Kiiremini kui brauser!
37 suhted: Adramaa, Aumeisteri, Aumeistri kihelkond, Grundzāle vald, Gustav II Adolf, Hülsen, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Interjöör, Karjamõis, Kõrts, Läti, Läti keel, Liivimaa, Oxenstierna, Rüütlimõis, Riia peapiiskop, Riigimõis, Saksa keel, Smiltene piirkond, Smiltene piiskopilinnus, Stenbock, Strokirch, Thomas Schöning, Tiesenhausen, Valga kreis, Wulf, Zaķi mõis, 1533, 1584, 1594, 1626, 1698, 1728, 1737, 1896, 19. sajand, 1920.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Aumeisteri
Aumeisteri (vanasti ka Serbigale, Aumeistari, Aumeisters või Aumeisteris) on küla (mazciems) Lätis Smiltene piirkonnas Grundzāle valla põhjaosas.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Aumeisteri · Näe rohkem »
Aumeistri kihelkond
Aumeistri kihelkond ehk Cirgaļi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serbigal, läti keeles Cirgaļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Aumeistri kihelkond · Näe rohkem »
Grundzāle vald
Grundzāle vald (läti keeles Grundzāles pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Grundzāle vald · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Hülsen
Hülsenite vapp Hülsen oli Friisimaalt pärit aadlisuguvõsa, mille esindajad 16.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Hülsen · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Interjöör
Interjöör on hoone või ruumi sisemus ehk siseruum või selle kujundus.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Interjöör · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kõrts
Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Kõrts · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Oxenstierna
Oxenstierna oli rootsi aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Oxenstierna · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Smiltene piirkond
Smiltene piirkond on 1.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Smiltene piirkond · Näe rohkem »
Smiltene piiskopilinnus
Vaade kastelli kaitsemüürile väljastpoolt märtsis 2000 Smiltene piiskopilinnus (saksa Smilten, eesti keeles ka Smilteni) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Abulsi (saksa Abbul) jõe ülemjooksul asuva Smiltene linna külje all – jõe paremal kaldal ja Vidusezersi põhjakalda lähedal – Kalnamuiža asulas Smiltene vallas (Smiltenes pagasts), aadressil Kalnamuiža 26.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Smiltene piiskopilinnus · Näe rohkem »
Stenbock
Stenbock oli Rootsist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Stenbock · Näe rohkem »
Strokirch
Strokirch (Liivimaal kasutusel nimekuju Strohkirch) on Lübeckist pärit Rootsi ja Liivimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Strokirch · Näe rohkem »
Thomas Schöning
Thomas Schöning (ka Thomas Schoning; surnud 11. augustil 1539) oli Riia peapiiskop aastatel 1528–1539.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Thomas Schöning · Näe rohkem »
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Tiesenhausen · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Valga kreis · Näe rohkem »
Wulf
Wulf (ka Wulff) oli aadlisuguvõsa, mis pärines Anhalt-Magdeburgist.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Wulf · Näe rohkem »
Zaķi mõis
Zaķi mõis (saksa keeles Augustenthal, läti keeles Zaķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aumeistri kihelkonnas.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja Zaķi mõis · Näe rohkem »
1533
1533.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja 1533 · Näe rohkem »
1584
1584.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja 1584 · Näe rohkem »
1594
1594.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja 1594 · Näe rohkem »
1626
1626.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja 1626 · Näe rohkem »
1698
1698.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja 1698 · Näe rohkem »
1728
1728.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja 1728 · Näe rohkem »
1737
1737.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja 1737 · Näe rohkem »
1896
1896.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja 1896 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja 19. sajand · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Aumeisteri mõis ja 1920 · Näe rohkem »
