Kiiremini kui brauser!
69 suhted: Andreas Knopken, Andreas Osiander, Asulad (W), Asverus von Brandt, Augsburgi usutunnistus, Balthasar Russow, Bernhard III (Saksi), Bremeni peapiiskopkond, Christian Daniel Rauch, Eisleben, Ernestiinide hertsogkonnad, Ernst Chladni, Göttingen, Georg (Saksi hertsog), Georg Johann von Staal, Georg von Syburg zu Wischlingen, Gifhorni hertsogkond, Greifswaldi ülikool, Jakob Knopken, Jasper von Syburg zu Wischlingen, Jüterbog, Joachim I, Johann August Zeune, Johann Bärner, Johann Briesmann, Johann Daniel Titius, Johann Friedrich Erdmann, Johann Koell, Johannes Bugenhagen, Johannes Koler, Johannes Raicus, Katekismus, Katharina von Bora, Leipzigi jagamine, Litaania, Lucas Cranach noorem, Martin Luther, Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg, Meißeni markkrahvkond, Mikael Agricola, Novalis, Novembriülestõus, Oktoober 2012, Paul Luther, Peter von Tiesenhausen, Philipp Melanchthon, Pommeri hertsogkond, Raamat, Reformatsioon, Roosiaed (saade), ..., Saksa keel, Saksamaa, Saksamaa ajalugu, Saksamaa linnade loend, Saksi-Wittenberg, Saksimaa ajalugu, Saksimaa hertsogiriik, Saksimaa provints, Schwarze Elster, Soome keskaeg, Usupuhastuspüha, Wanradti ja Koelli katekismus, Wettinid, Wilhelm Eduard Weber, Wilhelm von Hohenzollern, Zürichi vorstisöömine, Zwickau, 10. detsember, 1520. Laienda indeks (19 rohkem) »
Andreas Knopken
Andreas Knopken (ka Knöpken, Knopke, Knopius; umbes 1468 Sonnenburg (praegu Słońsk, Poola) – 18. veebruar 1539 Riia) oli Liivimaa esimene ja üks olulisimaid usureformaatoreid, teoloog ja jutlustaja.
Uus!!: Wittenberg ja Andreas Knopken · Näe rohkem »
Andreas Osiander
Andreas Osiander 1544. aastal Andreas Osiander (19. detsember 1498 Gunzenhausen – 17. oktoober 1552 Königsberg) oli saksa protestantlik usureformaator.
Uus!!: Wittenberg ja Andreas Osiander · Näe rohkem »
Asulad (W)
Asulad (W) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad W-tähega.
Uus!!: Wittenberg ja Asulad (W) · Näe rohkem »
Asverus von Brandt
Asverus von Brandt (ka Ahasverus või Ahasver von Brandt; tõenäoliselt 16. sajandi algus – enne 1563) oli Preisimaa diplomaat, hertsog Albrecht von Hohenzollerni lähikondlane.
Uus!!: Wittenberg ja Asverus von Brandt · Näe rohkem »
Augsburgi usutunnistus
Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.
Uus!!: Wittenberg ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »
Balthasar Russow
Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.
Uus!!: Wittenberg ja Balthasar Russow · Näe rohkem »
Bernhard III (Saksi)
Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.
Uus!!: Wittenberg ja Bernhard III (Saksi) · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: Wittenberg ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Christian Daniel Rauch
Christian Daniel Rauch 1855. aastal Christian Daniel Rauch (2. jaanuar 1777 Arolsen, Waldecki vürstiriik – 3. detsember 1857 Dresden) oli saksa klassitsismi üks väljapaistvamaid ja edukamaid skulptoreid.
Uus!!: Wittenberg ja Christian Daniel Rauch · Näe rohkem »
Eisleben
Eisleben on linn Saksamaa idaosas Saksi-Anhalti liidumaal.
Uus!!: Wittenberg ja Eisleben · Näe rohkem »
Ernestiinide hertsogkonnad
Ernestiinide vapp piirikivil Ernestiinide hertsogkonnad, ka Saksi hertsogkonnad (kuigi ka albertiinide apanaažhertsogkonnad Weißenfels, Merseburg ja Zeitz olid "Saksi hertsogkonnad" ja asetsesid kõrvuti mitme ernestiinide hertsogkonnaga), olid muutuva arvuga väikesed Wettini ernestiinide liini hertsogite valitsetud riigid, mis paiknesid suuresti tänapäeva Saksamaa Tüüringi liidumaal.
Uus!!: Wittenberg ja Ernestiinide hertsogkonnad · Näe rohkem »
Ernst Chladni
Ernst Florens Friedrich Chladni (30. november 1756 – 3. aprill 1827) oli saksa füüsik ja muusik.
Uus!!: Wittenberg ja Ernst Chladni · Näe rohkem »
Göttingen
Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Wittenberg ja Göttingen · Näe rohkem »
Georg (Saksi hertsog)
Lucas Cranach vanema maal Georg Habemikust Georg, ka Georg Habemik (saksa Georg der Bärtige; 27. august 1471 Meißen – 17. aprill 1539 Dresden) oli Saksi hertsog 1500–1539 Wettini dünastia albertiini liinist.
Uus!!: Wittenberg ja Georg (Saksi hertsog) · Näe rohkem »
Georg Johann von Staal
Georg Johann von Staal. George Dawe' maal Georg Johann von Staal (venepäraselt Егор Федорович Сталь) (28. oktoober 1777 Ingliste mõis – 11. aprill 1862 Tallinn) oli baltisakslasest Venemaa sõjaväelane.
Uus!!: Wittenberg ja Georg Johann von Staal · Näe rohkem »
Georg von Syburg zu Wischlingen
Georg von Syburg zu Wischlingen (ka Sieburg zu Wisslingen, Sieberg zu Wyschlingen, Siberch jne) oli Liivimaa ordu liige, Dünaburgi komtuur Vene-Liivimaa sõja alguses (1558–1559) ning Liivi ordu mitmekordne saadik Saksa-Rooma riigis aastatel 1554–1561.
Uus!!: Wittenberg ja Georg von Syburg zu Wischlingen · Näe rohkem »
Gifhorni hertsogkond
Gifhorni hertsogkond oli hertsogkond Saksamaal Gifhornis, mis asutati aastal 1539 ja kestis kuni valitseja hertsog Franzi surmani 1549.
Uus!!: Wittenberg ja Gifhorni hertsogkond · Näe rohkem »
Greifswaldi ülikool
Rubenow' mälestustahvel Greifswaldi Ülikool (saksa Universität Greifswald, ladina Alma Mater Gryphiswaldensis, Universitas Gryphiswaldensis või Academia Gryphica) on 1456.
Uus!!: Wittenberg ja Greifswaldi ülikool · Näe rohkem »
Jakob Knopken
Jakob Knopken (ka Jacobus Knopken või Knöpken; 1470. aastad – pärast 1529) oli saksa päritolu vaimulik, 1517 – umbes 1523 Riia toomhärra.
Uus!!: Wittenberg ja Jakob Knopken · Näe rohkem »
Jasper von Syburg zu Wischlingen
Jasper von Syburg zu Wischlingen (surnud 1571) oli Liivi ordu rüütelvend ja viimane Riia linnusekomtuur.
Uus!!: Wittenberg ja Jasper von Syburg zu Wischlingen · Näe rohkem »
Jüterbog
Vaade külale Püha Nikolause kiriku tornist Vapp Jüterbogi paiknemine Teltow-Flämingi kreisis Jüterbog on ajalooline küla Kirde-Saksamaal Brandenburgis Teltow-Flämingi kreisis.
Uus!!: Wittenberg ja Jüterbog · Näe rohkem »
Joachim I
Joachim I Nestor Joachim I Nestor (21. veebruar 1484 Cölln – 11. juuli 1535 Stendal) oli aastatel 1499–1535 Brandenburgi kuurvürst.
Uus!!: Wittenberg ja Joachim I · Näe rohkem »
Johann August Zeune
Johann August Zeune (12. mai 1778 Wittenberg – 14. november 1853 Berliin) oli saksa geograafia ja germaani keelte õppejõud ning Berliini Pimedate Fondi asutaja.
Uus!!: Wittenberg ja Johann August Zeune · Näe rohkem »
Johann Bärner
Johann Bärner (1630 Tallinn – 9. november/19. november 1695 Hanila) oli Eesti vaimulik.
Uus!!: Wittenberg ja Johann Bärner · Näe rohkem »
Johann Briesmann
Johann Briesmann Johann või Johannes Briesmann (ka Briessmann, Brießmann, Brismann; 31. detsember 1488 Cottbus – 1. oktoober 1549 Königsberg) oli saksa usureformaator ja teoloog.
Uus!!: Wittenberg ja Johann Briesmann · Näe rohkem »
Johann Daniel Titius
Johann Daniel Titius Johann Daniel Titius (õieti Tietz; 2. jaanuar 1729 Konitz, Preisimaa – 11. detsember 1796 Wittenberg) oli saksa astronoom, füüsik ja bioloog.
Uus!!: Wittenberg ja Johann Daniel Titius · Näe rohkem »
Johann Friedrich Erdmann
Johann Friedrich Erdmann Johann Friedrich Erdmann (18. juuli 1778 Wittenberg – 9. veebruar 1846 Wiesbaden) oli saksa arstiteadlane, kes töötas Tartu Ülikoolis 1817–1823 ja 1827–1843, sealhulgas patoloogia, semiootika, teraapia ja kliiniku professorina (alates 1818).
Uus!!: Wittenberg ja Johann Friedrich Erdmann · Näe rohkem »
Johann Koell
Johann Koell (ka Johann Köhl; surnud 16. mail 1540 Tallinnas) oli tõenäoliselt eesti päritoluga vaimulik.
Uus!!: Wittenberg ja Johann Koell · Näe rohkem »
Johannes Bugenhagen
thumb Johannes Bugenhagen (24. juuni 1485 – 20. aprill 1558) oli saksa usureformaator, Martin Lutheri üks lähedasemaid kaastöölisi.
Uus!!: Wittenberg ja Johannes Bugenhagen · Näe rohkem »
Johannes Koler
Johannes Koler (ka Köler, Colerius, Coler) oli Vana-Liivimaa ametnik ja vaimulik, viimane Riia toomkapiitli sekretär.
Uus!!: Wittenberg ja Johannes Koler · Näe rohkem »
Johannes Raicus
Johannes Raicus (u 1580 – 1632) oli Böömi päritolu arstiteadlane.
Uus!!: Wittenberg ja Johannes Raicus · Näe rohkem »
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Uus!!: Wittenberg ja Katekismus · Näe rohkem »
Katharina von Bora
Borade vapp. Katharina von Bora (Katharina Luther; 29. jaanuar 1499 Lippendorf (Neukieritzsch) – 20. detsember 1552 Torgau) oli Martin Lutheri abikaasa alates 13. juunist 1525.
Uus!!: Wittenberg ja Katharina von Bora · Näe rohkem »
Leipzigi jagamine
Wettini maad pärast Leipzigi jagamist: Ernsti kuurvürstlikud maad punasega, Albrecht III hertsoglikud maad kollasega Leipzigi kokkulepe või Leipzigi jagamine (saksa: Leipziger Teilung) sõlmiti 11.
Uus!!: Wittenberg ja Leipzigi jagamine · Näe rohkem »
Litaania
Litaania (ladina keelest litania MacCulloch, Diarmaid. "Thomas Cranmer". Yale University Press (1996), lk 328 & 326 Cranmeri litaania aluseks olid eri allikad, peamiselt kaks keskaegset litaaniat Sarumi riitusest, kuid ka Martin Lutheri Saksa litaania. Algselt säilitas ta lühikesed pöördumised pühakute ja neitsi Maarja poole, kuid 1549. aastal jäeti need välja. 1559. aastal jäeti välja ka paavstivastane klausel. Peatselt loobuti rongkäigust ning teksti esitati kirikus põlvitades.Procter, Francis & Frere, Walter Howard. "A New History of the Book of Common Prayer" Macmillan (1902), lk 422jj & 394 Hommiku- ja õhtupalvusel apostellikule usutunnistusele järgnevaid lausungeid ja vastuseid koos meieisapalvega nimetatakse vahel "väikeseks litaaniaks" (the Lesser Litany). Eraviisiliseks palvuseks on kasutusel mitmed litaaniad, näiteks Maarja litaania.
Uus!!: Wittenberg ja Litaania · Näe rohkem »
Lucas Cranach noorem
Lucas Cranach noorema maal "Kristus ja abielurikkumises süüdistatud naine" (1545-1550) asub praegu Venemaal Ermitaažis. Lucas Cranach noorem (Lucas Cranach der Jüngere; 4. oktoober 1515, Wittenberg, Saksamaa – 25. jaanuar 1586, Wittenberg) oli Saksa renessansiaegne maalikunstnik ja portretist, maalikunstnik Lucas Cranach vanema poeg.
Uus!!: Wittenberg ja Lucas Cranach noorem · Näe rohkem »
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Uus!!: Wittenberg ja Martin Luther · Näe rohkem »
Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg
Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikool (saksa keeles Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg, lühendatult MLU) on Saksamaal Halles ja Wittenbergis asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Wittenberg ja Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg · Näe rohkem »
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Uus!!: Wittenberg ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Mikael Agricola
Mikael Agricola (umbes 1510 Uusimaa, Torsby – 9. aprill 1557 Kyrönniemi) oli Soome vaimulik, soome kirjakeele rajaja, üks tähtsamaid reformatsiooni edendajaid Soomes.
Uus!!: Wittenberg ja Mikael Agricola · Näe rohkem »
Novalis
Novalis Novalis, sünninimega Georg Philipp Friedrich von Hardenberg (2. mai 1772, Oberwiederstedt – 25. märts 1801, Weißenfels) oli saksa vararomantiline luuletaja.
Uus!!: Wittenberg ja Novalis · Näe rohkem »
Novembriülestõus
Novembriülestõus (Poola Powstanie listopadowe, leedu 1831 metų sukilimas, valgevene Паўстанне 1830—1831 гадоў) on Poola rahvuslik ülestõus, mis algas 29. novembri ööl vastu 30. novembrit 1830 ja lõppes 21. oktoobril 1831.
Uus!!: Wittenberg ja Novembriülestõus · Näe rohkem »
Oktoober 2012
Oktoober 2012, kroonika 2012.
Uus!!: Wittenberg ja Oktoober 2012 · Näe rohkem »
Paul Luther
Paul Luther (28. jaanuar 1533 Wittenberg – 8. märts 1593 Leipzig) oli saksa arst ja alkeemik.
Uus!!: Wittenberg ja Paul Luther · Näe rohkem »
Peter von Tiesenhausen
Peter von Tiesenhausen (ka Petrus de Tisenhusen, Dissenhussen) oli Vana-Liivimaa aadlik ja vaimulik, Tartu toomhärra 1550–1558.
Uus!!: Wittenberg ja Peter von Tiesenhausen · Näe rohkem »
Philipp Melanchthon
Philipp Melanchthon Philipp Melanchthon (Philipp Schwartzerd) (16. veebruar 1497 Bretten – 19. aprill 1560 Wittenberg) oli saksa humanist, Martin Lutheri sõber ja kaaslane.
Uus!!: Wittenberg ja Philipp Melanchthon · Näe rohkem »
Pommeri hertsogkond
Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Uus!!: Wittenberg ja Pommeri hertsogkond · Näe rohkem »
Raamat
Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.
Uus!!: Wittenberg ja Raamat · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Wittenberg ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Roosiaed (saade)
"Roosiaed" on Raadio 7 kultuurisaade, mida juhib Heiki Haljasorg.
Uus!!: Wittenberg ja Roosiaed (saade) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Wittenberg ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Wittenberg ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Wittenberg ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksamaa linnade loend
Saksamaa üldkaart Siin on loetletud Saksamaa 2060 linna 1.
Uus!!: Wittenberg ja Saksamaa linnade loend · Näe rohkem »
Saksi-Wittenberg
Saksi-Wittenbergi hertsogkond (sks Herzogtum Sachsen-Wittenberg) oli aastatel 1296–1356 Saksa-Rooma riigi osastisriik, mille keskus oli Wittenbergis.
Uus!!: Wittenberg ja Saksi-Wittenberg · Näe rohkem »
Saksimaa ajalugu
Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.
Uus!!: Wittenberg ja Saksimaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Wittenberg ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Saksimaa provints
Saksimaa provints (sks Provinz Sachsen) oli Preisimaa kuningriigi ja hiljem Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1816–1945.
Uus!!: Wittenberg ja Saksimaa provints · Näe rohkem »
Schwarze Elster
Schwarze Elster (saksa keeles, tõlkes 'must Elster') on jõgi Saksamaal, Elbe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Wittenberg ja Schwarze Elster · Näe rohkem »
Soome keskaeg
Soome keskaeg on ülevaade Soome ajaloost 12.–16. sajandini.
Uus!!: Wittenberg ja Soome keskaeg · Näe rohkem »
Usupuhastuspüha
Usupuhastuspüha (varem ka õige usu ülevõtmise püha) peetakse 31. oktoobril, sest sel päeval 1517.
Uus!!: Wittenberg ja Usupuhastuspüha · Näe rohkem »
Wanradti ja Koelli katekismus
Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.
Uus!!: Wittenberg ja Wanradti ja Koelli katekismus · Näe rohkem »
Wettinid
Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.
Uus!!: Wittenberg ja Wettinid · Näe rohkem »
Wilhelm Eduard Weber
Wilhelm Eduard Weber (1804–1891) oli saksa füüsik.
Uus!!: Wittenberg ja Wilhelm Eduard Weber · Näe rohkem »
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Uus!!: Wittenberg ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »
Zürichi vorstisöömine
Erinevas kuivusastmes ''Landjäger'' suitsuvorstid Zürichi vorstisöömine (sks k Wurstessen, ing k Affair of the Sausages) on 1522.
Uus!!: Wittenberg ja Zürichi vorstisöömine · Näe rohkem »
Zwickau
Zwickau linnarajoonid Zwickau toomkirik Zwickau Katariina kirik Zwickau on linn Saksamaa idaosas Saksimaal, Zwickau kreisi keskus.
Uus!!: Wittenberg ja Zwickau · Näe rohkem »
10. detsember
10.
Uus!!: Wittenberg ja 10. detsember · Näe rohkem »
1520
1520.
Uus!!: Wittenberg ja 1520 · Näe rohkem »
