Sarnasusi Bauņi mõis ja Mīlīte mõis
Bauņi mõis ja Mīlīte mõis on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Adramaa, Fideikomiss, Günzel, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Karjamõis, Läti keel, Liivimaa, Matīši kihelkond, Matīši vald, Rüütlimõis, Riigimõis, Saksa keel, Sievers, Valmiera piirkond, Volmari kreis.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Adramaa ja Bauņi mõis · Adramaa ja Mīlīte mõis ·
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Bauņi mõis ja Fideikomiss · Fideikomiss ja Mīlīte mõis ·
Günzel
Günzel (vene keeles Гинцелъ), varem ka Güntzel ja Günzell oli kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Bauņi mõis ja Günzel · Günzel ja Mīlīte mõis ·
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Bauņi mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Herbord Bienemann von Bienenstamm ja Mīlīte mõis ·
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Bauņi mõis ja Karjamõis · Karjamõis ja Mīlīte mõis ·
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Bauņi mõis ja Läti keel · Läti keel ja Mīlīte mõis ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Bauņi mõis ja Liivimaa · Liivimaa ja Mīlīte mõis ·
Matīši kihelkond
Matīši kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Matthäi, läti keeles Matīšu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Bauņi mõis ja Matīši kihelkond · Matīši kihelkond ja Mīlīte mõis ·
Matīši vald
Lehiseallee Matīši vallas Matīši vald (läti keeles Matīšu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Bauņi mõis ja Matīši vald · Matīši vald ja Mīlīte mõis ·
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Bauņi mõis ja Rüütlimõis · Mīlīte mõis ja Rüütlimõis ·
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Bauņi mõis ja Riigimõis · Mīlīte mõis ja Riigimõis ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Bauņi mõis ja Saksa keel · Mīlīte mõis ja Saksa keel ·
Sievers
Sievers on mitme suguvõsa nimi.
Bauņi mõis ja Sievers · Mīlīte mõis ja Sievers ·
Valmiera piirkond
Valmiera piirkond on 1.
Bauņi mõis ja Valmiera piirkond · Mīlīte mõis ja Valmiera piirkond ·
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Bauņi mõis ja Volmari kreis · Mīlīte mõis ja Volmari kreis ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bauņi mõis ja Mīlīte mõis ühist
- Millised on sarnasused Bauņi mõis ja Mīlīte mõis
Võrdlus Bauņi mõis ja Mīlīte mõis
Bauņi mõis on 47 suhted, samas Mīlīte mõis 23. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 21.43% = 15 / (47 + 23).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bauņi mõis ja Mīlīte mõis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: