandid (ka: Piusa müürid) on Piusa jõe orus olevad liivakivipaljandid (võru keeles: müürid).
Uus!!: Võru keel ja Piusa liivakivipaljandid · Näe rohkem »
Poisikõsõ
Poisikõsõ on Vanemuise teatri noorte meesnäitleja ansambel.
Uus!!: Võru keel ja Poisikõsõ · Näe rohkem »
Pott
Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Roostevabast terasest pott Pott on sügav ja tugev anum või nõu, tavaliselt asjade hoidmiseks või toidu valmistamiseks, on kasutatud ka väiksema tulekoldena.
Uus!!: Võru keel ja Pott · Näe rohkem »
Puiga Põhikool
Puiga Põhikool on põhikool, mis asub Võru maakonnas Võru vallas Puigas Võrust lõuna pool.
Uus!!: Võru keel ja Puiga Põhikool · Näe rohkem »
Puutli Püha Nikolai kirik
Puutli Püha Nikolai kirik 2022. aasta aprillis. Puutli Püha Nikolai kirik, ka Puutli Niguliste kirik (võro keeles Puutli kerik) on õigeusu kirik Vastseliina kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võru maakonnas Võru vallas Puutli külas.
Uus!!: Võru keel ja Puutli Püha Nikolai kirik · Näe rohkem »
Q
Q (q) on ladina tähestiku 17.
Uus!!: Võru keel ja Q · Näe rohkem »
Rauts
Rauts (ka: Läti vikat, rukkirauts, rukkivikat, Võru murdes iiroots) on endisaegne lühikese (50–75 cm) varrega vikat, mida kasutati vilja, eriti rukki niitmiselEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Võru keel ja Rauts · Näe rohkem »
Räpina
Räpina (võru keeles Räpinä, saksa keeles Rappin) on linn Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul.
Uus!!: Võru keel ja Räpina · Näe rohkem »
Räpina kihelkond
Räpina kihelkond (lühend Räp; võru keeles Räpinä kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Rappin) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaal.
Uus!!: Võru keel ja Räpina kihelkond · Näe rohkem »
Rehealune
Rehealune (ka rehala, Hiiumaal rehekoda, Võru murdes põhtja) oli rehielamu ühes otsas paiknev kõige suurem ja laiem ruumiosa.
Uus!!: Võru keel ja Rehealune · Näe rohkem »
Ribad
Ribad (võru murdes: rasud, ainsuses: rask) olid vanasti linase või villase riide ribad, mis mähiti ümber säärte.
Uus!!: Võru keel ja Ribad · Näe rohkem »
Rihhard Iher
Rihhard Iher (1. aprillil 1910 Osula alevik Sõmerpalu vald, Võrumaa – 31. august 1980 Rannu) oli Võrumaalt Osulast pärit kirjanik ja kooliõpetaja.
Uus!!: Võru keel ja Rihhard Iher · Näe rohkem »
Ristipuu
Iia ristimänd Rist Mustahamba tammel Ristipuu on eesti rahvausundis suurem puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud rist.
Uus!!: Võru keel ja Ristipuu · Näe rohkem »
Ropsimine
Ropsimine (lõunaeesti murdes roobitsemine, Võru murdes rabamine) on lõugutatud linade puhastamine linaluudest ehk murtud linavarte puitunud kihtidest ropsimõõga või ropsimasina abil.
Uus!!: Võru keel ja Ropsimine · Näe rohkem »
Sa olõt illos, Võromaa
"Sa olõt illos, Võromaa" on ansambli Liiso album, mis ilmus 2006 CD-na.
Uus!!: Võru keel ja Sa olõt illos, Võromaa · Näe rohkem »
Saarmas
Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Võru keel ja Saarmas · Näe rohkem »
Sarajas
Sarajas (Võru murdes ka sarrai) oli katuskuhi, mille neljale nurgapostile toetuvat katust sai postikinnituste abil üles- või allapoole liigutada.
Uus!!: Võru keel ja Sarajas · Näe rohkem »
Süld
Süld (Tartu ja Võru murdes ka: süli) on SI-süsteemi väline mõõtühik.
Uus!!: Võru keel ja Süld · Näe rohkem »
Sõba
Sõba (võru murdes: kõrik) on endisaegne pikk villane rõivas, mida kandsid abielunaised õlgadel pidulikel puhkudelEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Võru keel ja Sõba · Näe rohkem »
Setod
Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setomaa lipp Setod (seto keeles setoq või setokõsõq), ka setud ja setukesed, on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.
Uus!!: Võru keel ja Setod · Näe rohkem »
Setomaa
Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.
Uus!!: Võru keel ja Setomaa · Näe rohkem »
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Uus!!: Võru keel ja Setu keel · Näe rohkem »
Sirp
Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.
Uus!!: Võru keel ja Sirp · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Võru keel ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Sulev Iva
Sulev Iva 2022. aastal Sulev Iva 2006. aastal Sulev Iva (võru keeles Jüvä Sullõv; sündinud 3. oktoobril 1969 Võrus) on võru keeleteadlane ja kirjanik.
Uus!!: Võru keel ja Sulev Iva · Näe rohkem »
Suveköök
Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.
Uus!!: Võru keel ja Suveköök · Näe rohkem »
Tammõ
Tammõ on kahe Eesti küla kohalik (võrukeelne) nimi.
Uus!!: Võru keel ja Tammõ · Näe rohkem »
Tamme-Lauri tamm
Tamme-Lauri tamm suvel Tamme-Lauri tamm (võru keeles Tammõ-Lauri tamm) on pühapuu, Eesti kõige jämedam tamm.
Uus!!: Võru keel ja Tamme-Lauri tamm · Näe rohkem »
Tann (anum)
Tann on saarte murdes ja läänemurdes pealt kitsam tõrs.
Uus!!: Võru keel ja Tann (anum) · Näe rohkem »
Tants aurukatla ümber (film)
"Tants aurukatla ümber" on kahejaoline 1987.
Uus!!: Võru keel ja Tants aurukatla ümber (film) · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on interdistsiplinaalne üksus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna koosseisus.
Uus!!: Võru keel ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus · Näe rohkem »
Tartu keel
Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Võru keel ja Tartu keel · Näe rohkem »
Tartu Luterlik Peetri Kool
Tartu Luterliku Peetri Kooli koolimüts, 2013 Tartu Luterlik Peetri Kool (TLPK) on Tartus ja Põlvas lasteaed-põhikoolina tegutsev erakool.
Uus!!: Võru keel ja Tartu Luterlik Peetri Kool · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Võru keel ja Tšuudid · Näe rohkem »
Täämba õdagu praadimi kunna
"Täämba õdagu praadimi kunna" on ansambli Winny Puhh album, mis ilmus 2006.
Uus!!: Võru keel ja Täämba õdagu praadimi kunna · Näe rohkem »
Tõlge
dešifreerida hieroglüüfilises kirjas teksti. Tõlge on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis.
Uus!!: Võru keel ja Tõlge · Näe rohkem »
Tõrs
Tõrs on suur silindriline või ülalt pisut ahenev laudnõu.
Uus!!: Võru keel ja Tõrs · Näe rohkem »
Teivaslohisti
Teivaslohisti oli eesti talupoegadel künniriistade vedamise vahend.
Uus!!: Võru keel ja Teivaslohisti · Näe rohkem »
Tii
"Tii" on võrukeelne laul, mis esindas Eestit 2004.
Uus!!: Võru keel ja Tii · Näe rohkem »
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Uus!!: Võru keel ja Tiit-Rein Viitso · Näe rohkem »
Toomas Help
Toomas Help (sündinud 29. augustil 1961) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Võru keel ja Toomas Help · Näe rohkem »
Triinu Laan
Triinu Laan (võru keeles Laanõ Triinu, neiupõlvenimega Laanejõe, 1993–2016 Ojari; sündinud 6. mail 1975) on eesti lastekirjanik, kultuurikorraldaja ning võru keele ja kultuuri aktivist.
Uus!!: Võru keel ja Triinu Laan · Näe rohkem »
Tsiatsungõlmaa harjutusala
Tsiatsungõlmaa harjutusala (võru keeles tsiatsungõlmaa 'seasongermaa') on Kaitseväe harjutusala Võrumaal, Võru valla Juba külas.
Uus!!: Võru keel ja Tsiatsungõlmaa harjutusala · Näe rohkem »
Tsibipudina'
Tsibipudina' on rühm Tallinna näitlejaid, kes laulavad võrukeelseid laule, loevad võrukeelseid luuletusi ja kõnelevad võrukeelseid jutte.
Uus!!: Võru keel ja Tsibipudina' · Näe rohkem »
Tuksam ja sõbrad
Tuksam ja sõbrad on eesti ansambel.
Uus!!: Võru keel ja Tuksam ja sõbrad · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Võru keel ja Ugandi · Näe rohkem »
Uma Leht
Uma Leht on kaks korda kuus ilmuv võrukeelne ajaleht.
Uus!!: Võru keel ja Uma Leht · Näe rohkem »
Uma Pido
III Uma Pido Võrus Kubija laululaval 2013. aasta juunis Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mis esimest korda toimus 31. mail 2008 Võrushttps://umapido.ee/uma-pido/ (vaadatud 09.06.2018).
Uus!!: Võru keel ja Uma Pido · Näe rohkem »
Ummamuudu
Ummamuudu on eesti rahvamuusika- ja popansambel, mille repertuaaris oli muu hulgas rahvalaulutöötlusi eesti- ja võrukeelsete sõnadega.
Uus!!: Võru keel ja Ummamuudu · Näe rohkem »
Urmas Kalla
Kalla Urmas laulmas Liinatsuraq'e koosseisus 2016. aasta Radaja festivalil Urmas Kalla (võru keeles Kalla Urmas; sündinud 25. aprillil 1970 Tartus) on võru keele spetsialist ja tõlkija.
Uus!!: Võru keel ja Urmas Kalla · Näe rohkem »
Urvaste kihelkond
Urvaste kirik Urvaste kihelkond (ka Antsla kihelkond; võru keeles Urvastõ kihlkund; saksa keeles Kirchspiel Anzen, Urbs Kirchspiel; lühend Urv) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ning Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Võru keel ja Urvaste kihelkond · Näe rohkem »
Uue-Antsla
Uue-Antsla (võru keeles Vahtsõ-Antsla) on küla Võru maakonnas Antsla vallas.
Uus!!: Võru keel ja Uue-Antsla · Näe rohkem »
Vabadussõja memoriaal Krabil
Mälestuskivi ja kolm hauda (2023. aasta) Vabadussõja memoriaal Krabil on memoriaal Vabadussõjas hukkunud kolme sõduri haua ja mälestussambaga Krabil Võru maakonnas.
Uus!!: Võru keel ja Vabadussõja memoriaal Krabil · Näe rohkem »
Vaikuse Koosolek
Vaikuse Koosolek on Eesti pärimusmuusika ansambel.
Uus!!: Võru keel ja Vaikuse Koosolek · Näe rohkem »
Valgatabalve
Valgatabalve ehk Walgatabalwe oli Läti Henriku "Liivimaa kroonikas" mainitud paik Ugandis või Ugandi naabruses.
Uus!!: Võru keel ja Valgatabalve · Näe rohkem »
Vanaküla (Põlva)
Vanakülä (võru keeles Vanakülä) on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Võru keel ja Vanaküla (Põlva) · Näe rohkem »
Vanker
Hobuvankrid Saksamaal Vanker (saarte ja lõunaeesti murretes rattad) on harilikult veolooma(de)ga veetav kahe või nelja rattaga veok.
Uus!!: Võru keel ja Vanker · Näe rohkem »
Vankriratas
Metallvitsaga vankriratas Vankriratas (võru murdes tsõõr) on keskpunkti läbiva telje ümber pöörlev ringikujuline vankri osa maad mööda kulgemiseksEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 28.03.2020.
Uus!!: Võru keel ja Vankriratas · Näe rohkem »
Vara (tööriist)
Vara (ka: vararaud või kiskraud, läänemurdes ja mulgi murdes rihv, lõunaeesti murretes seinakassEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 341) on kahe konksuga rauast riist seinapalkidele joonte märkimiseksEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 10.04.2020.
Uus!!: Võru keel ja Vara (tööriist) · Näe rohkem »
Varamine
Varamine on palgile pikuti renni sisse raiumine või varaga joone tõmbamineEesti keele seletav sõnaraamat.
Uus!!: Võru keel ja Varamine · Näe rohkem »
Vastseliina kihelkond
Vastseliina kirik Vastseliina kihelkond (lühend Vas; võru keeles Vahtsõliina kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Neuhausen) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Võru keel ja Vastseliina kihelkond · Näe rohkem »
Väike Emajõgi
Väike Emajõgi (võru keeles Väikene Imäjõgi) on jõgi Eestis.
Uus!!: Võru keel ja Väike Emajõgi · Näe rohkem »
Väike murdesõnastik
"Väike murdesõnastik" on eesti murdesõnu sisaldav kaheköiteline sõnastik, mis ilmus 1989.
Uus!!: Võru keel ja Väike murdesõnastik · Näe rohkem »
Võinädal
Maslenitsa tähistamine Ukrainas 2020. aastal Võinädal (võru murdes maslenitsa, ka maaselits; vene keeles Масленица) on idaslaavi rahvastel õigeusu kalendris nädal enne suurt paastu, see tähendab kaheksandal nädalal enne ülestõusmispühi tähistatav ja nädal aega kestev püha.
Uus!!: Võru keel ja Võinädal · Näe rohkem »
Võro Selts VKKF
Võro Keele ja Kultuuri Fond oli 12.
Uus!!: Võru keel ja Võro Selts VKKF · Näe rohkem »
Võro-Seto tähtraamat
"Võro-Seto tähtraamat" on võru- ja setukeelne tähtraamat (teatud kalender), mis ilmub alates 1990.
Uus!!: Võru keel ja Võro-Seto tähtraamat · Näe rohkem »
Võrovara
"Võrovara" on võrukeelne raamatusari.
Uus!!: Võru keel ja Võrovara · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Võru keel ja Võru · Näe rohkem »
Võru Instituut
Võru Instituudi sissepääs Võru Instituut (võru keeles Võro Instituut) on riiklik teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega.
Uus!!: Võru keel ja Võru Instituut · Näe rohkem »
Võru kalmistu mälestusmiiting
Võru kalmistu mälestusmiiting oli Võru noorte korraldatud massimeeleavaldus 21. oktoobril 1987 Vabadussõjas langenute mälestuseks Võru kalmistul.
Uus!!: Võru keel ja Võru kalmistu mälestusmiiting · Näe rohkem »
Võru kirjakeel
võrukeelne aabits (1998). Võru-eesti sõnaraamat (2002) on esimene väljaanne, kus võru kirjakeele vorm (nii standardkirjaviis kui sõnamuutmine), põhimõtted ja sõnavara täpsemalt paika on pandud. Võru kirjakeel on peamiselt Kagu-Eestis pruugitava regionaalkeele, võru keele kirjalik, standardiseeritud vorm.
Uus!!: Võru keel ja Võru kirjakeel · Näe rohkem »
Võru kirjandus
Võru kirjandus (ka: võro kirjandus; võru keeles: võro kirändüs) on Eesti lõunaosas (ajaloolisel Võrumaal) võru keelt kõnelenud ja kõnelevate inimeste kirjandus ja rahvaluule.
Uus!!: Võru keel ja Võru kirjandus · Näe rohkem »
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Uus!!: Võru keel ja Võru maakond · Näe rohkem »
Võru rahvalaul
Võru rahvalaul (võru: võro rahvalaul; ka Võrumaa rahvalaul) on Võrumaale omane, enamjaolt võrukeelne rahvalaul.
Uus!!: Võru keel ja Võru rahvalaul · Näe rohkem »
Võru teater
Võru teater on võrukeelne teatritegemine.
Uus!!: Võru keel ja Võru teater · Näe rohkem »
Võrukeelne Vikipeedia
Võrukeelse Vikipeedia logo Sulev Iva rääkimas võrukeelsest Vikipeediast Võrukeelse Vikipeedia kokkusaamine 2023. aastal Tartus Võrukeelne Vikipeedia on Vikipeedia võrukeelne versioon.
Uus!!: Võru keel ja Võrukeelne Vikipeedia · Näe rohkem »
Võrukesed
Võrukeste lipp Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Võrukesed (ka võrokesed, endanimetus võrokõsõq) on Kagu-Eestis asuva Võrumaa (praegune Põlva ja Võru maakond) põlised elanikud, läänemeresoome rahvas, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks.
Uus!!: Võru keel ja Võrukesed · Näe rohkem »
Võrukeste lipp
Võrukeste lipp või ka võru (võro) lipp on lipp, mis on mõeldud sümboliks võru keelele, selle kõnelejaile ja nende maale – vanale Võrumaale, mis on võru keele- ja kultuuriala.
Uus!!: Võru keel ja Võrukeste lipp · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Võru keel ja Võrumaa · Näe rohkem »
Võrumõisa
Võrumõisa (võru keeles Võromõisa) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Võru keel ja Võrumõisa · Näe rohkem »
Veebruar 2004
Veebruar 2004, sündmuste kroonika.
Uus!!: Võru keel ja Veebruar 2004 · Näe rohkem »
Velikaja jõgi
Velikaja jõgi (ka: Pihkva Emajõgi) on jõgi Venemaal; suurim Peipsi järve suubuv jõgi.
Uus!!: Võru keel ja Velikaja jõgi · Näe rohkem »
Vibuhäll
Valgevenes kasutatud vibuhäll Vibuhäll on häll, mille kereks on kas vitsvõrule või raamile tõmmatud riie, õhukesest lauast ovaalne nõu, piklik peergkorv või laudkast.
Uus!!: Võru keel ja Vibuhäll · Näe rohkem »
Vihmakõnõ
Vihmakõnõ on Mari Kalkuni teine album, mis ilmus 2010 CD-na.
Uus!!: Võru keel ja Vihmakõnõ · Näe rohkem »
Viie pääle
Viie pääle oli võru luuletajate ja muusikate rühm, kuhu kuulusid Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra, Olavi Ruitlane ja Jaan Pulk.
Uus!!: Võru keel ja Viie pääle · Näe rohkem »
Virus
Virus on.
Uus!!: Võru keel ja Virus · Näe rohkem »
Visela
Visela (võru keeles Viselä) on küla Võru maakonnas Antsla vallas ja endises kihelkonnas.
Uus!!: Võru keel ja Visela · Näe rohkem »
Vokaalharmoonia
Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.
Uus!!: Võru keel ja Vokaalharmoonia · Näe rohkem »
2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus
Eurovisiooni Lauluvõistlus 2004 oli 49.
Uus!!: Võru keel ja 2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Läänevõru murrakurühm, Võro keel, Võru murre.
