Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) vs. Riigipäev (Saksa-Rooma riik)

Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493. Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.

Sarnasusi Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Habsburgid, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Tšehhi kuningriik, Viin.

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Habsburgid · Habsburgid ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »

Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend

Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa kuningriik

Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik · Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »

Tšehhi kuningriik

Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik · Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Viin

Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Viin · Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Viin · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) on 62 suhted, samas Riigipäev (Saksa-Rooma riik) 152. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 3.74% = 8 / (62 + 152).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »