Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Arnold Hinnom ja Jaan Unt (sõjaväelane)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Arnold Hinnom ja Jaan Unt (sõjaväelane)

Arnold Hinnom vs. Jaan Unt (sõjaväelane)

Arnold-Johannes Hinnom VR I/2 (5. jaanuar 1896 Kuie küla, Einmani vald, Järva-Jaani kihelkond, Järvamaa – 9. oktoober 1989 Chapel Hill, Põhja-Carolina, USA) oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant). Jaan Unt VR I/2. ja VR II/3. (8./20. juuli 1894 Murikatsi küla, Kärstna vald, Helme kihelkond, Viljandimaa – 24. detsember 1974 Vancouveri lähedal, Kanada) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Sarnasusi Arnold Hinnom ja Jaan Unt (sõjaväelane)

Arnold Hinnom ja Jaan Unt (sõjaväelane) on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti Tagavara Jalaväepataljon, Eesti Vabadussõja mälestusmärk, Esimene maailmasõda, Jaak Pihlak, Karutapja orden, Kolonelleitnant, Mati Õun, Omakaitse, Püha Anna orden, Püha Stanislavi orden, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Soomusrongide divisjon, Tartu, Teine maailmasõda, Vabadusrist, Vabadussõda.

Eesti Tagavara Jalaväepataljon

Eesti Tagavara Jalaväepataljon oli 1917.

Arnold Hinnom ja Eesti Tagavara Jalaväepataljon · Eesti Tagavara Jalaväepataljon ja Jaan Unt (sõjaväelane) · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõja mälestusmärk

Medali esikülg. Eesti Vabadussõja mälestusmärk (asutatud 14. detsembril 1920) on Vabadussõjas osalenutele antud mälestusmedal.

Arnold Hinnom ja Eesti Vabadussõja mälestusmärk · Eesti Vabadussõja mälestusmärk ja Jaan Unt (sõjaväelane) · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Arnold Hinnom ja Esimene maailmasõda · Esimene maailmasõda ja Jaan Unt (sõjaväelane) · Näe rohkem »

Jaak Pihlak

Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak rääkimas veebruaris 2018 kavandatava Viljandi Muuseumi 140. sünnipäeva tähistamisest ja muuseumitööst Jaak Pihlak esitleb 12. veebruaril 2016 Viljandi Muuseumis teatmeteost "Eesti Vabaduse Risti kavalerid" Viljandimaa Vabadussammas avatuna Võidupühal, 23.06.2023 Vabaduse platsil Viljandis Jaak Pihlak (sündinud 1. detsembril 1961 Viljandis) on eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja.

Arnold Hinnom ja Jaak Pihlak · Jaak Pihlak ja Jaan Unt (sõjaväelane) · Näe rohkem »

Karutapja orden

Karutapja orden Karutapja orden (läti Lāčplēša Kara ordenis) on Läti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati 11. novembril 1919.

Arnold Hinnom ja Karutapja orden · Jaan Unt (sõjaväelane) ja Karutapja orden · Näe rohkem »

Kolonelleitnant

Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.

Arnold Hinnom ja Kolonelleitnant · Jaan Unt (sõjaväelane) ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »

Mati Õun

Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.

Arnold Hinnom ja Mati Õun · Jaan Unt (sõjaväelane) ja Mati Õun · Näe rohkem »

Omakaitse

Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.

Arnold Hinnom ja Omakaitse · Jaan Unt (sõjaväelane) ja Omakaitse · Näe rohkem »

Püha Anna orden

Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.

Arnold Hinnom ja Püha Anna orden · Jaan Unt (sõjaväelane) ja Püha Anna orden · Näe rohkem »

Püha Stanislavi orden

Püha Stanislavi orden (poola keeles Order Świętego Stanisława Biskupa Męczennika) oli Rzeczpospolita orden.

Arnold Hinnom ja Püha Stanislavi orden · Jaan Unt (sõjaväelane) ja Püha Stanislavi orden · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Arnold Hinnom ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Jaan Unt (sõjaväelane) ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »

Soomusrongide divisjon

Soomusrongide divisjon oli Eesti Rahvaväe soomusväe üksus Vabadussõjas.

Arnold Hinnom ja Soomusrongide divisjon · Jaan Unt (sõjaväelane) ja Soomusrongide divisjon · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Arnold Hinnom ja Tartu · Jaan Unt (sõjaväelane) ja Tartu · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Arnold Hinnom ja Teine maailmasõda · Jaan Unt (sõjaväelane) ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Vabadusrist

Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.

Arnold Hinnom ja Vabadusrist · Jaan Unt (sõjaväelane) ja Vabadusrist · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Arnold Hinnom ja Vabadussõda · Jaan Unt (sõjaväelane) ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Arnold Hinnom ja Jaan Unt (sõjaväelane)

Arnold Hinnom on 72 suhted, samas Jaan Unt (sõjaväelane) 72. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 11.11% = 16 / (72 + 72).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Arnold Hinnom ja Jaan Unt (sõjaväelane). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »