95 suhted: Aaskannike, Aasnelk, Agroökoloogia, Ahtalehine kareputk, Albaania, Arboritsiid, Šaakal, Üheksavöölane, Ökoloogia mõisteid, Bahama masksäälik, Botaanika mõisteid, Desecheo, Eesti, Eesti esiajalugu, Eesti loodus, Eesti pronksiaeg, Energiamets, Esikmets, Hanko poolsaar, Harilik kastanipuu, Harilik maavits, Harilik palderjan, Harilik sealõuarohi, Harilik türnpuu, Harku linnus, Hunt, Juttselg-kärnkonn, Kahar nurmikas, Kanakoole, Kasepuravik, Käblik, Kährik, Käosulane (perekond), Kevadadoonis, Kiin (tööriist), Kirves, Klibuvall, Koduhiir, Kollane käoking, Kukkurtihane, Kullerkupp, Laeva jõgi, Lambakasvatus, Lasuurtihane, Lääne-India, Lähistroopika, Leet-käosulane, Liht-naistepuna, Lillakas, Lillepaviljon, ..., Luht, Maarja-sõnajalg, Markuur, Mägi-pajulill, Mägisäälik, Mets, Metsanduse mõisteid, Metskits, Metsvint, Niidukoosluse taimestiku taastamine, Norra hundihammas, Ohtene sõnajalg, Oklahoma, Pärisaruniit, Põõsalind, Põõsalindlased, Pehme koeratubakas, Piirissaare maastikukaitseala, Portugal, Pronksiaeg, Puna-džunglikana, Punaselg-õgija, Puskaru, Rapla–Virtsu raudtee, Rohukonn, Roo-loorkull, Roog-aruhein, Roomav madar, Salu-lehelind, Salunurmikas, Soo-neiuvaip, Soonurmikas, Soosaar, Suur aruhein, Taapirlased, Tihnik, Treppoja, Trimmer (tööriist), Uudismaa, Valgepea-kangurlind, Valgustusraie, Välja-safiirlind, Vööthüään, Võsaülane, Vulkaanide rahvuspark. Laienda indeks (45 rohkem) »
Aaskannike
Aaskannike ehk käoorvik (Viola tricolor) on kannikeseliste sugukonda kannikese perekonda kuuluv üheaastane, harvem kaheaastane rohttaim.
Uus!!: Võsa ja Aaskannike · Näe rohkem »
Aasnelk
Aasnelk (Dianthus superbus) on nelgiliste sugukonda nelgi perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Võsa ja Aasnelk · Näe rohkem »
Agroökoloogia
Ameerika Ühendriikides Iowa osariigis Agroökoloogia ehk põllumajandusökoloogia ehk agraarökoloogia on ökoloogia (ja ühtlasi rakendusökoloogia) haru, mis tegeleb agroökosüsteemide ja laiemalt ökosüsteemide majandamise uurimisega.
Uus!!: Võsa ja Agroökoloogia · Näe rohkem »
Ahtalehine kareputk
Ahtalehine kareputk (Laserpitium prutenicum) on sarikaliste sugukonda kareputke perekonda kuuluv õistaim.
Uus!!: Võsa ja Ahtalehine kareputk · Näe rohkem »
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Uus!!: Võsa ja Albaania · Näe rohkem »
Arboritsiid
Arboritsiid on keemiline vahend puittaimede (sh võsa) hävitamiseks.
Uus!!: Võsa ja Arboritsiid · Näe rohkem »
Šaakal
Hallhundi ja hariliku šaakali topis. Märgata on šaakali väiksem kasv ja kitsam koon Šaakal ehk harilik šaakal (Canis aureus) on koerlaste sugukonda koera perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Võsa ja Šaakal · Näe rohkem »
Üheksavöölane
Üheksavöölane (Dasypus novemcinctus) on loom vöölaste sugukonda rüüvöölase perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Võsa ja Üheksavöölane · Näe rohkem »
Ökoloogia mõisteid
Siin on loetletud ökoloogiaalaseid üldmõisteid.
Uus!!: Võsa ja Ökoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Bahama masksäälik
Bahama masksäälik (Geothlypis rostrata) on sääliklaste sugukonda masksääliku perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Võsa ja Bahama masksäälik · Näe rohkem »
Botaanika mõisteid
Siin on loetletud botaanika, sealhulgas taimeanatoomia ja taimemorfoloogia olulisemaid mõisteid.
Uus!!: Võsa ja Botaanika mõisteid · Näe rohkem »
Desecheo
Desecheo on väike asustamata saar Puerto Rico arhipelaagis Mona väilas, 19 kilomeetri kaugusel Puerto Rico läänerannikust ja 50 kilomeetrit Mona saarest kirdes.
Uus!!: Võsa ja Desecheo · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Võsa ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Võsa ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Võsa ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti pronksiaeg
Kaali kindlustatud asula rauasulatuskoht, kus on leitud 8.–6. sajandisse eKr dateeritud leide Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr.
Uus!!: Võsa ja Eesti pronksiaeg · Näe rohkem »
Energiamets
Energiamets (ka energiavõsa) on kasvatatavad puistud või põõsastikud, mille peamine eesmärk on biomassienergia andmine.
Uus!!: Võsa ja Energiamets · Näe rohkem »
Esikmets
Esikmets on merest kerkinud maapinnal kasvav võsa.
Uus!!: Võsa ja Esikmets · Näe rohkem »
Hanko poolsaar
Hanko poolsaar Kirdest pildistatud aerofoto poolsaare tipust Hanko poolsaar (soome keeles Hankoniemi; rootsi keeles Hangö udd) on Uusimaal edelasuunas Läänemerre ulatuv maismaariba, kus asub Soome mandriosa lõunapoolseim punkt Tulliniemi.
Uus!!: Võsa ja Hanko poolsaar · Näe rohkem »
Harilik kastanipuu
Harilik kastanipuu (Castanea sativa Mill.) on pöögilaadsete seltsi (Fagales), pöögiliste (Fagaceae) sugukonda, kastanipuu (Castanea) perekonda kuuluv heitlehine puu.
Uus!!: Võsa ja Harilik kastanipuu · Näe rohkem »
Harilik maavits
Harilik maavits (Solanum dulcamara) on maavitsaliste sugukonda maavitsa perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsas.
Uus!!: Võsa ja Harilik maavits · Näe rohkem »
Harilik palderjan
Harilik palderjan (Valeriana officinalis) on palderjaniliste sugukonda palderjani perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Võsa ja Harilik palderjan · Näe rohkem »
Harilik sealõuarohi
Harilik sealõuarohi (Scrophularia nodosa) on sealõuarohuliste sugukonda, sealõuarohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Võsa ja Harilik sealõuarohi · Näe rohkem »
Harilik türnpuu
Harilik türnpuu (Rhamnus cathartica) on türnpuuliste sugukonda türnpuu perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Võsa ja Harilik türnpuu · Näe rohkem »
Harku linnus
Harku linnus oli ordulinnus ajaloolisel Harjumaal, praeguse haldusjaotuse järgi Harju maakonnas Harku vallas Harkus.
Uus!!: Võsa ja Harku linnus · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Võsa ja Hunt · Näe rohkem »
Juttselg-kärnkonn
Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Võsa ja Juttselg-kärnkonn · Näe rohkem »
Kahar nurmikas
Kahar nurmikas (Poa remota) on kõrreliste sugukonda nurmika perekonda kuuluv rohttaimeliik.
Uus!!: Võsa ja Kahar nurmikas · Näe rohkem »
Kanakoole
Kanakoole (Ranunculus ficaria, Ficaria verna) on mitmeaastane rohtne õistaim, mis kuulub tulikaliste sugukonda.
Uus!!: Võsa ja Kanakoole · Näe rohkem »
Kasepuravik
Kasepuravik (Leccinum scabrum) on puravikuliste sugukonda puraviku perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Võsa ja Kasepuravik · Näe rohkem »
Käblik
Käbliku munad Käblik (Troglodytes troglodytes) on linnuliik värvuliste seltsist käbliklaste sugukonnast.
Uus!!: Võsa ja Käblik · Näe rohkem »
Kährik
Elistvere loomapargis Kährik ehk kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Võsa ja Kährik · Näe rohkem »
Käosulane (perekond)
Käosulane (Hippolais) on värvuliste seltsi roolindlaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Uus!!: Võsa ja Käosulane (perekond) · Näe rohkem »
Kevadadoonis
Kevadadoonis (Adonis vernalis L.) on tulikaliste sugukonda adoonise perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Võsa ja Kevadadoonis · Näe rohkem »
Kiin (tööriist)
Kiiniga saab kuni paarisentimeetrise läbimõõduga oksi ja puid raiuda Kiin (ka lets, vestu) on putkega varre otsa pandud raienuga, mis on pika (15–50 cm) lõiketeraga ja mille lõiketera tippu on tera kaitseks tehtud allapoole pöörduv nokk.
Uus!!: Võsa ja Kiin (tööriist) · Näe rohkem »
Kirves
Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.
Uus!!: Võsa ja Kirves · Näe rohkem »
Klibuvall
Klibuvall Kassaril Klibuvall on rannavall, mis koosneb valdavalt klibust.
Uus!!: Võsa ja Klibuvall · Näe rohkem »
Koduhiir
Koduhiire esihambad. Uure ülemistes esihammastes on liigiomane tunnus. Koduhiir (Mus musculus) rahvapäraselt majahiir bio.edu.ee.
Uus!!: Võsa ja Koduhiir · Näe rohkem »
Kollane käoking
Kollane käoking (Aconitum lasiostomum, sünonüüm Aconitum lycoctonum lasiostomum) on tulikaliste sugukonda kuuluv õistaimeliik või mõne botaanilise süsteemi järgi ka alamliik.
Uus!!: Võsa ja Kollane käoking · Näe rohkem »
Kukkurtihane
Kukkurtihase pesa Kukkurtihane (Remiz pendulinus) on kukkurtihaslaste sugukonda kukkurtihase perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Võsa ja Kukkurtihane · Näe rohkem »
Kullerkupp
Kullerkupu õis Vili Harilik kullerkupp (Trollius europaeus) on tulikaliste sugukonda kullerkupu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Võsa ja Kullerkupp · Näe rohkem »
Laeva jõgi
Laeva jõgi on jõgi Jõgeva- ja Tartumaal, Emajõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Võsa ja Laeva jõgi · Näe rohkem »
Lambakasvatus
Austraalia meriinolambad Lambad Argentinas Patagoonias Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkategooria.
Uus!!: Võsa ja Lambakasvatus · Näe rohkem »
Lasuurtihane
Lasuurtihane (Parus cyanus, sünonüüm Cyanistes cyanus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast.
Uus!!: Võsa ja Lasuurtihane · Näe rohkem »
Lääne-India
Lääne-India Lääne-India ehk Lääne-India saarestik (inglise keeles West Indies) on saarestik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel.
Uus!!: Võsa ja Lääne-India · Näe rohkem »
Lähistroopika
Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.
Uus!!: Võsa ja Lähistroopika · Näe rohkem »
Leet-käosulane
Leet-käosulane Leet-käosulane (Hippolais pallida) on roolindlaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Võsa ja Leet-käosulane · Näe rohkem »
Liht-naistepuna
Liht-naistepuna (Hypericum perforatum) on naistepunaliste sugukonda naistepuna perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Võsa ja Liht-naistepuna · Näe rohkem »
Lillakas
Lillakas (Rubus saxatilis) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv mitmeaastane kahekojaline rohttaim.
Uus!!: Võsa ja Lillakas · Näe rohkem »
Lillepaviljon
Lillepaviljon Lillepaviljon on Tallinnas aadressil Pirita tee 26 ja 28 asuv hoone (paviljon).
Uus!!: Võsa ja Lillepaviljon · Näe rohkem »
Luht
Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.
Uus!!: Võsa ja Luht · Näe rohkem »
Maarja-sõnajalg
Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) on sõnajalaliste sugukonda ja sõnajala perekonda kuuluv liik.
Uus!!: Võsa ja Maarja-sõnajalg · Näe rohkem »
Markuur
Markuur (Capra falconeri) ehk keerdsarvkits on suuruluk perekonnast kits.
Uus!!: Võsa ja Markuur · Näe rohkem »
Mägi-pajulill
Mägi-pajulill (Epilobium montanum) on pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Võsa ja Mägi-pajulill · Näe rohkem »
Mägisäälik
Andi mägisäälik Mägisäälik (Myioborus) on värvuliste seltsi sääliklaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Uus!!: Võsa ja Mägisäälik · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Võsa ja Mets · Näe rohkem »
Metsanduse mõisteid
Siin on loetletud metsanduse mõisteid.
Uus!!: Võsa ja Metsanduse mõisteid · Näe rohkem »
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Võsa ja Metskits · Näe rohkem »
Metsvint
Metsvint võib mõnel pool toitu käestki võtta Metsvint (Fringilla coelebs) on vintlaste sugukonda vindi perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Võsa ja Metsvint · Näe rohkem »
Niidukoosluse taimestiku taastamine
Looduslik taimestumine (niidu kinnikasvamine).Niidukoosluse taimestiku taastamine on kohaliku ehk pärismaise floora liikide taasasustamine niidule, kust need on kadunud.
Uus!!: Võsa ja Niidukoosluse taimestiku taastamine · Näe rohkem »
Norra hundihammas
Norra hundihammas (Astragalus norvegicus) on mitmeaastane rohttaim liblikõieliste sugukonnast hundihamba perekonnast.
Uus!!: Võsa ja Norra hundihammas · Näe rohkem »
Ohtene sõnajalg
Ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana L.) on sõnajalaliste sugukonda sõnajala perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Võsa ja Ohtene sõnajalg · Näe rohkem »
Oklahoma
Oklahoma (tšerokii keeles Asgaya gigageyi; pooni keeles Uukuhuúwa; kajuka keeles Gahnawiyo‘geh) on osariik Ameerika Ühendriikide keskosas.
Uus!!: Võsa ja Oklahoma · Näe rohkem »
Pärisaruniit
Pärisaruniit on niidu tüüp, aruniidu alaliik.
Uus!!: Võsa ja Pärisaruniit · Näe rohkem »
Põõsalind
Põõsalind Aed-põõsalind Põõsalind (Sylvia) on põõsalindlaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Uus!!: Võsa ja Põõsalind · Näe rohkem »
Põõsalindlased
Põõsalindlased (Sylviidae) värvuliste seltsi kuuluv suur sugukond putuktoidulisi linde.
Uus!!: Võsa ja Põõsalindlased · Näe rohkem »
Pehme koeratubakas
Pehme koeratubakas (Crepis mollis) on korvõieliste sugukonda koeratubaka perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Võsa ja Pehme koeratubakas · Näe rohkem »
Piirissaare maastikukaitseala
Piirissaare rand Piirissaare maastikukaitseala oli kaitseala Tartu vallas.
Uus!!: Võsa ja Piirissaare maastikukaitseala · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Võsa ja Portugal · Näe rohkem »
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Uus!!: Võsa ja Pronksiaeg · Näe rohkem »
Puna-džunglikana
Puna-džunglikana ehk bankiva kana (Gallus gallus) on faasanlaste sugukonda džunglikana perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Võsa ja Puna-džunglikana · Näe rohkem »
Punaselg-õgija
Punaselg-õgija (Lanius collurio) on õgijalaste sugukonda õgija perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Võsa ja Punaselg-õgija · Näe rohkem »
Puskaru
Puskaru on Põlvamaal Põlva valla lääneosas asuv küla.
Uus!!: Võsa ja Puskaru · Näe rohkem »
Rapla–Virtsu raudtee
Rapla–Virtsu raudtee oli 96 kilomeetri pikkune Eesti kitsarööpmeline raudtee praeguse Rapla linna ja Virtsu aleviku vahel.
Uus!!: Võsa ja Rapla–Virtsu raudtee · Näe rohkem »
Rohukonn
Rohukonn Prandi külas Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aasta kevadel Kõrvemaal Rohukonn (Rana temporaria) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Võsa ja Rohukonn · Näe rohkem »
Roo-loorkull
Roo-loorkull (Circus aeruginosus) on haugaslaste sugukonda loorkulli perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Võsa ja Roo-loorkull · Näe rohkem »
Roog-aruhein
Roog-aruhein (Festuca arundinacea) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.
Uus!!: Võsa ja Roog-aruhein · Näe rohkem »
Roomav madar
Roomav madar ehk virn (ladina keeles Galium aparine; rahvapäraselt karn virn, virnarohi, kiskjarohi, kassitapp) on madaraliste sugukonda kuuluv üheaastane ja ühekojaline rohttaim.
Uus!!: Võsa ja Roomav madar · Näe rohkem »
Salu-lehelind
Salu-lehelind (Phylloscopus trochilus) on põõsalindlaste sugukonda lehelinnu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Võsa ja Salu-lehelind · Näe rohkem »
Salunurmikas
Salunurmikas (Poa nemoralis) on kõrreliste sugukonda nurmika perekonda kuuluv rohttaimeliik.
Uus!!: Võsa ja Salunurmikas · Näe rohkem »
Soo-neiuvaip
Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda neiuvaiba perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Võsa ja Soo-neiuvaip · Näe rohkem »
Soonurmikas
Soonurmikas (Poa palustris) on kõrreliste sugukonda nurmika perekonda kuuluv rohttaimeliik.
Uus!!: Võsa ja Soonurmikas · Näe rohkem »
Soosaar
Soosaar Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaar ehk võhmas on soos olev kõrgem koht, kus sageli kasvavad võsa ja puud.
Uus!!: Võsa ja Soosaar · Näe rohkem »
Suur aruhein
Suur aruhein (Festuca gigantea) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.
Uus!!: Võsa ja Suur aruhein · Näe rohkem »
Taapirlased
Taapirlased (Tapiridae) on kabjaliste seltsi kuuluv imetajate sugukond, kes on levinud Lõuna- ja Kesk-Ameerika ning Kagu-Aasia metsades ja vihmametsades.
Uus!!: Võsa ja Taapirlased · Näe rohkem »
Tihnik
Tihnik (ka padrik, rägastik) on väga tiheda ja raskesti läbipääsetava puittaimestikuga ala, mets või võsa.
Uus!!: Võsa ja Tihnik · Näe rohkem »
Treppoja
Treppoja on oja Harjumaal Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Võsa ja Treppoja · Näe rohkem »
Trimmer (tööriist)
Trimmeri jõhvpea Trimmer on elektrimootoriga või kahetaktilise bensiinimootoriga (20…65 cm3), pika ülekandevõlli otsas pöörleva lõikemehhanismiga, kantav tööriist peenvõsa, rohttaimede ja muru niitmiseks.
Uus!!: Võsa ja Trimmer (tööriist) · Näe rohkem »
Uudismaa
Uudismaa on mineraalmaa või soo, mis on võsast ja/või metsast puhastatud, kuivendatud ja üles küntud, ning mida kasutatakse põllu või kultuurrohumaana.
Uus!!: Võsa ja Uudismaa · Näe rohkem »
Valgepea-kangurlind
Valgepea-kangurlind (Dinemellia dinemelli) on Ida-Aafrikas elav kangurlindlaste (Ploceidae) sugukonda kuuluv värvuline.
Uus!!: Võsa ja Valgepea-kangurlind · Näe rohkem »
Valgustusraie
Valgustusraie järel kasvanud mänd Valgustusraie (ka noorendike hooldus) on metsakasvatuslik võte, millega parandatakse puistus valgus- ja toitetingimusi ning kujundatakse liigilist koosseisu.
Uus!!: Võsa ja Valgustusraie · Näe rohkem »
Välja-safiirlind
Välja-safiirlind (Halcyon albiventris) on jäälindlaste sugukonda kuuluv linnuliik, kes elutseb Sahara-taguses Aafrikas.
Uus!!: Võsa ja Välja-safiirlind · Näe rohkem »
Vööthüään
Vööthüään (Hyaena hyaena; eesti keeles ka tava-vööthüään) on hallikaspruun mustade vöötidega loomaliik hüäänlaste sugukonnast.
Uus!!: Võsa ja Vööthüään · Näe rohkem »
Võsaülane
Võsaülane (Anemone nemorosa) on tulikaliste sugukonda ülase perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.
Uus!!: Võsa ja Võsaülane · Näe rohkem »
Vulkaanide rahvuspark
Vulkaanide rahvuspark on rahvuspark Rwanda loodeosas Virunga mägedes.
Uus!!: Võsa ja Vulkaanide rahvuspark · Näe rohkem »