Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti keel ja Läänemeresoome keeled
Eesti keel ja Läänemeresoome keeled on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Alutaguse murre, Balti keeled, Balti laenud eesti keeles, Eesti, Eesti keel, Emakeele Sihtasutus, Foneem, Germaani keeled, Idamurre, Jüri Viikberg, Kirderanniku murded, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Lõunaeesti keeled, Setu keel, Soome-ugri keeled, Võru keel.
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Alutaguse murre ja Eesti keel · Alutaguse murre ja Läänemeresoome keeled ·
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Balti keeled ja Eesti keel · Balti keeled ja Läänemeresoome keeled ·
Balti laenud eesti keeles
Balti laenud on eesti keelde balti algkeelest alates II aastatuhandest või isegi III aastatuhande lõpust eKr tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).
Balti laenud eesti keeles ja Eesti keel · Balti laenud eesti keeles ja Läänemeresoome keeled ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti keel · Eesti ja Läänemeresoome keeled ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Eesti keel · Eesti keel ja Läänemeresoome keeled ·
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Eesti keel ja Emakeele Sihtasutus · Emakeele Sihtasutus ja Läänemeresoome keeled ·
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Eesti keel ja Foneem · Foneem ja Läänemeresoome keeled ·
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Eesti keel ja Germaani keeled · Germaani keeled ja Läänemeresoome keeled ·
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Eesti keel ja Idamurre · Idamurre ja Läänemeresoome keeled ·
Jüri Viikberg
Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.
Eesti keel ja Jüri Viikberg · Jüri Viikberg ja Läänemeresoome keeled ·
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Eesti keel ja Kirderanniku murded · Kirderanniku murded ja Läänemeresoome keeled ·
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel · Läänemeresoome algkeel ja Läänemeresoome keeled ·
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Eesti keel ja Läänemeresoome keelte lõunarühm · Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm ·
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Eesti keel ja Lõunaeesti keeled · Läänemeresoome keeled ja Lõunaeesti keeled ·
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Eesti keel ja Setu keel · Läänemeresoome keeled ja Setu keel ·
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Eesti keel ja Soome-ugri keeled · Läänemeresoome keeled ja Soome-ugri keeled ·
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Eesti keel ja Võru keel · Läänemeresoome keeled ja Võru keel ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti keel ja Läänemeresoome keeled ühist
- Millised on sarnasused Eesti keel ja Läänemeresoome keeled
Võrdlus Eesti keel ja Läänemeresoome keeled
Eesti keel on 123 suhted, samas Läänemeresoome keeled 86. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 8.13% = 17 / (123 + 86).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti keel ja Läänemeresoome keeled. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
