Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eestlased ja Rahvaste ja hõimude loend
Eestlased ja Rahvaste ja hõimude loend on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Handid, Kuralased, Latgalid, Lätlased, Leedulased, Liivlased, Lutsi maarahvas, Rootslased, Saamid, Sakslased, Sölkupid, Semgalid, Setod, Soomlased, Ungarlased, Vadjalased, Väliseestlased, Võrukesed, Venelased.
Handid
Handi mees (2006) Handid on Venemaal elav soome-ugri rahvas.
Eestlased ja Handid · Handid ja Rahvaste ja hõimude loend ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Eestlased ja Kuralased · Kuralased ja Rahvaste ja hõimude loend ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eestlased ja Latgalid · Latgalid ja Rahvaste ja hõimude loend ·
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Eestlased ja Lätlased · Lätlased ja Rahvaste ja hõimude loend ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Eestlased ja Leedulased · Leedulased ja Rahvaste ja hõimude loend ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eestlased ja Liivlased · Liivlased ja Rahvaste ja hõimude loend ·
Lutsi maarahvas
Lõunaeesti murrete leviala 19. sajandi lõpus Eesti, Läti ja Venemaa alal Lutsi maarahvas (ka: lutsid) oli eestlaste rahvakild Lätis Latgales Ludza piirkonnas, peamiselt Pilda, Ņukši ja Nirza vallas, aga ka Määrdina vallas.
Eestlased ja Lutsi maarahvas · Lutsi maarahvas ja Rahvaste ja hõimude loend ·
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Eestlased ja Rootslased · Rahvaste ja hõimude loend ja Rootslased ·
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Eestlased ja Saamid · Rahvaste ja hõimude loend ja Saamid ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Eestlased ja Sakslased · Rahvaste ja hõimude loend ja Sakslased ·
Sölkupid
Sölkupi perekond Sölkupide lipp Sölkupid (vananenud nimetus ostjakisamojeedid) on samojeedi rahvas Lääne-Siberi põhjaosas Tomski oblastis, Tjumeni oblastis ja Krasnojarski krais.
Eestlased ja Sölkupid · Rahvaste ja hõimude loend ja Sölkupid ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Eestlased ja Semgalid · Rahvaste ja hõimude loend ja Semgalid ·
Setod
Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setomaa lipp Setod (seto keeles setoq või setokõsõq), ka setud ja setukesed, on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.
Eestlased ja Setod · Rahvaste ja hõimude loend ja Setod ·
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Eestlased ja Soomlased · Rahvaste ja hõimude loend ja Soomlased ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Eestlased ja Ungarlased · Rahvaste ja hõimude loend ja Ungarlased ·
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Eestlased ja Vadjalased · Rahvaste ja hõimude loend ja Vadjalased ·
Väliseestlased
Väliseestlased ehk ulgueestlased on väljaspool Eestit alaliselt elavad eestlased.
Eestlased ja Väliseestlased · Rahvaste ja hõimude loend ja Väliseestlased ·
Võrukesed
Võrukeste lipp Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Võrukesed (ka võrokesed, endanimetus võrokõsõq) on Kagu-Eestis asuva Võrumaa (praegune Põlva ja Võru maakond) põlised elanikud, läänemeresoome rahvas, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks.
Eestlased ja Võrukesed · Rahvaste ja hõimude loend ja Võrukesed ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Eestlased ja Venelased · Rahvaste ja hõimude loend ja Venelased ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlased ja Rahvaste ja hõimude loend ühist
- Millised on sarnasused Eestlased ja Rahvaste ja hõimude loend
Võrdlus Eestlased ja Rahvaste ja hõimude loend
Eestlased on 139 suhted, samas Rahvaste ja hõimude loend 330. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 4.05% = 19 / (139 + 330).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlased ja Rahvaste ja hõimude loend. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
