Kiiremini kui brauser!
62 suhted: Adolf Friedrich V, Austria-Preisi sõda, Bad Bentheim, Bad Gastein, Baha'u'llah, Baieri kuningriik, Belle époque, Biograafiad (Wi), Esimese maailmasõja põhjused, Franz Joseph I, Friedrich III (Saksa keiser), Friedrich Wilhelm III, Friedrich Wilhelm IV, Heil Dir im Siegerkranz, Hohenzollernid, Jean-Léon Gérôme, Kaiser Wilhelm der Große, Kaliningrad, Keiser Wilhelmi rahvusmonument, Kindralooberst, Klaipėda, Kolmekeisriliit, Ludwig Quidde, Luise von Mecklenburg-Strelitz, Margaret (Rootsi kroonprintsess), Oscar II, Otto von Bismarck, Paul I, Põhja-Saksa Liit, Pius IX, Porta Westfalica (kuristik), Prantsuse-Preisi sõda, Preisi armee, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa kuningas, Raudrist, Saksa keiser, Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksa Riik, Saksamaa riigipeade loend, Saksi-Lauenburg, Sündinud 22. märtsil, Sedani lahing, Surnud 9. märtsil, Wilhelm I (täpsustus), Wilhelm II, Wilhelm von Hohenzollern (täpsustus), Wilhelmøya, ..., Wilhelmshaven, 1797, 18. oktoober, 1871, 1888, 19. sajand, 21. oktoober, 22. märts, 22. oktoober, 6. juuni, 7. september, 9. märts. Laienda indeks (12 rohkem) »
Adolf Friedrich V
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog Adolf Friedrich V Adolf Friedrich V (22. juuli 1848 – 11. juuni 1914) oli valitsev Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog aastatel 1904–1914.
Uus!!: Wilhelm I ja Adolf Friedrich V · Näe rohkem »
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Uus!!: Wilhelm I ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »
Bad Bentheim
Bad Bentheim on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis, Nordrhein-Westfaleni ja Hollandi piiril, umbes 15 km Nordhornist lõunas ja 20 km Enschedest kirdes.
Uus!!: Wilhelm I ja Bad Bentheim · Näe rohkem »
Bad Gastein
Bad Gastein (varem Badgastein; lõunabaieri: Bod Goschdei) on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Sankt Johann im Pongau ringkonnas.
Uus!!: Wilhelm I ja Bad Gastein · Näe rohkem »
Baha'u'llah
Bahá'u'lláh' pühamu Baha’u’llah, araabia keeles 'Jumala auhiilgus', on tiitel, mille võttis endale bahá'í usu algataja, Mírzá Husayn-´Álí (1817-1892).
Uus!!: Wilhelm I ja Baha'u'llah · Näe rohkem »
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Uus!!: Wilhelm I ja Baieri kuningriik · Näe rohkem »
Belle époque
Josef Engelharti 1903. aasta maal "Loge im Sofiensaal" Belle époque (prantsuse keeles La Belle Époque 'kaunis ajastu') oli periood Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaa Kolmanda Vabariigi ja Belgia Kuningriigi, aga ka üldisemalt Mandri-Euroopa ajaloos.
Uus!!: Wilhelm I ja Belle époque · Näe rohkem »
Biograafiad (Wi)
Biograafiad (Wi) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Wi".
Uus!!: Wilhelm I ja Biograafiad (Wi) · Näe rohkem »
Esimese maailmasõja põhjused
Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi.
Uus!!: Wilhelm I ja Esimese maailmasõja põhjused · Näe rohkem »
Franz Joseph I
Franz Joseph I (18. august 1830 Schönbrunni loss – 21. november 1916 samas) oli Austria keisririigi keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867.
Uus!!: Wilhelm I ja Franz Joseph I · Näe rohkem »
Friedrich III (Saksa keiser)
Friedrich III Friedrich III (18. oktoober 1831 Potsdam – 15. juuni 1888 Potsdam) oli Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888.
Uus!!: Wilhelm I ja Friedrich III (Saksa keiser) · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm III
Friedrich Wilhelm III Friedrich Wilhelm III (3. august 1770 Potsdam – 7. juuni 1840 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1797.
Uus!!: Wilhelm I ja Friedrich Wilhelm III · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm IV
Friedrich Wilhelm IV (1847) Friedrich Wilhelm IV (15. oktoober 1795 Berliin – 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840.
Uus!!: Wilhelm I ja Friedrich Wilhelm IV · Näe rohkem »
Heil Dir im Siegerkranz
"Heil dir im Siegerkranz" ("Au sulle võidukroonis") oli 1795–1918 Preisimaa rahvushümn.
Uus!!: Wilhelm I ja Heil Dir im Siegerkranz · Näe rohkem »
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Uus!!: Wilhelm I ja Hohenzollernid · Näe rohkem »
Jean-Léon Gérôme
Jean-Léon Gérôme (11. mai 1824 Vesoul – 10. jaanuar 1904 Pariis) oli prantsuse maalikunstnik ja skulptor, kes viljeles akadeemilist kunsti.
Uus!!: Wilhelm I ja Jean-Léon Gérôme · Näe rohkem »
Kaiser Wilhelm der Große
Kaiser Wilhelm der Große I klassi einestussalong Kaiser Wilhelm der Große oli Norddeutscher Lloydile ehitatud ookeaniliinilaev, mille eesmärgiks oli Atlandi ookeani ületus.
Uus!!: Wilhelm I ja Kaiser Wilhelm der Große · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Wilhelm I ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Keiser Wilhelmi rahvusmonument
Monument umbes 20. sajandi vahetusel Monumendi lõplik kavand, mille koostas Gustav Halmhuber Keiser Wilhelmi rahvusmonument (saksa keeles Kaiser-Wilhelm-Nationaldenkmal) oli Saksamaa pealinnas Berliini palee ees aastatel 1897–1950 asunud mälestusmärk, mis oli pühendatud ühendatud Saksa keisririigi esimesele keisrile Wilhelm I-le.
Uus!!: Wilhelm I ja Keiser Wilhelmi rahvusmonument · Näe rohkem »
Kindralooberst
Kindralooberst (saksa keeles Generaloberst, ungari keeles vezérezredes) oli sõjaväeline auaste erinevates Saksamaa riikides ja Austria-Ungaris.
Uus!!: Wilhelm I ja Kindralooberst · Näe rohkem »
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Uus!!: Wilhelm I ja Klaipėda · Näe rohkem »
Kolmekeisriliit
Kolmekeisriliit (saksa keeles Dreikaiserabkommen, vene keeles Союз трёхимператоров) oli esimese Saksamaa riigikantsleri Otto von Bismarcki algatusel sõlmitud neutraliteedi- ja sõprusleping Saksa keisririigi, Austria-Ungari ja Venemaa keisririigi valitsejate vahel.
Uus!!: Wilhelm I ja Kolmekeisriliit · Näe rohkem »
Ludwig Quidde
Ludwig Quidde (23. märts 1858 Bremen – 4. märts 1941 Genf) oli saksa patsifist.
Uus!!: Wilhelm I ja Ludwig Quidde · Näe rohkem »
Luise von Mecklenburg-Strelitz
Luise von Mecklenburg-Strelitz (Luise Auguste Wilhelmine Amalie; 10. märts 1776 – 19. juuli 1810) oli Preisi kuninganna.
Uus!!: Wilhelm I ja Luise von Mecklenburg-Strelitz · Näe rohkem »
Margaret (Rootsi kroonprintsess)
thumb Margaret Victoria Charlotte Augusta Norah (15. jaanuar 1882, Windsori loss – 1. mai 1920, Stockholm) oli Rootsi kroonprintsess, sünnijärgselt Suurbritannia ja Iirimaa printsess.
Uus!!: Wilhelm I ja Margaret (Rootsi kroonprintsess) · Näe rohkem »
Oscar II
Oscar II (ka Oskar II; 21. jaanuar 1829 – 8. detsember 1907) oli 18. septembrist 1872 kuni surmani Rootsi kuningas ja Norra kuningas kuni 7. juunini 1905, mil Stortingi otsuse järgi riik iseseisvaks kuulutati.
Uus!!: Wilhelm I ja Oscar II · Näe rohkem »
Otto von Bismarck
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Preisimaa ja Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.
Uus!!: Wilhelm I ja Otto von Bismarck · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Wilhelm I ja Paul I · Näe rohkem »
Põhja-Saksa Liit
Põhja-Saksa Liit (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist.
Uus!!: Wilhelm I ja Põhja-Saksa Liit · Näe rohkem »
Pius IX
Pius IX (Giovanni Maria Giambattista Pietro Pellegrino Isidoro Mastai Ferretti, 13. mai 1792 – 7. veebruar 1878) oli paavst aastatel 1846–1878.
Uus!!: Wilhelm I ja Pius IX · Näe rohkem »
Porta Westfalica (kuristik)
Porta Westfalica Porta Westfalica, ka Vestfaleni lõhe, on kuristik ja läbimurdeorg, kus Weseri jõgi kulgeb läbi Wieheni aheliku (läänes) ja Wesergebirge (Weserberglandi osa) (idas) vahelise lõhe.
Uus!!: Wilhelm I ja Porta Westfalica (kuristik) · Näe rohkem »
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Uus!!: Wilhelm I ja Prantsuse-Preisi sõda · Näe rohkem »
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Uus!!: Wilhelm I ja Preisi armee · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Wilhelm I ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Wilhelm I ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Uus!!: Wilhelm I ja Preisimaa kuningas · Näe rohkem »
Raudrist
Raudrist, II. klass (1914) Raudrist (saksa keeles Eisernes Kreuz, lühend EK) oli Preisimaa ja alates 1939.
Uus!!: Wilhelm I ja Raudrist · Näe rohkem »
Saksa keiser
Saksa keiser oli Saksa keisririigi valitseja tiitel 1871–1918.
Uus!!: Wilhelm I ja Saksa keiser · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Wilhelm I ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Wilhelm I ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Wilhelm I ja Saksa Riik · Näe rohkem »
Saksamaa riigipeade loend
Saksamaa riigipeade loend loetleb Saksamaa riigipead ja selle territooriumil kõrgeimat võimu omanud valitsejad kronoloogilises järjestuses.
Uus!!: Wilhelm I ja Saksamaa riigipeade loend · Näe rohkem »
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Uus!!: Wilhelm I ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »
Sündinud 22. märtsil
Siin loetletakse 22. märtsil sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: Wilhelm I ja Sündinud 22. märtsil · Näe rohkem »
Sedani lahing
Sedani lahing peeti 1. septembril 1870 Prantsuse-Preisi sõja ajal Prantsuse keisririigi ning Preisimaa ja Baieri kuningriigi vägede vahel.
Uus!!: Wilhelm I ja Sedani lahing · Näe rohkem »
Surnud 9. märtsil
Siin loetletakse 9. märtsil surnud tuntud isikuid.
Uus!!: Wilhelm I ja Surnud 9. märtsil · Näe rohkem »
Wilhelm I (täpsustus)
Wilhelm I ja Wilhelmi nimelisi valitsejaid on olnud mitu.
Uus!!: Wilhelm I ja Wilhelm I (täpsustus) · Näe rohkem »
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Uus!!: Wilhelm I ja Wilhelm II · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern (täpsustus)
Wilhelm von Hohenzollern on olnud mitme tuntud inimese nimi.
Uus!!: Wilhelm I ja Wilhelm von Hohenzollern (täpsustus) · Näe rohkem »
Wilhelmøya
thumb Wilhelmøya on Norrale kuuluv asustamata saar Svalbardis Teravmägede saarestikus.
Uus!!: Wilhelm I ja Wilhelmøya · Näe rohkem »
Wilhelmshaven
Wilhelmshaveni paiknemine Alam-Saksimaal Wilhelmshaven (Wilhelmi sadam) on rannikulinn Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Wilhelm I ja Wilhelmshaven · Näe rohkem »
1797
1797.
Uus!!: Wilhelm I ja 1797 · Näe rohkem »
18. oktoober
18.
Uus!!: Wilhelm I ja 18. oktoober · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: Wilhelm I ja 1871 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Wilhelm I ja 1888 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Wilhelm I ja 19. sajand · Näe rohkem »
21. oktoober
21.
Uus!!: Wilhelm I ja 21. oktoober · Näe rohkem »
22. märts
22.
Uus!!: Wilhelm I ja 22. märts · Näe rohkem »
22. oktoober
22.
Uus!!: Wilhelm I ja 22. oktoober · Näe rohkem »
6. juuni
6.
Uus!!: Wilhelm I ja 6. juuni · Näe rohkem »
7. september
7.
Uus!!: Wilhelm I ja 7. september · Näe rohkem »
9. märts
9.
Uus!!: Wilhelm I ja 9. märts · Näe rohkem »
