Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti keel ja Põhjaeesti murded
Eesti keel ja Põhjaeesti murded on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Alutaguse murre, Eesti keel, Eesti kirjakeel, Ellen Niit, Idamurre, Jüri Viikberg, Karl Pajusalu, Keskmurre, Kirderanniku murded, Läänemeresoome keeled, Läänemurre, Lõunaeesti keeled, Murderühm, Murrak, Murre, Põhjaeesti kirjakeel, Peeter Päll, Rannamurre, Saarte murre, Sunnismaisus, Tartu, Tiit Hennoste.
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Alutaguse murre ja Eesti keel · Alutaguse murre ja Põhjaeesti murded ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Eesti keel · Eesti keel ja Põhjaeesti murded ·
Eesti kirjakeel
Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.
Eesti keel ja Eesti kirjakeel · Eesti kirjakeel ja Põhjaeesti murded ·
Ellen Niit
Ellen Niit (sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949–1958 Ellen Niit, 1958. aastast Ellen Kross; 13. juuli 1928 – 30. mai 2016) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Eesti keel ja Ellen Niit · Ellen Niit ja Põhjaeesti murded ·
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Eesti keel ja Idamurre · Idamurre ja Põhjaeesti murded ·
Jüri Viikberg
Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.
Eesti keel ja Jüri Viikberg · Jüri Viikberg ja Põhjaeesti murded ·
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Eesti keel ja Karl Pajusalu · Karl Pajusalu ja Põhjaeesti murded ·
Keskmurre
Põhjaeesti keskmurre on eesti keele murre, mida on räägitud Harjumaal (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannas), Virumaa lääneosas (v.a Haljala jm rannas), Lõuna-Järvamaal Peetri kihelkonnas, Põhja-Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas ja Põhja-Tartumaal Laiuse, Kursi, Äksi ja Palamuse kihelkonnas.
Eesti keel ja Keskmurre · Keskmurre ja Põhjaeesti murded ·
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Eesti keel ja Kirderanniku murded · Kirderanniku murded ja Põhjaeesti murded ·
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Eesti keel ja Läänemeresoome keeled · Läänemeresoome keeled ja Põhjaeesti murded ·
Läänemurre
Läänemurre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Lääne- ja Edela-Eestis.
Eesti keel ja Läänemurre · Läänemurre ja Põhjaeesti murded ·
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Eesti keel ja Lõunaeesti keeled · Lõunaeesti keeled ja Põhjaeesti murded ·
Murderühm
Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid.
Eesti keel ja Murderühm · Murderühm ja Põhjaeesti murded ·
Murrak
Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.
Eesti keel ja Murrak · Murrak ja Põhjaeesti murded ·
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Eesti keel ja Murre · Murre ja Põhjaeesti murded ·
Põhjaeesti kirjakeel
Põhjaeesti kirjakeel ehk Tallinna keel on ajalooline eesti kirjakeele variant, mida kasutati 17.–19.
Eesti keel ja Põhjaeesti kirjakeel · Põhjaeesti kirjakeel ja Põhjaeesti murded ·
Peeter Päll
Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).
Eesti keel ja Peeter Päll · Põhjaeesti murded ja Peeter Päll ·
Rannamurre
Rannamurre on Virumaa läänerannal ja Harjumaa idarannal Viru-Nigula, Haljala, Rakvere, Kadrina, Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonna saartel ja rannikul kõneldud kirderannikumurde hulka arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde ja lõunapoolsete Soome murretega.
Eesti keel ja Rannamurre · Põhjaeesti murded ja Rannamurre ·
Saarte murre
Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.
Eesti keel ja Saarte murre · Põhjaeesti murded ja Saarte murre ·
Sunnismaisus
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Eesti keel ja Sunnismaisus · Põhjaeesti murded ja Sunnismaisus ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti keel ja Tartu · Põhjaeesti murded ja Tartu ·
Tiit Hennoste
Tiit Hennoste (sündinud 12. augustil 1953) on eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja.
Eesti keel ja Tiit Hennoste · Põhjaeesti murded ja Tiit Hennoste ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti keel ja Põhjaeesti murded ühist
- Millised on sarnasused Eesti keel ja Põhjaeesti murded
Võrdlus Eesti keel ja Põhjaeesti murded
Eesti keel on 123 suhted, samas Põhjaeesti murded 48. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 12.87% = 22 / (123 + 48).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti keel ja Põhjaeesti murded. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
