Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aatom ja Füüsika mõisteid
Aatom ja Füüsika mõisteid on 47 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomimudel, Aatomispekter, Aatomituum, Aatommassiühik, Aatomnumber, Aatomorbitaal, Alfaosake, Anioon, Bohri aatomiteooria, Dimensioonita suurus, Elektrilaeng, Elektrivool, Elektrodünaamika, Elektromagnetiline kiirgus, Elektron, Elektronkate, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Energia, Ergastatud olek, Füüsikalised omadused, Fermionid, Footon, Ionisatsioon, Ioon, Kaal, Katioon, Klassikaline mehaanika, Kvant, Kvantarv, ..., Kvantmehaanika, Kvantolek, Lainepikkus, Liikumine, Mass, Nukleonid, Nukliid, Pauli printsiip, Põhiolek, Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Seoseenergia, Spinn, Termotuumareaktsioon, Tuumajõud, Tuumareaktsioon. Laienda indeks (17 rohkem) »
Aatomimudel
Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.
Aatom ja Aatomimudel · Aatomimudel ja Füüsika mõisteid ·
Aatomispekter
Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele energiatasemele.
Aatom ja Aatomispekter · Aatomispekter ja Füüsika mõisteid ·
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatom ja Aatomituum · Aatomituum ja Füüsika mõisteid ·
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Aatom ja Aatommassiühik · Aatommassiühik ja Füüsika mõisteid ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatom ja Aatomnumber · Aatomnumber ja Füüsika mõisteid ·
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Aatom ja Aatomorbitaal · Aatomorbitaal ja Füüsika mõisteid ·
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Aatom ja Alfaosake · Alfaosake ja Füüsika mõisteid ·
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Aatom ja Anioon · Anioon ja Füüsika mõisteid ·
Bohri aatomiteooria
Bohri aatomiteooria on üheelektroniste aatomite poolklassikaline mudel.
Aatom ja Bohri aatomiteooria · Bohri aatomiteooria ja Füüsika mõisteid ·
Dimensioonita suurus
Dimensioonita suurus ehk ühikuta suurus on dimensionalanalüüsis füüsikaline suurus, millel puudub dimensioon, ehk skalaarne suurus dimensiooniga üks millele vastab rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõtühik üks (või 1) mida enamasti ei märgita.
Aatom ja Dimensioonita suurus · Dimensioonita suurus ja Füüsika mõisteid ·
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Aatom ja Elektrilaeng · Elektrilaeng ja Füüsika mõisteid ·
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Aatom ja Elektrivool · Elektrivool ja Füüsika mõisteid ·
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Aatom ja Elektrodünaamika · Elektrodünaamika ja Füüsika mõisteid ·
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Aatom ja Elektromagnetiline kiirgus · Elektromagnetiline kiirgus ja Füüsika mõisteid ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Aatom ja Elektron · Elektron ja Füüsika mõisteid ·
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Aatom ja Elektronkate · Elektronkate ja Füüsika mõisteid ·
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Aatom ja Elementaarlaeng · Elementaarlaeng ja Füüsika mõisteid ·
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Aatom ja Elementaarosakesed · Elementaarosakesed ja Füüsika mõisteid ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Aatom ja Energia · Energia ja Füüsika mõisteid ·
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Aatom ja Ergastatud olek · Ergastatud olek ja Füüsika mõisteid ·
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Aatom ja Füüsikalised omadused · Füüsika mõisteid ja Füüsikalised omadused ·
Fermionid
Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.
Aatom ja Fermionid · Füüsika mõisteid ja Fermionid ·
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Aatom ja Footon · Füüsika mõisteid ja Footon ·
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Aatom ja Ionisatsioon · Füüsika mõisteid ja Ionisatsioon ·
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Aatom ja Ioon · Füüsika mõisteid ja Ioon ·
Kaal
Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega keha mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Maa külgetõmbe tõttu. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. Vastav inglisekeelne mõiste weight omab kaht tähendust, mida tuleb eristada konteksti põhjal: füüsikalise suurusena võib weight tähistada nii kehale mõjuvat jõudu kui keha poolt avaldatavat jõudu.
Aatom ja Kaal · Füüsika mõisteid ja Kaal ·
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Aatom ja Katioon · Füüsika mõisteid ja Katioon ·
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Aatom ja Klassikaline mehaanika · Füüsika mõisteid ja Klassikaline mehaanika ·
Kvant
Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.
Aatom ja Kvant · Füüsika mõisteid ja Kvant ·
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Aatom ja Kvantarv · Füüsika mõisteid ja Kvantarv ·
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Aatom ja Kvantmehaanika · Füüsika mõisteid ja Kvantmehaanika ·
Kvantolek
Kvantolek on kvantmehaanikas osakeste süsteemi matemaatiline kirjeldus väljendamaks elementaarosakeste omadusi.
Aatom ja Kvantolek · Füüsika mõisteid ja Kvantolek ·
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Aatom ja Lainepikkus · Füüsika mõisteid ja Lainepikkus ·
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Aatom ja Liikumine · Füüsika mõisteid ja Liikumine ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Aatom ja Mass · Füüsika mõisteid ja Mass ·
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Aatom ja Nukleonid · Füüsika mõisteid ja Nukleonid ·
Nukliid
Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.
Aatom ja Nukliid · Füüsika mõisteid ja Nukliid ·
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Aatom ja Pauli printsiip · Füüsika mõisteid ja Pauli printsiip ·
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Aatom ja Põhiolek · Füüsika mõisteid ja Põhiolek ·
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Aatom ja Radioaktiivne isotoop · Füüsika mõisteid ja Radioaktiivne isotoop ·
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Aatom ja Radioaktiivne kiirgus · Füüsika mõisteid ja Radioaktiivne kiirgus ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Aatom ja Radioaktiivsus · Füüsika mõisteid ja Radioaktiivsus ·
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Aatom ja Seoseenergia · Füüsika mõisteid ja Seoseenergia ·
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Aatom ja Spinn · Füüsika mõisteid ja Spinn ·
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Aatom ja Termotuumareaktsioon · Füüsika mõisteid ja Termotuumareaktsioon ·
Tuumajõud
Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad). Virtuaalsed gluuonid, mis hoiavad koos prootonit, neutronit ja nende vahel "lendavat" piionit on selguse huvides jäetud joonistamata Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma.
Aatom ja Tuumajõud · Füüsika mõisteid ja Tuumajõud ·
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Aatom ja Tuumareaktsioon · Füüsika mõisteid ja Tuumareaktsioon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aatom ja Füüsika mõisteid ühist
- Millised on sarnasused Aatom ja Füüsika mõisteid
Võrdlus Aatom ja Füüsika mõisteid
Aatom on 111 suhted, samas Füüsika mõisteid 891. Kuna neil ühist 47, Jaccard indeks on 4.69% = 47 / (111 + 891).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aatom ja Füüsika mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
