Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Xi'an

Index Xi'an

thumb Xi'an on (西安; Xī'ān 'läänerahu') on linn Hiinas, Shaanxi provintsi pealinn ja Xi'an Shi allprovintsilinna keskus.

26 suhted: Astuuria printsessi auhind, Asulad (X), Bai Juyi, Chang'an, Ci'eni tempel, Hiina, Hiina kiri, Huaqingi tiik, Jiddah, Keskalluvusega linn (Hiina), Loodeülikool, Pau, Provints (Hiina), Shaanxi, Sichuan, Siiditee, Suur Metshanede pagood, Suurlinn, Terrakotasõdalased, Vadžrajaana, Viisanõuded Eesti kodanikele, Wang Mang, Xi'ani palee, Ya'an, Yanta linnarajoon, Zhou dünastia.

Astuuria printsessi auhind

Auhinna üleandmise tseremoonia 2010 Astuuria printsessi auhind (hispaania keeles Premios Princesa de Asturias, astuuria keeles Premios Princesa d'Asturies), aastatel 1981–2014 Astuuria printsi auhind (hispaania keeles Premios Príncipe de Asturias, astuuria keeles Premios Príncipe d'Asturies), on iga-aastane rahvusvaheline auhind, mida rahastab ja annab välja Hispaanias Astuuria Printsessi Fond (enne seda Astuuria Printsi Fond) isikutele, asutustele ning isikute ja asutuste rühmadele märkimisväärsete saavutuste eest kaheksas kategoorias: kunstid, kommunikatsioon ja humanitaaria, rahvusvaheline koostöö, kirjandus, sotsiaalteadused, sport, teaduslik ja tehniline uurimistöö, rahu.

Uus!!: Xi'an ja Astuuria printsessi auhind · Näe rohkem »

Asulad (X)

Asulad (X) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad X-tähega.

Uus!!: Xi'an ja Asulad (X) · Näe rohkem »

Bai Juyi

''Bai Juyi'' Bai Juyi ehk Bo Juyi või Po Chü-i (白居易), tuntud ka kui Bai Letian ehk Bo Letian (白乐天), Bai Xiangshan ehk Bo Xiangshan (白香山) (772 Xinzheng — 846), oli Tangi dünastia aegne hiina luuletaja, Bai Xingjiani vend.

Uus!!: Xi'an ja Bai Juyi · Näe rohkem »

Chang'an

Tangi dünastia aegse Chang'ani linnamüüri väravatorn Li Chongruni (682–701) hauas leiduval seinamaalil Qianlingi matusekompleksis Shaanxis. Chang'an (Cháng'ān; lihtsustatud hiina kirjas 长安; traditsioonilises hiina kirjas 長安) oli rohkem kui kümne dünastia vältel muistse Hiina pealinn.

Uus!!: Xi'an ja Chang'an · Näe rohkem »

Ci'eni tempel

Ci'eni tempel (Armu ja Soosingu tempel, Daci'en Si) oli budistlik tempel ja klooster Hiinas Xi'ani linnas Yanta linnarajoonis 4 km kaugusel Hepingmeni väravast.

Uus!!: Xi'an ja Ci'eni tempel · Näe rohkem »

Hiina

Hiina (traditsioonilises hiina kirjas 中國; lihtsustatud hiina kirjas 中国; pinyin'is Zhōngguó) on maa ja muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949.

Uus!!: Xi'an ja Hiina · Näe rohkem »

Hiina kiri

Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.

Uus!!: Xi'an ja Hiina kiri · Näe rohkem »

Huaqingi tiik

Huaqingi tiik (Huaqing chi, Huáqīng chí, traditsioonilises kirjas 華清池, lihtsustatud kirjas 华清池) ehk Huaqingi kuumaveeallikad on kuumaveeallikate kompleks Hiinas Shaanxi provintsis umbes 25 km kaugusel Tangi dünastia läänepealinnast Chang'anist (praegu Xi'an) leebe kliimaga ja maalilise maastikuga paigas Qin Mountains Qinlingi kolme tähtsama mäe hulka kuuluva Li mäe põhjajalamil.

Uus!!: Xi'an ja Huaqingi tiik · Näe rohkem »

Jiddah

Jiddahi asukoht Saudi-Araabias Jiddah (araabia جدة) on linn Saudi Araabia lääneosas Punase mere ääres.

Uus!!: Xi'an ja Jiddah · Näe rohkem »

Keskalluvusega linn (Hiina)

Keskalluvusega linn (直辖市, 直轄市, zhíxiá shì) on üks Hiina Rahvavabariigi 1. järgu haldusüksuste (provintsitasandi haldusüksuste) tüüpidest.

Uus!!: Xi'an ja Keskalluvusega linn (Hiina) · Näe rohkem »

Loodeülikool

Loodeülikool (西北大学, Xibei Daxue) on ülikool Hiinas Shaanxi provintsis Xi'ani linnas, üks Hiina juhtivaid ülikoole ja üks Loode-Hiina vanimaid õppeasutusi.

Uus!!: Xi'an ja Loodeülikool · Näe rohkem »

Pau

Pau on linn Prantsusmaal Akvitaania-Limousin-Poitou-Charentes Pyrénées-Atlantiques'i departemangu keskus.

Uus!!: Xi'an ja Pau · Näe rohkem »

Provints (Hiina)

Provints on Hiinas 1. järgu haldusüksuste üks tüüpidest.

Uus!!: Xi'an ja Provints (Hiina) · Näe rohkem »

Shaanxi

Shaanxi on provints Hiina keskosas.

Uus!!: Xi'an ja Shaanxi · Näe rohkem »

Sichuan

Sichuan (四川 (Sichuan; Sìchuān); 'neli jõge') ehk Sichuani provints (四川省 (Sichuan Sheng; Sìchuān Shěng); lühendid 川 (Chuan; Chuān), 蜀 (Shu; Shǔ) on provints Hiina Rahvavabariigi lääneosas. Sichuani on traditsiooniliselt nimetatud ka "Üleujutuste maaks" (天府之国 (Tianfu zhi guo; Tiānfŭ zhī guó)). Sichuani halduskeskus on Chengdu, mis on olnud Hiina lääneosa kaubandus-, transpordi-, tööstus- ja kultuurikeskus. Provintsi pindala on 485 000 km² (5,05% Hiina territooriumist; 5. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist 1977 oli Sichuan pindalalt (569 000 km²) Qinghai järel teisel kohal. Elanike arv oli 80 418 000 (2010; rahvaloendus), 81 270 000 (2007) ja 86 730 000 (2002; 3. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist oli Sichuan kõige rahvarohkem provints. Rahvastiku tihedus oli 168 in/km² (2007) ja 179 in/km² (2002; 21. koht).

Uus!!: Xi'an ja Sichuan · Näe rohkem »

Siiditee

Siiditeed 1. sajandil Siiditeed Siiditeed Vaikse ookeani ja Konstantinoopoli vahel Siiditee (絲綢之路) oli ida–läänesuunaline, paljude tuhandete kilomeetrite pikkune, ajalooline kaubateede võrk Hiinast Vahemere maadeni.

Uus!!: Xi'an ja Siiditee · Näe rohkem »

Suur Metshanede pagood

Suur Metshanede pagood Suur Metshanede pagood (大雁塔, Dà Yàntǎ; varasema nimega Ci'eni templi pagood) on savile laotud hallidest tellistest pagood Hiinas Xi'ani linnas Yanta linnarajoonis umbes 4 km kaugusel Hepingmeni väravast Ci'eni templis.

Uus!!: Xi'an ja Suur Metshanede pagood · Näe rohkem »

Suurlinn

Suurlinn on kõige suuremate linnade kategooriasse kuuluv linn.

Uus!!: Xi'an ja Suurlinn · Näe rohkem »

Terrakotasõdalased

Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ja terrakotast hobustest), mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal.

Uus!!: Xi'an ja Terrakotasõdalased · Näe rohkem »

Vadžrajaana

Vadžrajaana (sanskriti keeles vajrayāna, 'teemantsõiduk'; tuntud ka kui tantristlik budism, mantrajaana, tantrajaana) on budismi esoteeriline suund, kus kasutatakse rohkelt rituaale, mantraid ja kujustamisharjutusi ning soovitakse jõuda virgumiseni juba käesolevas elus.

Uus!!: Xi'an ja Vadžrajaana · Näe rohkem »

Viisanõuded Eesti kodanikele

Eesti pass Viisanõuded Eesti kodanikele on teiste riikide ametiasutuste administratiivsed piirangud Eesti kodanikele nende riiki sisenemisel.

Uus!!: Xi'an ja Viisanõuded Eesti kodanikele · Näe rohkem »

Wang Mang

Wang Mang (王莽; Wáng Mǎng) (45 eKr – 22 või 6. oktoober 23) oli Hiina keiser, usurpaator, kes haaras trooni Hani dünastialt ja rajas aastal 9 Xini dünastia (Xīn (新; 'uus'), kuid 23 tõugati ta troonilt. Troon anti siis tagasi Liu suguvõsale. Ülikusuguvõsast pärinev Wang Mang oli keisri kõrge ametnik, kes juba kümneid aastaid oli olnud riigi tegelik valitseja. Keiser Ai ajal (6 eKr – 1 pKr) oli ta ajutiselt kõrvale tõrjutud. Aastal 6 pani Wang Mang oma tütre paari teismelise keisri Pingiga (valitses 1–6). Räägitakse, et keisri surmas oli Wang Mangi käsi mängus. Aasta 8 lõpupoole sai Wang Mang leskkuninganna (keiser Yuani (valitses 42 eKr kuni 32 eKr lese) Cheng-chüni sugulasena (keisrinna oli tema isa poolõde) regendiks (teistel andmetel oli ta regent juba varem, kuid usurpeeris aastal 8 võimu). Varsti ta tagandati, kuid 10. jaanuaril 9. aastal, laskis ta mürgitada Lääne-Hani dünastia (206 eKr – 24 pKr) 9-aastase (või veel noorema) valitseja ning kuulutas end Hiina keisriks. Ta võttis nõuks Hiina valitsemisel juhinduda konfutsianismist, mille Lääne-Hani dünastia valitsejad olid teinud riigi ametlikuks moraalseks ja poliitiliseks õpetuseks. Sai kuulsaks sellega, et ehitas 9 pühamut oma müütiliste esivanemate auks ning Ming-tangi residentsi pealinnas Chang'anis (praegune Xi'an). Viis läbi arvukalt reforme, sealhulgas riigistas aastal 9 maa, et lahti saada suurmaaomanike mõjuvõimust, mis ohustas riiklikku julgeolekut. Ta jaotas maa talupoegade vahel ning keelas selle ostu ja müügi. Peale selle pidid talupojad erinevalt suurmaaomanikest keisrile makse maksma. Ent maaomanikud osutasid vastupanu. Paljud ametnikud olid ise maaomanikud ning lihtsalt ei viinud neid reforme ellu. Aristokraatia survel tühistas ta selle reformi aastal 12. Ta kehtestas uue rahasüsteemi (korduv devalveerimine) ja piirhindade süsteemi, keelas orjakaubanduse, kehtestas ühtse mõõdustiku. Kuigi ta kujutas oma valitsemist kui varase Zhou dünastia aegse idealiseeritud riigi taastamisena, olid tema reformid suunatud eelkõige bürokraatia tugevdamisele ja jooksva rahanduskriisi lahendamisele. Riigikassa täitmiseks kehtestas ta riiklikud monopolid, võltsis raha ja viis läbi põllundusreforme. Reformid paiskasid majanduse segi ja tekitasid kohati näljahäda. Wang Mangil kadus lõpuks kontroll hoopis käest, sotsiaalse korratuse ning mässu tõttu pärast Huanghe jõe voolusuuna järsule muutusele järgnenud katastroofi. Ühe versiooni järgi piirasid Hani dünastia printsid ta 22 tema palees sisse ja tal raiuti pea maha. Teise versiooni järgi mõrvati ta Fan Chongi juhitud taoistliku talupoegliku Punakulmude ülestõusu (17–27) käigus, kui tema idapealinna Chang'ani (Xi'an) rüüstati. Samal ajal hävitati tema tsentraliseeritud bürokraatia. Segadikus hukkus umbes 25 miljonit inimest (umbes pool Hiina elanikkonnast). Legendi järgi olevat Wang Mang olnud nii paks, et kui mässajad ta palee õuel tapsid, pisteti talle taht läbi naba sisse ja see inimküünal põles kümme päeva. Võitlus trooni pärast kestis kuni 25. aastani, mil Liu Xiu taastas Hani dünastia ning alustas keskhalduse tugevdamise pikka protsessi. Tuhat aastat hiljem võttis Põhja-Songi dünastia reformaator Wang Anshi Wang Mangi reformid eeskujuks. 20. sajandi reformaator Hu Shi nimetas Wang Mangi Hiina esimeseks sotsialistiks. Xini dünastia valitsejad Sünninimed Valitsemisaeg Ajastunimed (Nian Hao 年號) ja nende vastav ajaskaala Wang Mang 9–23 Shijianguo (始建國 shǐjiànguó 'Rahvuse rajamise alustamine') 9–13 Tianfeng (天鳳 tiānfèng 'Taevane feng') 14–19 Dihuang (地皇 dìhuáng 'maine keiser') 20–23.

Uus!!: Xi'an ja Wang Mang · Näe rohkem »

Xi'ani palee

Xi'ani palee on endine keisripalee Hiinas Xi'anis.

Uus!!: Xi'an ja Xi'ani palee · Näe rohkem »

Ya'an

Öine linn Ya'an (ka Yaan) on linn Hiinas Sichuan provintsi lääneosas umbes 120 km kaugusel provintsikeskusest Chengdust, Mini jõe lisajõe Qingyi ääres, Erlang Shani mäe juures, Ya'an Shi keskus.

Uus!!: Xi'an ja Ya'an · Näe rohkem »

Yanta linnarajoon

Suur Metshanede pagood Yanta linnarajoon (雁塔区, Yàntǎ Qū) on linnarajoon Hiinas Shaanxi provintsis Xi'an Shi allprovintsilinnas Xi'ani linnas.

Uus!!: Xi'an ja Yanta linnarajoon · Näe rohkem »

Zhou dünastia

Zhou (hiina keeles 周朝 Zhōu Cháo) oli dünastia Hiinas 1045 eKr kuni 256 eKr.

Uus!!: Xi'an ja Zhou dünastia · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »