Kiiremini kui brauser!
63 suhted: Aleksandr Arkadjevitš Suvorov, Arnold Christian Theodor Hasselblatt, Balti kubermangud, Baltisakslased, Bauska kihelkond, Friedrich Kasimir Kettler, Jalaväekindral, Jaroslavli kubermang, Jaunmārupe, Juliuse kalender, Kindralkuberner, Kindralleitnant, Kindralmajor, Kuramaa kubermang, Lieven, Liivimaa kubermang, Mõis, Püha Aleksander Nevski orden, Püha Andreas Esmakutsutu orden, Püha Anna orden, Püha Georgi orden, Püha Katariina orden, Püha Stanislavi orden, Püha Vladimiri orden, Peterburi, Peterburi kubermang, Pjotr Šuvalov, Riia sõjakuberner, Roela mõis (Palamuse), Saaremaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Sloka, Tartu Ülikool, Vabahärra, Valge Kotka orden, Vene keel, Venemaa Keisririik, Viitina mõis, Vilno kubermang, 1800, 1817, 1819, 1828, 1829, 1831, 1833, 1841, 1842, 1843, 1845, ..., 1848, 1849, 1852, 1854, 1856, 1859, 1861, 1862, 1863, 1864, 1871, 1873, 1880. Laienda indeks (13 rohkem) »
Aleksandr Arkadjevitš Suvorov
Vürst Aleksandr Suvorov Vürst Aleksandr Arkadjevitš Suvorov (vene Александр Аркадьевич Суворов, Суворов Александр Аркадьевич, князь Италийский, граф Рымникский; 1. juuni 1804 (vkj.) – 31. jaanuar 1882 Peterburi) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindraladjutant ja jalaväekindral) ja riigitegelane.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Aleksandr Arkadjevitš Suvorov · Näe rohkem »
Arnold Christian Theodor Hasselblatt
Arnold Hasselblatti haud Tartus Raadi kalmistul Arnold Christian Theodor Hasselblatt (4. märts/16. märts 1852 Kambja kirikumõis Kambja kihelkond – 8. november 1927 Tartu) oli Eesti ajakirjanik ja ajaloolane.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Arnold Christian Theodor Hasselblatt · Näe rohkem »
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Balti kubermangud · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Bauska kihelkond
Kuramaa kubermang Bauska kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bauske) oli haldusüksus Bauska kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Bauska kihelkond · Näe rohkem »
Friedrich Kasimir Kettler
Friedrich Kasimir Kettler (6. juuli 1650 Miitavi – 22. jaanuar 1698 Miitavi) oli Kuramaa hertsog aastatel 1682–1698.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Friedrich Kasimir Kettler · Näe rohkem »
Jalaväekindral
Kaks Venemaa keisririigi jalaväekindrali ja kindraladjutant (1862) Jalaväekindral (inglise keeles general of the infantry) on mitmes riigis kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Jalaväekindral · Näe rohkem »
Jaroslavli kubermang
Jaroslavli kubermang (vene Ярославская губерния) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV koosseisus eksisteerinud haldusüksus aastatel 1777–1929, mille keskus oli Jaroslavli linn.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Jaroslavli kubermang · Näe rohkem »
Jaunmārupe
Jaunmārupe (varasema lätikeelse nimega Švarcenieki, Pavasari) on küla (lielciems) Lätis Mārupe piirkonnas (enne 2009 Riia rajoonis) Neriņa jõe kaldal.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Jaunmārupe · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Kindralkuberner
Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Kindralkuberner · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »
Lieven
Lieven (ka Lyve, Lywen, Liwe, Liewen; läti: Līvens) on Rootsi, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Venemaa aadlisuguvõsa, mis pärimuse järgi põlvneb liivlaste vanemast Kaupost, kelle aadliseisust tunnistas/tõstis aadliseisusse Rooma paavst Innocentius III 1202–1203 Kaupo ja piiskop Alberti kohtumisel Roomas.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Lieven · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Mõis · Näe rohkem »
Püha Aleksander Nevski orden
Püha Aleksander Nevski orden, ametlikult Keiserlik Püha vürst Aleksander Nevski orden (vene keeles Орден Святого Александра Невского, ametlikult Императорский Орден Святого Благоверного Князя Александра Невского) oli Venemaa keisririigi kõrge autasu aastatel 1725−1917.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Püha Aleksander Nevski orden · Näe rohkem »
Püha Andreas Esmakutsutu orden
Keiserlik Püha Apostli Andreas Esmakutsutu orden, lühendatult ka Püha Andreas Esmakutsutu orden ja Püha Andrease orden (vene keeles Императорский орден Святого Апостола Андрея Первозванного) oli 1698.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Püha Andreas Esmakutsutu orden · Näe rohkem »
Püha Anna orden
Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Püha Anna orden · Näe rohkem »
Püha Georgi orden
Püha Georgi ordeni I järk tähe ja lindiga Püha Georgi ordeni I järk tähe ja lindilõikega Püha Georgi II järgu orden tähega Püha Georgi ordeni IV järk (1850. aastad) Püha Georgi orden, õieti Püha Suurkannataja ja Võidutooja Georgi Keiserlik Sõjaline orden (vene keeles Императорский Военный орден Святого Великомученника и Победоносца Георгия) on Venemaa Keisririigi sõjaväeline autasu lahingulise vapruse eest.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Püha Georgi orden · Näe rohkem »
Püha Katariina orden
Püha Katariina orden oli Venemaa keisririigi autasu.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Püha Katariina orden · Näe rohkem »
Püha Stanislavi orden
Püha Stanislavi orden (poola keeles Order Świętego Stanisława Biskupa Męczennika) oli Rzeczpospolita orden.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Püha Stanislavi orden · Näe rohkem »
Püha Vladimiri orden
Püha Vladimiri 3. järgu orden Püha Vladimiri ordeni lint. Püha Vladimiri orden (vene keeles oрден Святого Владимира) oli 1782.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Püha Vladimiri orden · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Peterburi · Näe rohkem »
Peterburi kubermang
Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Peterburi kubermang · Näe rohkem »
Pjotr Šuvalov
Pjotr Šuvalovi portree, Franz Krüger 1850 Pjotr Andrejevitš Šuvalov "noorem" (saksa Peter Schuwalow; vene Пётр Андреевич Шувалов; 15. juuni 1827 Leipzig – 10. märts 1889 Peterburi) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Pjotr Šuvalov · Näe rohkem »
Riia sõjakuberner
Riia sõjakuberner (vene keeles рижский военный губернатор) oli ametikoht Venemaa Keisririigis Liivimaa kubermangus Riias.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Riia sõjakuberner · Näe rohkem »
Roela mõis (Palamuse)
Mõisa peahoone varemed Valitsejamaja Roela mõis, varem Suurmõisa mõis (saksa keeles Rojel, varem Brackelshof) oli mõis ajaloolisel Tartumaal Palamuse kihelkonnas, nüüdisajal jääb kunagine mõis Mustvee valla territooriumile Jõgeva maakonnas.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Roela mõis (Palamuse) · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli seisuliku omavalitsuse Saaremaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Sloka
Sloka vapp. Sloka asendikaart. Sloka on Läti linna Jūrmala osa.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Sloka · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Vabahärra · Näe rohkem »
Valge Kotka orden
Valge Kotka orden on mitme riigi autasu.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Valge Kotka orden · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Viitina mõis
Viitina mõisahoone Viitina mõis (saksa keeles Kosse) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Viitina mõis · Näe rohkem »
Vilno kubermang
Vilno kubermangu vapp Vilno kubermangu kaart (1897) Vilno kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja Vilno kubermang · Näe rohkem »
1800
1800.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1800 · Näe rohkem »
1817
1817.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1817 · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1819 · Näe rohkem »
1828
1828.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1828 · Näe rohkem »
1829
1829.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1829 · Näe rohkem »
1831
1831.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1831 · Näe rohkem »
1833
1833.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1833 · Näe rohkem »
1841
1841.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1841 · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1842 · Näe rohkem »
1843
1843.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1843 · Näe rohkem »
1845
1845.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1845 · Näe rohkem »
1848
1848.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1848 · Näe rohkem »
1849
1849.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1849 · Näe rohkem »
1852
1852.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1852 · Näe rohkem »
1854
1854.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1854 · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1856 · Näe rohkem »
1859
1859.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1859 · Näe rohkem »
1861
1861.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1861 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1862 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1863 · Näe rohkem »
1864
1864.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1864 · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1871 · Näe rohkem »
1873
1873.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1873 · Näe rohkem »
1880
1880.
Uus!!: Wilhelm von Lieven ja 1880 · Näe rohkem »
