Kiiremini kui brauser!
37 suhted: A (häälik), Ado Grenzstein, Afari keel, Ainu keel, Anglitsism, Š, Ž, Credo, D, Diftong, Eesti keel, Eesti keele grammatika, Eesti tähestik, Eufemism, Evald Saag, Island, Ivar Aasen, Jaapani segakiri, Kanji, Kantseliit, Keeleteaduse mõisteid, Kihnu keel, Kreevini keel, Laensõna, Nomenklatuur, Omasõna, Oskuskeel, Peeter Päll, Presidendi sõnavõistlus, Rahvaetümoloogia, Saksa keel, Täishäälik, Terminoloogia, Vanakreeka keel, Võõrsõnade leksikon, Võõrtäht, Ў.
A (häälik)
A on maailma keeltes tavaliselt kõige loomulikuma keeleasendiga moodustatud vokaal.
Uus!!: Võõrsõna ja A (häälik) · Näe rohkem »
Ado Grenzstein
Ado Grenzstein Ado Grenzstein (pseudonüüm A. Piirikivi; 5. veebruar 1849 Kõksi küla, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend.
Uus!!: Võõrsõna ja Ado Grenzstein · Näe rohkem »
Afari keel
Afari keel (varasem eestikeelne nimetus danakili keel) on Afroaasia keelkonda kuuluv keel.
Uus!!: Võõrsõna ja Afari keel · Näe rohkem »
Ainu keel
Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.
Uus!!: Võõrsõna ja Ainu keel · Näe rohkem »
Anglitsism
Anglitsism on keeleline konstruktsioon, mis on laenatud inglise keelest teise keelde.
Uus!!: Võõrsõna ja Anglitsism · Näe rohkem »
Š
Š (š) (hääldus: šaa) on ladina kirja täht, mis esineb bosnia, eesti, liivi, leedu, läti, karjala, tšehhi, soome, sotho, põhjasaami, inarisaami, slovaki, sloveeni, horvaadi, serbia, vadja ja vepsa keeles.
Uus!!: Võõrsõna ja Š · Näe rohkem »
Ž
paremal Ž (ž) ehk žee on ladina kirja täht, mis esineb bosnia, eesti, liivi, leedu, läti, karjala, tšehhi, soome, põhjasaami, inarisaami, koltasaami, slovaki, sloveeni, horvaadi, serbia, türkmeeni, vadja ja vepsa keeles.
Uus!!: Võõrsõna ja Ž · Näe rohkem »
Credo
Credo ("usun") on ladinakeelse kristliku usutunnistuse esimene sõna (Credo in unum Deum...). Seepärast kasutatakse seda tihti ka usutunnistuse sünonüümina.
Uus!!: Võõrsõna ja Credo · Näe rohkem »
D
D (d) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike neljas täht.
Uus!!: Võõrsõna ja D · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Võõrsõna ja Diftong · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Võõrsõna ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti keele grammatika
Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.
Uus!!: Võõrsõna ja Eesti keele grammatika · Näe rohkem »
Eesti tähestik
Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt.
Uus!!: Võõrsõna ja Eesti tähestik · Näe rohkem »
Eufemism
Eufemism ehk peitesõna on mahendav väljend, mida kasutatakse ebasündsa või teatavas situatsioonis sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel.
Uus!!: Võõrsõna ja Eufemism · Näe rohkem »
Evald Saag
Evald Saag (24. november 1912 Krabi vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa – 20. oktoober 2004 Tallinn) oli eesti teoloog ja vaimulik.
Uus!!: Võõrsõna ja Evald Saag · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Võõrsõna ja Island · Näe rohkem »
Ivar Aasen
Ivar Aasen Ivar Aasen (ristitud Iver Andreas Aasen; 5. august 1813 Sunnmøre, Ørsta vald – 23. september 1896 Oslo) oli norra keeleuurija ja luuletaja, rahvapärase norra kirjakeele looja.
Uus!!: Võõrsõna ja Ivar Aasen · Näe rohkem »
Jaapani segakiri
Jaapani segakiri (jaapani keeles 仮名交じり文 kana majiri bun 'segamini kirjaga lause(d)') on tänapäeva jaapani keele kirjasüsteem.
Uus!!: Võõrsõna ja Jaapani segakiri · Näe rohkem »
Kanji
Kanji (漢字) on üks mitmest Jaapanis kasutatavast kirjasüsteemist.
Uus!!: Võõrsõna ja Kanji · Näe rohkem »
Kantseliit
Kantseliit (moodustatud vene sõna канцелярит eeskujul sõnast kantselei) on ametnike keelele omane kohmakas stiil (kantseleilik keelepruuk), mis on levinud ka teistesse keelekasutusvaldkondadesse.
Uus!!: Võõrsõna ja Kantseliit · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Võõrsõna ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Kihnu keel
Kihnu keel (murdes: kihnu kiel) on saarte murde üks murrakuid.
Uus!!: Võõrsõna ja Kihnu keel · Näe rohkem »
Kreevini keel
Kreevini keel oli Lätis Bauska linna lähedal räägitud vadja keele vorm, mida kuni 19.
Uus!!: Võõrsõna ja Kreevini keel · Näe rohkem »
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Uus!!: Võõrsõna ja Laensõna · Näe rohkem »
Nomenklatuur
Nomenklatuur oli eliitgrupp inimesi Nõukogude Liidus.
Uus!!: Võõrsõna ja Nomenklatuur · Näe rohkem »
Omasõna
Omasõna on põliselt oma sõna või keeles kohanenud laensõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni.
Uus!!: Võõrsõna ja Omasõna · Näe rohkem »
Oskuskeel
Oskuskeel on kirjakeele allkeel, mida kasutatakse erialasel ja ametialasel suhtlemisel.
Uus!!: Võõrsõna ja Oskuskeel · Näe rohkem »
Peeter Päll
Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).
Uus!!: Võõrsõna ja Peeter Päll · Näe rohkem »
Presidendi sõnavõistlus
Presidendi sõnavõistlus oli Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese poolt välja kuulutatud "riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks" välja kuulutatud sõnavõistlus ehk sõnaus.
Uus!!: Võõrsõna ja Presidendi sõnavõistlus · Näe rohkem »
Rahvaetümoloogia
Rahvaetümoloogia ehk vale etümoloogia ehk nime reinterpreteerimineLaansalu, Tiina, Alas, Marit, Kallasmaa, Marja.
Uus!!: Võõrsõna ja Rahvaetümoloogia · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Võõrsõna ja Saksa keel · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Võõrsõna ja Täishäälik · Näe rohkem »
Terminoloogia
Terminoloogia on sõna, millega on tähistatud nelja mõistet.
Uus!!: Võõrsõna ja Terminoloogia · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Võõrsõna ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Võõrsõnade leksikon
"Võõrsõnade leksikon" on leksikon, kus leidub 33 000 eesti keeles levinumat võõrsõna, tsitaatsõna, laensõna, lühendit, sententsi ja väljendit.
Uus!!: Võõrsõna ja Võõrsõnade leksikon · Näe rohkem »
Võõrtäht
Võõrtäht on täht, mida kasutatakse ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades.
Uus!!: Võõrsõna ja Võõrtäht · Näe rohkem »
Ў
Ў (ў) on kirillitsa täht.
Uus!!: Võõrsõna ja Ў · Näe rohkem »
