Kiiremini kui brauser!
47 suhted: Chu riik, Dünastiate loend, Endeluu, Endiste riikide loend, Fu Xi, Hiina ajalugu, Hiina filosoofia, Hiina Rahvusmuuseum, Huaqingi tiik, Humanism (ideoloogia), Hunnid, Ioloogia, Jaapani kalligraafia, Konfutsianism, Laulude raamat, Ling, Luoyang, Qini dünastia, Shangi dünastia, Sojakaste, Suuline ajalugu, Tätoveering, Vana-Hiina, Wang Mang, Wen Wang, Xuchang Shi, Yinfujing, 22. strategeem, 441 eKr, 442 eKr, 473 eKr, 475 eKr, 476 eKr, 52. kuusjoon, 520 eKr, 545 eKr, 572 eKr, 585 eKr, 586 eKr, 606 eKr, 622 eKr, 636 eKr, 670. aastad eKr, 680. aastad eKr, 690. aastad eKr, 710. aastad eKr, 720. aastad eKr.
Chu riik
Chu (hiina: 楚) oli hegemooniline Zhou-aegne riik.
Uus!!: Zhou dünastia ja Chu riik · Näe rohkem »
Dünastiate loend
Siin on loetletud dünastiaid.
Uus!!: Zhou dünastia ja Dünastiate loend · Näe rohkem »
Endeluu
Kilpkonnakilbist endeluu Endeluud on Vana-Hiinast leitud ennustamise aluseks olevate pragude saamiseks kuumutatud luud, mis on enamasti kaetud vastavate ennetega seotud kirjadega.
Uus!!: Zhou dünastia ja Endeluu · Näe rohkem »
Endiste riikide loend
Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.
Uus!!: Zhou dünastia ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »
Fu Xi
Nüwa (sirkliga) ja Fu Xi (vinkliga) Ma Li. Fu Xi kaheksa trigrammiga ja kilpkonnaga. Songi dünastia Fu Xi ehk Fuxi (伏羲 või 虙羲/宓犧 (Fú Xī)) ehk Pao Xi (庖犧/庖牺 (Páo Xī)) ehk Tai Hao (太昊 (Tài Hào)) (pärimuse järgi valitses umbes 29. sajandil eKr) oli Hiina (Taevaaluse) legendaarne esimene keiser, esimene kolmest müütilisest Vana-Hiina monarhist (三皇 (sānhuáng)).
Uus!!: Zhou dünastia ja Fu Xi · Näe rohkem »
Hiina ajalugu
Hiina praegused piirid ja territooriumi muutumine ajas Hiina ajalooline kaart aastast 1402 Hiina on üks vanemaid tsivilisatsioone ja kõrgkultuure.
Uus!!: Zhou dünastia ja Hiina ajalugu · Näe rohkem »
Hiina filosoofia
Konfutsius esitleb Laozile noorukest Buddhat Hiina filosoofia on filosoofia, mis on kirjutatud järgides hiina mõttele omaseid kultuuritraditsioone.
Uus!!: Zhou dünastia ja Hiina filosoofia · Näe rohkem »
Hiina Rahvusmuuseum
Hiina Rahvusmuuseum (hiina keeles 中国国家博物馆, ''pinyin'''is Zhōngguó Guójiā Bówùguǎn) on Hiinas Pekingis asuv Hiina rahvuslik kunsti- ja ajaloomuuseum.
Uus!!: Zhou dünastia ja Hiina Rahvusmuuseum · Näe rohkem »
Huaqingi tiik
Huaqingi tiik (Huaqing chi, Huáqīng chí, traditsioonilises kirjas 華清池, lihtsustatud kirjas 华清池) ehk Huaqingi kuumaveeallikad on kuumaveeallikate kompleks Hiinas Shaanxi provintsis umbes 25 km kaugusel Tangi dünastia läänepealinnast Chang'anist (praegu Xi'an) leebe kliimaga ja maalilise maastikuga paigas Qin Mountains Qinlingi kolme tähtsama mäe hulka kuuluva Li mäe põhjajalamil.
Uus!!: Zhou dünastia ja Huaqingi tiik · Näe rohkem »
Humanism (ideoloogia)
Humanism (ehk inimsus) on maailmavaade, materialistlik ideoloogia ja poliitiline filosoofia, mis lähtub inimesest.
Uus!!: Zhou dünastia ja Humanism (ideoloogia) · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Zhou dünastia ja Hunnid · Näe rohkem »
Ioloogia
Vormilise piiritlemise kosmogenees hiina filosoofias. Ainult ring – wuji, ringlainelise joonega – taiji, kaks erivärvi ala – ljangyi, neli kaksjoont – sixiang (moodustavad yin-yangi), Varajase taeva kolmjooned ja Hilise taeva kolmjooned. (Taji on kujutatud kahjuks teistpidi pöörlevana.) Muutuste uurimine (易学 jik6 hok6/ yìxué) on "Zhouyi" ehk "Yijingi", sellega seotu ja selle rakenduste uurimine eri kultuuri valdkondades.
Uus!!: Zhou dünastia ja Ioloogia · Näe rohkem »
Jaapani kalligraafia
Jaapani kirjamärkides 書道 ''shodō'' Jaapani kalligraafia (書道 shodō, teise nimetusega 習字 shūji) on jaapani keele kirjakunsti vorm.
Uus!!: Zhou dünastia ja Jaapani kalligraafia · Näe rohkem »
Konfutsianism
Õpetlaste kooli üks kanoonilisi alustekste Liji Konfutsianism ehk žusue (hiina keeles 儒學; pinyin'is ''rúxué'' 'õpetlaste ehk haritlaste kool') on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika-, poliitika- ja filosoofiasüsteem.
Uus!!: Zhou dünastia ja Konfutsianism · Näe rohkem »
Laulude raamat
"Laulude raamat" (trad. 詩經; liht: 诗经; pinyin: Shījīng) on muistsete Hiina rahvalaulude ja rituaalsete hümnide kogu.
Uus!!: Zhou dünastia ja Laulude raamat · Näe rohkem »
Ling
Ling on perekonnanimi.
Uus!!: Zhou dünastia ja Ling · Näe rohkem »
Luoyang
Luoyang (hiina 洛阳) on ringkonna õigustega linn Hiinas Henani provintsis.
Uus!!: Zhou dünastia ja Luoyang · Näe rohkem »
Qini dünastia
Qin Shi Huangdi keisririik aastal 210 eKr Ala, mida valitses Qini dünastia Qini dünastia (秦朝, Qíncháo) oli Hiina keisririigi esimene dünastia.
Uus!!: Zhou dünastia ja Qini dünastia · Näe rohkem »
Shangi dünastia
Shangi riigi ala Shangi riigi ala Shangi dünastia (商朝) oli Vana-Hiina ajaloo teine dünastia.
Uus!!: Zhou dünastia ja Shangi dünastia · Näe rohkem »
Sojakaste
Sojakaste Sojaoad Sojakaste (hiina keeles jiàng yóu, 醬油; jaapani keeles shōyu, 醤油; korea keeles ganjang, 간장) on tume soolane maitsekaste, Aasia köögi väga oluline komponent.
Uus!!: Zhou dünastia ja Sojakaste · Näe rohkem »
Suuline ajalugu
Suulise ajaloo intervjuu salvestamine Suuline ajalugu on peamiselt ajalooteaduse, aga ka teiste humanitaar- ja sotsiaalteaduse harude uurimistraditsioon, mis seisneb suulise teabe kogumises, analüüsimises ja tõlgendamises minevikus toimunud sündmuste kohta.
Uus!!: Zhou dünastia ja Suuline ajalugu · Näe rohkem »
Tätoveering
Kuud ja loorkakku kujutav tätoveering vasakul säärel Tätoveering on inimese või looma nahapinna alla kantud tint, mis muudab naha pigmenti.
Uus!!: Zhou dünastia ja Tätoveering · Näe rohkem »
Vana-Hiina
Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja Hiina tsivilisatsiooni perioodil.
Uus!!: Zhou dünastia ja Vana-Hiina · Näe rohkem »
Wang Mang
Wang Mang (王莽; Wáng Mǎng) (45 eKr – 22 või 6. oktoober 23) oli Hiina keiser, usurpaator, kes haaras trooni Hani dünastialt ja rajas aastal 9 Xini dünastia (Xīn (新; 'uus'), kuid 23 tõugati ta troonilt. Troon anti siis tagasi Liu suguvõsale. Ülikusuguvõsast pärinev Wang Mang oli keisri kõrge ametnik, kes juba kümneid aastaid oli olnud riigi tegelik valitseja. Keiser Ai ajal (6 eKr – 1 pKr) oli ta ajutiselt kõrvale tõrjutud. Aastal 6 pani Wang Mang oma tütre paari teismelise keisri Pingiga (valitses 1–6). Räägitakse, et keisri surmas oli Wang Mangi käsi mängus. Aasta 8 lõpupoole sai Wang Mang leskkuninganna (keiser Yuani (valitses 42 eKr kuni 32 eKr lese) Cheng-chüni sugulasena (keisrinna oli tema isa poolõde) regendiks (teistel andmetel oli ta regent juba varem, kuid usurpeeris aastal 8 võimu). Varsti ta tagandati, kuid 10. jaanuaril 9. aastal, laskis ta mürgitada Lääne-Hani dünastia (206 eKr – 24 pKr) 9-aastase (või veel noorema) valitseja ning kuulutas end Hiina keisriks. Ta võttis nõuks Hiina valitsemisel juhinduda konfutsianismist, mille Lääne-Hani dünastia valitsejad olid teinud riigi ametlikuks moraalseks ja poliitiliseks õpetuseks. Sai kuulsaks sellega, et ehitas 9 pühamut oma müütiliste esivanemate auks ning Ming-tangi residentsi pealinnas Chang'anis (praegune Xi'an). Viis läbi arvukalt reforme, sealhulgas riigistas aastal 9 maa, et lahti saada suurmaaomanike mõjuvõimust, mis ohustas riiklikku julgeolekut. Ta jaotas maa talupoegade vahel ning keelas selle ostu ja müügi. Peale selle pidid talupojad erinevalt suurmaaomanikest keisrile makse maksma. Ent maaomanikud osutasid vastupanu. Paljud ametnikud olid ise maaomanikud ning lihtsalt ei viinud neid reforme ellu. Aristokraatia survel tühistas ta selle reformi aastal 12. Ta kehtestas uue rahasüsteemi (korduv devalveerimine) ja piirhindade süsteemi, keelas orjakaubanduse, kehtestas ühtse mõõdustiku. Kuigi ta kujutas oma valitsemist kui varase Zhou dünastia aegse idealiseeritud riigi taastamisena, olid tema reformid suunatud eelkõige bürokraatia tugevdamisele ja jooksva rahanduskriisi lahendamisele. Riigikassa täitmiseks kehtestas ta riiklikud monopolid, võltsis raha ja viis läbi põllundusreforme. Reformid paiskasid majanduse segi ja tekitasid kohati näljahäda. Wang Mangil kadus lõpuks kontroll hoopis käest, sotsiaalse korratuse ning mässu tõttu pärast Huanghe jõe voolusuuna järsule muutusele järgnenud katastroofi. Ühe versiooni järgi piirasid Hani dünastia printsid ta 22 tema palees sisse ja tal raiuti pea maha. Teise versiooni järgi mõrvati ta Fan Chongi juhitud taoistliku talupoegliku Punakulmude ülestõusu (17–27) käigus, kui tema idapealinna Chang'ani (Xi'an) rüüstati. Samal ajal hävitati tema tsentraliseeritud bürokraatia. Segadikus hukkus umbes 25 miljonit inimest (umbes pool Hiina elanikkonnast). Legendi järgi olevat Wang Mang olnud nii paks, et kui mässajad ta palee õuel tapsid, pisteti talle taht läbi naba sisse ja see inimküünal põles kümme päeva. Võitlus trooni pärast kestis kuni 25. aastani, mil Liu Xiu taastas Hani dünastia ning alustas keskhalduse tugevdamise pikka protsessi. Tuhat aastat hiljem võttis Põhja-Songi dünastia reformaator Wang Anshi Wang Mangi reformid eeskujuks. 20. sajandi reformaator Hu Shi nimetas Wang Mangi Hiina esimeseks sotsialistiks. Xini dünastia valitsejad Sünninimed Valitsemisaeg Ajastunimed (Nian Hao 年號) ja nende vastav ajaskaala Wang Mang 9–23 Shijianguo (始建國 shǐjiànguó 'Rahvuse rajamise alustamine') 9–13 Tianfeng (天鳳 tiānfèng 'Taevane feng') 14–19 Dihuang (地皇 dìhuáng 'maine keiser') 20–23.
Uus!!: Zhou dünastia ja Wang Mang · Näe rohkem »
Wen Wang
Wen Wang, täpsemalt Zhou Wen Wang ehk Zhou kuningas Wen (周文王; pinyin: Zhōu Wén Wáng) (1099–1050 eKr) oli Zhou dünastia esiisa, kellele ta pojad, neid oli tal kaheksateist, omistasid dünastia rajaja au.
Uus!!: Zhou dünastia ja Wen Wang · Näe rohkem »
Xuchang Shi
Xuchang (traditsioonilises kirjas 許昌, lihtsustatud kirjas 许昌; haldusüksusena 许昌市 Xuchang Shi) on linn ja linna koos selle ümbrusega hõlmav haldusüksus (ringkonna õigustega linn) Hiina Rahvavabariigis Henani provintsi keskosas.
Uus!!: Zhou dünastia ja Xuchang Shi · Näe rohkem »
Yinfujing
Taoistlik fulu talisman Yinfujing "Varjatud märkide lõime" ehk Huangdi Yinfujing (hiina: 黃帝陰符經; pinyin: Huángdì Yǐnfújīng; "Kollase Imperaatori salajase talismani kaanon") on üks peamistest taoistlikest kanoonilistest tekstidest, mille autorsus oli omistatud müütilisele imperaatorile Huangdile.
Uus!!: Zhou dünastia ja Yinfujing · Näe rohkem »
22. strategeem
22.
Uus!!: Zhou dünastia ja 22. strategeem · Näe rohkem »
441 eKr
Aasta 441 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Zhou dünastia ja 441 eKr · Näe rohkem »
442 eKr
Aasta 442 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Zhou dünastia ja 442 eKr · Näe rohkem »
473 eKr
Aasta 473 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Zhou dünastia ja 473 eKr · Näe rohkem »
475 eKr
Aasta 475 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Zhou dünastia ja 475 eKr · Näe rohkem »
476 eKr
Aasta 476 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Zhou dünastia ja 476 eKr · Näe rohkem »
52. kuusjoon
Dong Yuan'i (u 934–962) maal 52.
Uus!!: Zhou dünastia ja 52. kuusjoon · Näe rohkem »
520 eKr
Aasta 520 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Zhou dünastia ja 520 eKr · Näe rohkem »
545 eKr
Aasta 545 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Zhou dünastia ja 545 eKr · Näe rohkem »
572 eKr
Aasta 572 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Zhou dünastia ja 572 eKr · Näe rohkem »
585 eKr
Aasta 585 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Zhou dünastia ja 585 eKr · Näe rohkem »
586 eKr
Aasta 586 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Zhou dünastia ja 586 eKr · Näe rohkem »
606 eKr
Aasta 606 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Zhou dünastia ja 606 eKr · Näe rohkem »
622 eKr
Aasta 622 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Zhou dünastia ja 622 eKr · Näe rohkem »
636 eKr
Aasta 636 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Zhou dünastia ja 636 eKr · Näe rohkem »
670. aastad eKr
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Zhou dünastia ja 670. aastad eKr · Näe rohkem »
680. aastad eKr
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Zhou dünastia ja 680. aastad eKr · Näe rohkem »
690. aastad eKr
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Zhou dünastia ja 690. aastad eKr · Näe rohkem »
710. aastad eKr
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Zhou dünastia ja 710. aastad eKr · Näe rohkem »
720. aastad eKr
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Zhou dünastia ja 720. aastad eKr · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Zhou.
