Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Astijärve mõis ja Dūre mõis (Astijärve kihelkond)
Astijärve mõis ja Dūre mõis (Astijärve kihelkond) on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Adramaa, Astijärve kihelkond, Ēķini mõis, Briede mõis, Burtnieki vald, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Läti keel, Liivimaa, Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski, Pučurga mõis, Rūte mõis, Rüütlimõis, Saksa keel, Schroeder (Astijärve), Seķi mõis, Suur reduktsioon, Valmiera piirkond, Volmari kreis, Zvārte mõis.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Adramaa ja Astijärve mõis · Adramaa ja Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ·
Astijärve kihelkond
Astijärve kihelkond ehk Burtnieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Burtneck) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas, Riia kubermangus, Riia asehalduskonnas ja Volmari kreisis.
Astijärve kihelkond ja Astijärve mõis · Astijärve kihelkond ja Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ·
Ēķini mõis
Ēķini mõis (saksa keeles Heydekenshof, varem Broesemoise, läti keeles Ēķina muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Astijärve mõis ja Ēķini mõis · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Ēķini mõis ·
Briede mõis
Briede mõis (saksa keeles Wredenhof, läti keeles Briedes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Astijärve mõis ja Briede mõis · Briede mõis ja Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ·
Burtnieki vald
Burtnieki vald (läti keeles Burtnieku pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Astijärve mõis ja Burtnieki vald · Burtnieki vald ja Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ·
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Astijärve mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Herbord Bienemann von Bienenstamm ·
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Astijärve mõis ja Läti keel · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Läti keel ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Astijärve mõis ja Liivimaa · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Liivimaa ·
Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski
Pjotr Aleksandrovitš Rumjantsev-Zadunaiski (vene Пётр Александрович Румянцев-Задунайский) (4. (ukj 15. jaanuar 1725 Stroenti, Moldova või Moskva – 8. (ukj 19. detsember) 1796 Tašan, Zenkovski maakond, Väikevene kubermang) oli Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane, aastast 1770 kindralfeldmarssal. Krahv (a-st 1744). Krahv Rumjantsev paistis väejuhina silma neljandas (1768–1774) ja viiendas (1787–1792) Vene-Türgi sõjas. Silmapaistvate võitude eest neljandas Vene-Türgi sõjas pälvis ta nii feldmarssali tiitli kui ka austava lisanime Zadunaiski. Tema isa Aleksandr Rumjantsev, keiser Peeter I lähikondlane, abiellus Peetri korraldusel keisri soosiku Maria Matvejevaga ja saadeti kohe Venemaa saadikuks İstanbuli. Venemaale jäänud Maria Rumjantseval sündis poeg, kes nimetati keisri auks Pjotriks. Sellepärast oli tolle aja Peterburi seltskonnas laialt levinud teadmine, et Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski on Peeter I vallaspoeg. Pjotri ristiema oli keisrinna Katariina I.
Astijärve mõis ja Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski ·
Pučurga mõis
Pučurga mõis (saksa keeles Galandfeld, läti keeles Pučurgas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.
Astijärve mõis ja Pučurga mõis · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Pučurga mõis ·
Rūte mõis
Rūte mõis (saksa keeles Ruthenhof, varem Smaeling, läti keeles Rūtes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Astijärve mõis ja Rūte mõis · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Rūte mõis ·
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Astijärve mõis ja Rüütlimõis · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Rüütlimõis ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Astijärve mõis ja Saksa keel · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Saksa keel ·
Schroeder (Astijärve)
Schroeder (saksa keeles Schroeder a. d. H. Burtneck, ‘Schroeder Astijärve kojast’) on Ida-Preisimaalt Königsbergist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Astijärve mõis ja Schroeder (Astijärve) · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Schroeder (Astijärve) ·
Seķi mõis
Seķi mõis (saksa keeles Seckenhof, läti keeles Seķu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Astijärve mõis ja Seķi mõis · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Seķi mõis ·
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Astijärve mõis ja Suur reduktsioon · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Suur reduktsioon ·
Valmiera piirkond
Valmiera piirkond on 1.
Astijärve mõis ja Valmiera piirkond · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Valmiera piirkond ·
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Astijärve mõis ja Volmari kreis · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Volmari kreis ·
Zvārte mõis
Zvārte mõis (saksa keeles Swarten, läti keeles Zvārtes muiža) oli rüütlimõis, hiljem Ēķini mõisa kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Astijärve mõis ja Zvārte mõis · Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ja Zvārte mõis ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Astijärve mõis ja Dūre mõis (Astijärve kihelkond) ühist
- Millised on sarnasused Astijärve mõis ja Dūre mõis (Astijärve kihelkond)
Võrdlus Astijärve mõis ja Dūre mõis (Astijärve kihelkond)
Astijärve mõis on 31 suhted, samas Dūre mõis (Astijärve kihelkond) 24. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 34.55% = 19 / (31 + 24).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Astijärve mõis ja Dūre mõis (Astijärve kihelkond). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
