Kiiremini kui brauser!
63 suhted: Ajukelme, Akromaatiline lääts, Aleksandria, Alkmaion, Anatoomianomenklatuur, Andreas Vesalius, Antoni van Leeuwenhoek, Aort, Aristoteles, Arne Lepp, Bologna, Carl von Linné, Doktor Tulpi anatoomialoeng, Eesjäse, Elektronmikroskoop, Enn Ernits, Esiaja kunst, Esta-Laine Nahkur, Füsioloogia, Galenos, Georges Cuvier, Hippokrates, Histoloogia, Inimese anatoomia, Kaksteistsõrmiksool, Kapillaar (anatoomia), Kõõlus, Kõhunääre, Kopsud, Leonardo da Vinci, Lihaskiud, Marcello Malpighi, Matthias Jacob Schleiden, Menes, Mesopotaamia, Mikrotoom, Närv, Närvisüsteem, Padova ülikool, Palsameerimine, Rakk, Rakubioloogia, Rooma, Salerno, Südameklapid, Süstemaatika, Süstemaatiline anatoomia, Sperm, Suur vereringe, Tartu Ülikooli Kirjastus, ..., Theodor Schwann, Tiib, Vana-Egiptus, Vana-Hiina, Vana-Kreeka, Veresoon, William Harvey, 12. sajand, 1316, 14. sajand, 1543, 2. sajand, 2013. Laienda indeks (13 rohkem) »
Ajukelme
Ajukelmeks ehk ajukestaks (ladina ains meninx; mitm meninges) nimetatakse paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete aju ümbritsevaid sidekoelisi kestasid, mille vahele jäävad aju-seljaaju vedelikuga (ajuvedelikuga) täidetud pilujad ruumid.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Ajukelme · Näe rohkem »
Akromaatiline lääts
Akromaatiline lääts ehk akromaat on kahest lihtläätsest (kumer- ja nõguslääts) kokku liimitud fotoobjektiiv.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Akromaatiline lääts · Näe rohkem »
Aleksandria
Aleksandria on Egiptuse linn Vahemere rannikul.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Aleksandria · Näe rohkem »
Alkmaion
Alkmaion oli vanakreeka mütoloogias Argose ülik, Amphiaraose ja Eriphyle vanem poeg, kellest väitsid end põlvnevat Atika aristokraadisuguvõsa alkmaioniidid.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Alkmaion · Näe rohkem »
Anatoomianomenklatuur
Anatoomianomenklatuur ehk rahvusvaheline anatoomianomenklatuur on inimese ja loomade osade (tänapäeval ladinakeelsete) nimetuste (anatoomia terminite) süsteem, mille eesmärk on ühene vastastikune mõistmine erialainimeste vahel.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Anatoomianomenklatuur · Näe rohkem »
Andreas Vesalius
Andreas Vesalius Andreas Vesalius (sünnilt Andreas van Wesel, nimi Vesalius on selle latiniseeritud vorm; 31. detsember 1514 Brüssel – 15. oktoober 1564 Zákynthose saar) oli flaami anatoom ja arst.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Andreas Vesalius · Näe rohkem »
Antoni van Leeuwenhoek
Antoni van Leeuwenhoek Antoni (Antony) van Leeuwenhoek (24. oktoober 1632 – 30. august 1723) oli hollandi loodusteadlane, elukutselt kaupmees.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Antoni van Leeuwenhoek · Näe rohkem »
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Aort · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arne Lepp
Arne Lepp (28. november 1928 – 23. oktoober 2018) oli eesti arstiteadlane, anatoom.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Arne Lepp · Näe rohkem »
Bologna
Bologna on linn Itaalias, Emilia Romagna maakonna ja città metropolitana di Bologna halduskeskus.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Bologna · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Doktor Tulpi anatoomialoeng
"Doktor Tulpi anatoomialoeng" on Rembrandti maal.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Doktor Tulpi anatoomialoeng · Näe rohkem »
Eesjäse
Eesjäse (membrum thoracicum, tavakeeles ka esijäse) on paljude loomade tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega õlavöötme kaudu.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Eesjäse · Näe rohkem »
Elektronmikroskoop
1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Elektronmikroskoop · Näe rohkem »
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Enn Ernits · Näe rohkem »
Esiaja kunst
Veise kujutis ühes koopas Kalimantani saarel, mis arvatakse olevat üle 40 tuhande aasta vana Esiaja kunst on esiajast pärinev kunst.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Esiaja kunst · Näe rohkem »
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Esta-Laine Nahkur · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Galenos
Galenos Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Galenos · Näe rohkem »
Georges Cuvier
Georges Cuvier Parun Georges Léopold Chrétien Frédéric Dagobert Cuvier (23. august 1769 – 13. mai 1832 Pariis) oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Georges Cuvier · Näe rohkem »
Hippokrates
Hippokrates Kos'ist Hippokrates Kosilt (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Hippokrates · Näe rohkem »
Histoloogia
Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Histoloogia · Näe rohkem »
Inimese anatoomia
Inimese anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib inimese anatoomilist struktuuri.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Inimese anatoomia · Näe rohkem »
Kaksteistsõrmiksool
Kaksteistsõrmiksool (lühemalt: kaksteistsõrmik) ehk duodeenum on enamiku kõrgemate selgroogsete peensoole osa (inimesel 20–30 cm pikkune), mis järgneb maole.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Kaksteistsõrmiksool · Näe rohkem »
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »
Kõõlus
Kõõlus (ladina keeles tendo) on tugev sidekoe riba, mille abil kinnitub lihas luudele.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Kõõlus · Näe rohkem »
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Kõhunääre · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Kopsud · Näe rohkem »
Leonardo da Vinci
Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Anchiano Vinci lähedal – 2. mai 1519 Clos Lucé loss, Amboise), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles selliste valdkondadega nagu maalikunst, leiutamine, anatoomia, matemaatika, inseneriteadused, skulptuur, arhitektuur, botaanika, muusika, kirjandus, astronoomia, geoloogia, ajalugu ja kartograafia.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Leonardo da Vinci · Näe rohkem »
Lihaskiud
Lihaskiudude kimbud moodustavad lihase, mis kõõluste abil kinnitub luudele.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Lihaskiud · Näe rohkem »
Marcello Malpighi
Marcello Malpighi portree Marcello Malpighi (10. märts 1628 – 30. september 1694) oli itaalia arst ja loodusteadlane.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Marcello Malpighi · Näe rohkem »
Matthias Jacob Schleiden
pisi Matthias Jacob Schleiden (5. aprill 1804 Hamburg – 26. juuni 1881 Frankfurt) oli saksa botaanik.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Matthias Jacob Schleiden · Näe rohkem »
Menes
Menes (egiptuse keeles Meni; kreeka keeles Μήνης; araabia keeles مينا) (umbes 3100 eKr) oli Vana-Egiptuse esimene kuningas ehk vaarao.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Menes · Näe rohkem »
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Mesopotaamia · Näe rohkem »
Mikrotoom
Krüostaat-mikrotoom 1770. aastate mikrotoomi joonis Mikrotoom on peenmehaanikaseade õhukeste lõikude valmistamiseks mikroskoopilise uurimise jaoks (mikroskoobipreparaadid).
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Mikrotoom · Näe rohkem »
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Närv · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Padova ülikool
Padova ülikool (itaalia keeles Università degli Studi di Padova) on Itaalia riiklik ülikool; ühtlasi üks vanimaid ülikoole Euroopas.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Padova ülikool · Näe rohkem »
Palsameerimine
Palsameerimisvedelikud Palsameerimiseks nimetatakse muumia valmistamist surnukeha õliga (palsamiga) võides.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Palsameerimine · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Rakk · Näe rohkem »
Rakubioloogia
Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuteadus ehk rakuõpetus (κύτος, kytos rakk, "logos" õpetus) on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Rakubioloogia · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Rooma · Näe rohkem »
Salerno
Vaade linnale (enne 2006) Salerno on linn Itaalias Campania maakonnas Salerno provintsis.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Salerno · Näe rohkem »
Südameklapid
Verevool läbi südameklappide Südameklapid on südame osad, mis kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse).
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Südameklapid · Näe rohkem »
Süstemaatika
Süstemaatika (kreeka sõnast συστηματικός (systēmatikos)) on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Süstemaatika · Näe rohkem »
Süstemaatiline anatoomia
Süstemaatiline anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib ja klassifitseerib inimese, aga ka loomade elundite ehk elundite struktuuri, kuju, paiknemist ja ehitust elundkondade ja -süsteemide kaupa.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Süstemaatiline anatoomia · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Sperm · Näe rohkem »
Suur vereringe
Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Suur vereringe · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Theodor Schwann
Theodor Ambrose Hubert Schwann (7. detsember 1810 Neuss – 11. jaanuar 1882 Köln) oli Saksa anatoom ja füsioloog, rakuteooria loojaid ja sõnastaja.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Theodor Schwann · Näe rohkem »
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Tiib · Näe rohkem »
Vana-Egiptus
Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »
Vana-Hiina
Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja Hiina tsivilisatsiooni perioodil.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Vana-Hiina · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja Veresoon · Näe rohkem »
William Harvey
William Harvey William Harvey (1. aprill 1578 Folkestone, Kent – 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja William Harvey · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja 12. sajand · Näe rohkem »
1316
1316.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja 1316 · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja 14. sajand · Näe rohkem »
1543
1543.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja 1543 · Näe rohkem »
2. sajand
2.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja 2. sajand · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Anatoomia ajalugu ja 2013 · Näe rohkem »
