Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Anatoomia mõisteid ja Endokriinsüsteem
Anatoomia mõisteid ja Endokriinsüsteem on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Autonoomne närvisüsteem, Emakas, Kaksteistsõrmiksool, Käärsool, Käbikeha, Kõhunääre, Kõrvalkilpnääre, Kehavedelik, Kilpnääre, Lümf, Magu, Munandid, Munasari, Nahk, Närvisüsteem, Neerud, Neerupealis, Niudesool, Paraganglion, Platsenta, Süda, Südame-veresoonkond, Seedekulgla, Sugunääre, Tüümus, Tühisool, Ussripik, Veri.
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Ajuripats ja Anatoomia mõisteid · Ajuripats ja Endokriinsüsteem ·
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Anatoomia mõisteid ja Autonoomne närvisüsteem · Autonoomne närvisüsteem ja Endokriinsüsteem ·
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Anatoomia mõisteid ja Emakas · Emakas ja Endokriinsüsteem ·
Kaksteistsõrmiksool
Kaksteistsõrmiksool (lühemalt: kaksteistsõrmik) ehk duodeenum on enamiku kõrgemate selgroogsete peensoole osa (inimesel 20–30 cm pikkune), mis järgneb maole.
Anatoomia mõisteid ja Kaksteistsõrmiksool · Endokriinsüsteem ja Kaksteistsõrmiksool ·
Käärsool
1. ülenev käärsool, 2. ristikäärsool, 3. alanev käärsool, 4. sigmakäärsool, 5. pärasool Käärsool on jämesoole keskmine kääruline ja sopiline osa.
Anatoomia mõisteid ja Käärsool · Endokriinsüsteem ja Käärsool ·
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Anatoomia mõisteid ja Käbikeha · Endokriinsüsteem ja Käbikeha ·
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Anatoomia mõisteid ja Kõhunääre · Endokriinsüsteem ja Kõhunääre ·
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Anatoomia mõisteid ja Kõrvalkilpnääre · Endokriinsüsteem ja Kõrvalkilpnääre ·
Kehavedelik
Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.
Anatoomia mõisteid ja Kehavedelik · Endokriinsüsteem ja Kehavedelik ·
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Anatoomia mõisteid ja Kilpnääre · Endokriinsüsteem ja Kilpnääre ·
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Anatoomia mõisteid ja Lümf · Endokriinsüsteem ja Lümf ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Anatoomia mõisteid ja Magu · Endokriinsüsteem ja Magu ·
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Anatoomia mõisteid ja Munandid · Endokriinsüsteem ja Munandid ·
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Anatoomia mõisteid ja Munasari · Endokriinsüsteem ja Munasari ·
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Anatoomia mõisteid ja Nahk · Endokriinsüsteem ja Nahk ·
Närvisüsteem
access-date.
Anatoomia mõisteid ja Närvisüsteem · Endokriinsüsteem ja Närvisüsteem ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Anatoomia mõisteid ja Neerud · Endokriinsüsteem ja Neerud ·
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Anatoomia mõisteid ja Neerupealis · Endokriinsüsteem ja Neerupealis ·
Niudesool
Niudesool (ladina ileum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.
Anatoomia mõisteid ja Niudesool · Endokriinsüsteem ja Niudesool ·
Paraganglion
Paraganglionid (ladina keeles ains paraganglion; mitm paraganglia) on osadel selgroogsetel mitmete elundite läheduses asetsevad endokriinselt aktiivsed tuumaga rakkude kogumid, mis eritavad bioaktiivseid aineid (näiteks katehhoolamiine noradrenaliini ja dopamiini).
Anatoomia mõisteid ja Paraganglion · Endokriinsüsteem ja Paraganglion ·
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Anatoomia mõisteid ja Platsenta · Endokriinsüsteem ja Platsenta ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Anatoomia mõisteid ja Süda · Endokriinsüsteem ja Süda ·
Südame-veresoonkond
Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.
Anatoomia mõisteid ja Südame-veresoonkond · Endokriinsüsteem ja Südame-veresoonkond ·
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Anatoomia mõisteid ja Seedekulgla · Endokriinsüsteem ja Seedekulgla ·
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Anatoomia mõisteid ja Sugunääre · Endokriinsüsteem ja Sugunääre ·
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Anatoomia mõisteid ja Tüümus · Endokriinsüsteem ja Tüümus ·
Tühisool
Tühisool (ladina jejunum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.
Anatoomia mõisteid ja Tühisool · Endokriinsüsteem ja Tühisool ·
Ussripik
Ussripik ehk ussjätke ehk apendiks (ladina keeles appendix vermiformis) on inimeste kõhuõõnes umbsoole alumises osas paiknev ussripikusuudmest algav rudimentaarne jätke (torujas moodustis).
Anatoomia mõisteid ja Ussripik · Endokriinsüsteem ja Ussripik ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Anatoomia mõisteid ja Endokriinsüsteem ühist
- Millised on sarnasused Anatoomia mõisteid ja Endokriinsüsteem
Võrdlus Anatoomia mõisteid ja Endokriinsüsteem
Anatoomia mõisteid on 564 suhted, samas Endokriinsüsteem 80. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 4.50% = 29 / (564 + 80).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Anatoomia mõisteid ja Endokriinsüsteem. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
