Bütsantsi ajalugu ja Makedoonia dünastia

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Bütsantsi ajalugu ja Makedoonia dünastia

Bütsantsi ajalugu vs. Makedoonia dünastia

Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453. Mündil on kujutatud dünastia rajaja – Basileios I Makedoonia dünastia oli Bütsantsi keisrite dünastia, mis valitses Bütsantsis perioodil 867–1056.

Alexandros (Bütsantsi keiser)

Alexandros Porphyrogenitus (kreeka keeles: Αλέξανδρος (Alexandros); u 870  – 6. juuni 913) oli Bütsantsi keiser aastatel 912–913.

Alexandros (Bütsantsi keiser) ja Bütsantsi ajalugu · Alexandros (Bütsantsi keiser) ja Makedoonia dünastia · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Armeenia ja Bütsantsi ajalugu · Armeenia ja Makedoonia dünastia · Näe rohkem »

Armeenlased

1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.

Armeenlased ja Bütsantsi ajalugu · Armeenlased ja Makedoonia dünastia · Näe rohkem »

Basileios I

Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.

Bütsantsi ajalugu ja Basileios I · Basileios I ja Makedoonia dünastia · Näe rohkem »

Basileios II

Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.

Bütsantsi ajalugu ja Basileios II · Basileios II ja Makedoonia dünastia · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Bütsantsi ajalugu ja Bütsantsi keisrite loend · Bütsantsi keisrite loend ja Makedoonia dünastia · Näe rohkem »

Johannes I Tzimiskes

Johannes I Tzimiskes (kreeka keeles Ἰωάννης ὁ Τζιμισκής (Iōánnēs ho Tzimiskēs); u 925 – 10. jaanuar 976) oli Bütsantsi keiser alates 11. detsembrist 969 kuni 10. jaanuarini 976.

Bütsantsi ajalugu ja Johannes I Tzimiskes · Johannes I Tzimiskes ja Makedoonia dünastia · Näe rohkem »

Konstantinos VII

Konstantinos VII Porphyrogennetos (kreeka keeles Κωνσταντῖνος Ζ΄ Πορφυρογέννητος (Kōnstantinos Porphyrogennētos); 905 Konstantinoopol – 9. november 959 Konstantinoopol) oli neljas Makedoonia dünastiast Bütsantsi keiser aastatel 913–959.

Bütsantsi ajalugu ja Konstantinos VII · Konstantinos VII ja Makedoonia dünastia · Näe rohkem »

Leo VI (keiser)

Leo VI või kreekapäraselt Leon VI, hüüdnimega Tark või Filosoof (kreek keeles: Λέων ὁ Σοφός (Leōn ho Sophos); 19. september 866 – 11. mai 912), oli Bütsantsi keiser aastatel 886–912.

Bütsantsi ajalugu ja Leo VI (keiser) · Leo VI (keiser) ja Makedoonia dünastia · Näe rohkem »

Nikephoros II Phokas

Nikephoros II Phokas (kreeka keeles: Νικηφόρος Φωκᾶς; umbes 912 – 11. detsember 969), ladinapäraselt Nicephorus II Phocas, oli Bütsantsi keiser aastatel 963–969.

Bütsantsi ajalugu ja Nikephoros II Phokas · Makedoonia dünastia ja Nikephoros II Phokas · Näe rohkem »

Romanos I

Romanos I Lakapenos (või Lekapenos) (kreeka keeles Ρωμανός Λεκαπηνός; u 870 – 15. juuni 948) oli Bütsantsi mereväeadmiral, kellest sai Bütsantsi keiser.

Bütsantsi ajalugu ja Romanos I · Makedoonia dünastia ja Romanos I · Näe rohkem »