Kiiremini kui brauser!
190 suhted: Aatomituum, Aeg, Aine (füüsika), Ainehulk, Aineosake, Ajakonstant, Amper, Bekrell, Celsiuse skaala, CGS-süsteem, Dünaamiline viskoossus, Džaul, Detsibell, Dielektrik, Dielektriline läbitavus, Dielektriline polarisatsioon, Dimensioon, Eksponentfunktsioon, Ekvivalentdoos, Elektriahel, Elektrijuht, Elektrijuhtivus, Elektrilaeng, Elektriväli, Elektrivälja potentsiaal, Elektrivälja tugevus, Elektrivoo tihedus, Elektrivoog, Elektrivool, Elektrivoolu tugevus, Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend, Energia, Energiatihedus, Eneseinduktsioon, Entalpia, Entroopia, Erijuhtivus, Erikaal, Eriruumala, Erisoojus, Eritakistus, Farad, Füüsikakonstant, Füüsikaline suurus, Fii, Fookuskaugus, Gravitatsioon, Grei, Hõõrdetegur, Heledus, ..., Heliintensiivsus, Helirõhk, Helitugevus (muusika), Henri, Herts, Impulsimoment, Impulss, Induktiivsus, Inerts, Inertsimoment, Intensiivsus, Intensiivsus (füüsika), Interaktsioon, Ioniseeriv kiirgus, Jäikus, Jõud, Jõumoment, Kaal, Kandela, Kasutegur, Keemiline potentsiaal, Keha, Kelvin, Kera, Kiirendus, Kiirgavus, Kiirgusenergia, Kiirgustugevus, Kiirgusvoog, Kiiritustihedus, Kiirus, Kilogramm, Kinemaatiline viskoossus, Kondensaator, Koonus, Kulon, Kuuldelävi, Laine, Lainepikkus, Lambda, Luumen, Magneetumine, Magneetumus, Magnetiline induktsioon, Magnetiline läbitavus, Magnetiline polarisatsioon, Magnetväli, Magnetvoog, Mahtuvus, Mass, Massiühik, Mateeria, Mõõtühik, Mõju (füüsika), Meeter, Molaarmass, Molaarruumala, Molekul, Mool, Neeldumisdoos, Nihkeelastsusmoodul, Njuuton, Normaal, Normaalelastsusmoodul, Normaalpinge, Nurk, Nurkkiirendus, Nurkkiirus, Oom, Optika, Osake, Paskal, Paskalsekund, Pöörlemissagedus, Periood, Pikkus, Pindala, Pinge (mehaanika), Polarisatsioon, Poolestusaeg, Puaas, Punktlaeng, Radiaan, Radioaktiivse aine aktiivsus, Radioaktiivsus, Rahvusvaheline suuruste süsteem, Rõhk, Ringliikumine, Ringsagedus, Roo, Ruum, Ruumala, Ruuminurk, Ruumpaisumismoodul, Ruutmeeter, Sagedus, Segu, Sekund, SI, SI-süsteemi põhiühikud, Siimens, Siivert, Siseenergia, Sisejõud, Soojusülekandetegur, Soojusülekanne, Soojushulk, Soojusjuhtivus, Soojusjuhtivustegur, Soojusläbikandetegur, Soojusmahtuvus, Soojusvoog, Soojusvool, Steradiaan, Tahkis, Takistus, Tangentsiaalpinge, Töö (füüsika), Teepikkus, Temperatuur, Termiline energia, Termodünaamika, Termodünaamiline süsteem, Tesla, Tihedus, Vaakum, Valgushulk, Valgussäritus, Valgustugevus, Valgustustihedus, Valgusviljakus, Valgusvoog, Vatt, Võimsus, Võnkumine, Veeber, Viskoossus, Volt, Voolis, Voolutihedus. Laienda indeks (140 rohkem) »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Aeg · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Ainehulk
Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Ainehulk · Näe rohkem »
Aineosake
Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Aineosake · Näe rohkem »
Ajakonstant
Ajakonstant on eksponentsiaalselt muutuvat siirdeprotsessi (s.o ühest püsiolekust teise püsiolekusse üleminekut) kirjeldav suurus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Ajakonstant · Näe rohkem »
Amper
Amper (tähis A) on elektrivoolu tugevuse ühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Amper · Näe rohkem »
Bekrell
Bekrell (tähis Bq) on SI-süsteemi mõõtühik radioaktiivse aine aktiivsuse mõõtmiseks.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Bekrell · Näe rohkem »
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »
CGS-süsteem
CGS-süsteem on mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on pikkusühik sentimeeter, massiühik gramm ja ajaühik sekund.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja CGS-süsteem · Näe rohkem »
Dünaamiline viskoossus
Dünaamiline viskoossus ehk sisehõõrdetegur (tähis \eta) on vooliste (vedelike ja gaaside) sisehõõrdumist iseloomustav suurus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Dünaamiline viskoossus · Näe rohkem »
Džaul
Džaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Džaul · Näe rohkem »
Detsibell
Detsibell (tähis dB) on kümnendlogaritmiline mõõtühik, mis väljendab kahe füüsikalise suuruse (sageli võimsuse või pinge) suhet või ühe suuruse taset võrreldes mingi võrdlus- ehk baassuurusega.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Detsibell · Näe rohkem »
Dielektrik
Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Dielektrik · Näe rohkem »
Dielektriline läbitavus
Dielektriline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab dielektrikute elektrilise polarisatsiooni võimet.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Dielektriline läbitavus · Näe rohkem »
Dielektriline polarisatsioon
Dielektriline polarisatsioon kui füüsikaline nähtus seisneb selles, et välise elektrivälja mõjul nihkuvad erinimelised, omavahel seotud elektrilaengud (nt molekulis) tasakaaluasendist välja ja moodustuvad dipoolid (elektriline dipool on süsteem, kus positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei ühti).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Dielektriline polarisatsioon · Näe rohkem »
Dimensioon
Dimensioon on valem, mis määrab kindlaks füüsikalise suuruse seose valitud suuruste süsteemi põhisuurustega.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Dimensioon · Näe rohkem »
Eksponentfunktsioon
Eksponentfunktsioon on funktsioon kujul kus e on Euleri arv.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Eksponentfunktsioon · Näe rohkem »
Ekvivalentdoos
Ekvivalentdoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos väljendab ioniseeriva kiirguse põhjustatud kiirgusdoosi ja selle bioloogilist mõju.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Ekvivalentdoos · Näe rohkem »
Elektriahel
Vooluahel pingeallikast ''U''0 ja takistitest ''R''1 ning ''R''2:ülal ‒ takistid jadaühenduses,all ‒ takistid rööpühenduses Elektriahel ehk vooluahel on aktiiv- ja passiivelementide kogum, milles võib kulgeda elektrivool.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Elektriahel · Näe rohkem »
Elektrijuht
Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Elektrijuht · Näe rohkem »
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Elektriväli · Näe rohkem »
Elektrivälja potentsiaal
Elektrivälja potentsiaal ehk elektriline potentsiaal ehk elektrostaatiline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Elektrivälja potentsiaal · Näe rohkem »
Elektrivälja tugevus
Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab elektrivälja võimet avaldada väljapunkti asetatud elektrilaengule jõudu.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Elektrivälja tugevus · Näe rohkem »
Elektrivoo tihedus
Elektrivoo tihedus ehk elektriline nihe (elektrinihe) ehk elektriline induktsioon on makroskoopilist elektrivälja kirjeldav vektor \vec.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Elektrivoo tihedus · Näe rohkem »
Elektrivoog
Elektrivoog (tähis \mathit, psii) on füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda ruumis.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Elektrivoog · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektrivoolu tugevus
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Elektrivoolu tugevus · Näe rohkem »
Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend
Loend sisaldab elektrotehnikas kasutatavate elektriliste ja magnetiliste suuruste ning ühikute nimesid ja tähiseid.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Energia · Näe rohkem »
Energiatihedus
Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Energiatihedus · Näe rohkem »
Eneseinduktsioon
Eneseinduktsioon ehk endainduktsioon on niisugune elektromagnetiline induktsioon, mida põhjustab voolutugevuse muutumine vooluringis endas.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Eneseinduktsioon · Näe rohkem »
Entalpia
Entalpia (kreeka sõnadest ἐν (en) 'sisse' ja θάλπειν (thálpein) 'soojendama') on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa: Entalpia tähis on H ja mõõtühik on džaul (J).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Entalpia · Näe rohkem »
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Entroopia · Näe rohkem »
Erijuhtivus
Erijuhtivus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kvantitatiivselt aine või materjali võimet elektrivoolu juhtida.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Erijuhtivus · Näe rohkem »
Erikaal
Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Erikaal · Näe rohkem »
Eriruumala
Eriruumala ehk erimaht on aine massiühiku ruumala.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Eriruumala · Näe rohkem »
Erisoojus
Erisoojus (ka erisoojusmahtuvus) on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Erisoojus · Näe rohkem »
Eritakistus
Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Eritakistus · Näe rohkem »
Farad
Farad (tähis F) on elektrimahtuvuse mõõtühik SI-ühikusüsteemis.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Farad · Näe rohkem »
Füüsikakonstant
Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Füüsikakonstant · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Fii
Fii (suurtähena Φ, väiketähena φ, vanakreeka φῖ, uuskreeka φι) on kreeka tähestiku 21.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Fii · Näe rohkem »
Fookuskaugus
Fookuskaugus (tähis f) optilise süsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Fookuskaugus · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Grei
Grei (tähis (Gy) on neeldumisdoosi mõõtühik SI-süsteemis. Grei võrdub ioniseeriva kiirguse neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks džaul. Ühik on nimetatud inglise füüsiku Louis Harold Gray järgi.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Grei · Näe rohkem »
Hõõrdetegur
Hõõrdetegur (tähis µ) on kahe keha vahelise hõõrdejõu ja normaaljõu (hõõrdepinna normaali sihis mõjuva jõu) suhe või kontaktpinge ja normaalpinge suhe.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Hõõrdetegur · Näe rohkem »
Heledus
Heleduse definitsiooni selgituseks Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: kus Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Heledus · Näe rohkem »
Heliintensiivsus
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Heliintensiivsus · Näe rohkem »
Helirõhk
Helirõhk on akustikas helilaine tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Helirõhk · Näe rohkem »
Helitugevus (muusika)
Helitugevus (inglise keeles volume, saksa keeles Tonstärke) on muusikas helitaju omadus, mis sõltub helivaljusest ja heliintensiivsusest.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Helitugevus (muusika) · Näe rohkem »
Henri
Henri (tähis H) on induktiivsuse mõõtühik SI-ühikusüsteemis.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Henri · Näe rohkem »
Herts
Herts (saksa füüsiku Heinrich Rudolf Hertzi järgi), tähis Hz, on perioodilise protsessi sageduse mõõtühik, mis kuulub SI-süsteemi ühikute hulka.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Herts · Näe rohkem »
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Impulsimoment · Näe rohkem »
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Impulss · Näe rohkem »
Induktiivsus
Vooluga pooli ümbritsev magnetväli Induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav füüsikaline suurus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Induktiivsus · Näe rohkem »
Inerts
Inerts (ladina keeles inertia loidus) on füüsikas keha omadus säilitada oma ühtlast sirgjoonelist liikumist või paigalseisu, kuni mõni jõud seda olekut ei muuda.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Inerts · Näe rohkem »
Inertsimoment
280px Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Inertsimoment · Näe rohkem »
Intensiivsus
Intensiivsus on millegi pingsus, tõhusus, tugevus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Intensiivsus · Näe rohkem »
Intensiivsus (füüsika)
Intensiivsus füüsikalise suurusena näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus, Intensiivsuse tähis on enamasti I ja mõõtühik vatt ruutmeetri kohta (W/m2): kus P on võimsus ja A pindala.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Intensiivsus (füüsika) · Näe rohkem »
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Interaktsioon · Näe rohkem »
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »
Jäikus
Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Jäikus · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Jõud · Näe rohkem »
Jõumoment
Jõu moment telje suhtes, siin tähistatud τ Jõumoment ehk moment on mehaanikas jõuga seotud vektoriaalne suurus, mis iseloomustab antud jõu pööravat toimet.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Jõumoment · Näe rohkem »
Kaal
Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega keha mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Maa külgetõmbe tõttu. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. Vastav inglisekeelne mõiste weight omab kaht tähendust, mida tuleb eristada konteksti põhjal: füüsikalise suurusena võib weight tähistada nii kehale mõjuvat jõudu kui keha poolt avaldatavat jõudu.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kaal · Näe rohkem »
Kandela
Kandela (lad candela, ’vahaküünal’) on SI-süsteemi ühe põhisuuruse – valgustugevuse – mõõtühik, tähis cd.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kandela · Näe rohkem »
Kasutegur
Kasutegur (tähis \eta) on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku energia E_k ja masinale või seadmele antud koguenergia E suhtena: Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest (100%).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kasutegur · Näe rohkem »
Keemiline potentsiaal
Keemiline potentsiaal on termodünaamiline funktsioon, mis iseloomustab püsivate välistingimuste korral komponendi i aktiivsust keemilises reaktsioonis või aine ülekandeprotsessis.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Keemiline potentsiaal · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Keha · Näe rohkem »
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kelvin · Näe rohkem »
Kera
right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kera · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kiirgavus
Kiirgavus (inglise keeles radiant exitance), tähis M_\text, on radiomeetrias kiirgusallika pinnaühikult lähtuv kiirgusvoog: kus \Phi_\text on pinnalt A lähtuv kiirgusvoog.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kiirgavus · Näe rohkem »
Kiirgusenergia
Kiirgusenergia kui üks radiomeetria põhisuurusi on energia, mis kandub üle kiirgusena, s.o elektromagnetlainetena.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kiirgusenergia · Näe rohkem »
Kiirgustugevus
Kiirgustugevus (inglise keeles radiant intensity), tähis I_, on radiomeetrias kiiratud, peegeldunud, edastatud või vastuvõetud kiirgusvoog ruuminurga ühiku kohta.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kiirgustugevus · Näe rohkem »
Kiirgusvoog
Kiirgusvoog (inglise keeles radiant flux), tähis \Phi_e, on radiomeetrias kiirguse võimsus (ühik vatt), s.o reaalse või virtuaalse pinna poolt ajaühikus kiiratava või vastuvõetava elektromagnetkiirguse energia: kus \mathrmQ_e on energia, mida elektromagnetkiirgus ajavahemikus \mathrmt edasi kannab.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kiirgusvoog · Näe rohkem »
Kiiritustihedus
Kiiritustihedus (inglise keeles irradiance) on radiomeetrias kiirgusvoog kiirgust vastuvõtva efektiivpinna kohta (tähis E_e, ühik W/m2) ehk pinnaelemendile langeva kiirgusvoo \Phi ja elemendi pindala A jagatis: Spektraalne kiiritustihedus E_ on kiiritustihedus \mathrmE_e diferentsiaalse lainepikkusvahemiku \mathrm\lambda kohta: Spektraalset kiiritustihedust mõõdetakse ʽvattʼides ruutmeetri ja meetri kohta, ühik W/(m2⋅m).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kiiritustihedus · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kiirus · Näe rohkem »
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kilogramm · Näe rohkem »
Kinemaatiline viskoossus
Kinemaatiline viskoossus (tähis \nu) on vedeliku dünaamilise viskoossuse \eta ja tiheduse \rho jagatis: Kinemaatise viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis on m2/s.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kinemaatiline viskoossus · Näe rohkem »
Kondensaator
Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kondensaator · Näe rohkem »
Koonus
Koonus Koonus on pöördkeha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda pöörlemisteljega lõikav tasand.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Koonus · Näe rohkem »
Kulon
Kulon (tähis C) on elektrilaengu mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kulon · Näe rohkem »
Kuuldelävi
Kuuldelävi on minimaalne puhastooni heliintensiivsuse tase, mida inimene on võimeline tajuma helina.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Kuuldelävi · Näe rohkem »
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Laine · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Lambda
Lambda (suurtähena Λ, väiketähena λ, vanakreeka λάμβδα, uuskreeka λάμδα) on kreeka tähestiku 11.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Lambda · Näe rohkem »
Luumen
Luumen (ladina k lumen, ‘valgus’) on valgusvoo mõõtühik SI-süsteemis; ühiku tähis on lm.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Luumen · Näe rohkem »
Magneetumine
Magneetumine ehk magnetiseerumine on magnetvälja asetatud magneetiku (magnetiliste omadustega aine) muutumine magnetvälja tekitavaks.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Magneetumine · Näe rohkem »
Magneetumus
Magneetumus on vektorsuurus, mis iseloomustab füüsikalise keha magneetumist.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Magneetumus · Näe rohkem »
Magnetiline induktsioon
Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Magnetiline induktsioon · Näe rohkem »
Magnetiline läbitavus
Magnetiline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab aine magneetumise võimet.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Magnetiline läbitavus · Näe rohkem »
Magnetiline polarisatsioon
Magnetiline polarisatsioon (tähis J, ühik tesla) on füüsikaline suurus makroskoopiliste keskkondade elektrodünaamika valdkonnast.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Magnetiline polarisatsioon · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Magnetväli · Näe rohkem »
Magnetvoog
Magnetvoog läbi ringikujulise pinna (magnetvälja on kujutatud pinda läbivate jõujoontega) Magnetvoog (tähis &Phi) on füüsikaline suurus, mis väljendab mingit pinda läbiva magnetvälja määra.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Magnetvoog · Näe rohkem »
Mahtuvus
Elektrimahtuvus (lühemalt mahtuvus) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Mahtuvus · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Mass · Näe rohkem »
Massiühik
Massiühik on mõõtühik, millega mõõdetakse massi.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Massiühik · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Mateeria · Näe rohkem »
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Mõõtühik · Näe rohkem »
Mõju (füüsika)
Mõju on füüsikas suurus, mida kasutatakse füüsikalise süsteemi liikumisvõrrandite tuletamiseks statsionaarse mõju printsiibi alusel.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Mõju (füüsika) · Näe rohkem »
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Meeter · Näe rohkem »
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Molaarmass · Näe rohkem »
Molaarruumala
Molaarruumala on ainet iseloomustav suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Molaarruumala · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Molekul · Näe rohkem »
Mool
Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Mool · Näe rohkem »
Neeldumisdoos
Neeldumisdoos on füüsikaline suurus (tähis D) aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia aine massiühiku kohta (džauli kilogrammi kohta, J/kg).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Neeldumisdoos · Näe rohkem »
Nihkeelastsusmoodul
Nihkeelastsusmoodul ehk nihkemoodul (tähis G) on tugevusõpetuses võrdetegur, mis iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Nihkeelastsusmoodul · Näe rohkem »
Njuuton
Njuuton (tähis N) on jõu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Njuuton · Näe rohkem »
Normaal
Joone või pinna normaal mingis joone või pinna punktis on sirge, mis ristub vaadeldavas punktis vastavalt puutuja või puutujatasandiga.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Normaal · Näe rohkem »
Normaalelastsusmoodul
Normaalelastsusmoodul ka Youngi moodul (tähis enamasti E, vahest Y) on suurus, mis näitab elastses olekus materjali mingi normaalpinge korral vastupanu normaali suunalisele deformatsioonile.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Normaalelastsusmoodul · Näe rohkem »
Normaalpinge
Normaalpinge on mõiste tugevusõpetusest ning ta tähendab lõikepinnaga risti paiknevat pingekomponenti.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Normaalpinge · Näe rohkem »
Nurk
Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühise otspunktiga kiirt.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Nurk · Näe rohkem »
Nurkkiirendus
Nurkkiirendus on nurkkiiruse muutumise kiirus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Nurkkiirendus · Näe rohkem »
Nurkkiirus
Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöörleva jäiga keha pöördenurga muutumist ajaühikus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Nurkkiirus · Näe rohkem »
Oom
Oom, tähis Ω (oomega) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) elektritakistuse mõõtühik.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Oom · Näe rohkem »
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Optika · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Osake · Näe rohkem »
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Paskal · Näe rohkem »
Paskalsekund
Paskalsekund on viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Paskalsekund · Näe rohkem »
Pöörlemissagedus
Pöörlemissagedus (argikeeles ka pöörlemiskiirus või pöörete arv) on täispöörete arv ajaühiku jooksul.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Pöörlemissagedus · Näe rohkem »
Periood
harmoonilise võnkumise periood ''T'' Periood ehk võnkeperiood on korduva muutuse tsükli kestus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Periood · Näe rohkem »
Pikkus
Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaar- ehk joonmõõtmeid.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Pikkus · Näe rohkem »
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Pindala · Näe rohkem »
Pinge (mehaanika)
Pinge ehk mehaaniline pinge on pideva keskkonna mehaanikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab tahkise mõttelisel tasapinnal – lõikepinnal – mõjuva sisejõu intensiivsust.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Pinge (mehaanika) · Näe rohkem »
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Polarisatsioon · Näe rohkem »
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Poolestusaeg · Näe rohkem »
Puaas
Puaas (inglise poise; tähis P) on CGS-süsteemi viskoossuse mõõtühik.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Puaas · Näe rohkem »
Punktlaeng
Punktlaeng on elektriliselt laetud keha idealiseeritud mudel, millel puuduvad mõõtmed.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Punktlaeng · Näe rohkem »
Radiaan
Radiaan 175px Radiaan (tähis rad) on tasanurga mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Radiaan · Näe rohkem »
Radioaktiivse aine aktiivsus
Radioaktiivse aine aktiivsus kui füüsikaline suurus iseloomustab radioaktiivse lagunemise kiirust ja väljendab proovis lagunevate radioaktiivsete aatomituumade arvu ajaühikus (proov on siin radioaktiivse aine kogus, seda mõõdetakse enamasti massiühikutes).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Radioaktiivse aine aktiivsus · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Rahvusvaheline suuruste süsteem
Rahvusvaheline suuruste süsteem (International System of Quantities, ISQ) on füüsikaliste suuruste süsteem, mis on aluseks rahvusvahelise mõõtühikute süsteemile (SI).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Rahvusvaheline suuruste süsteem · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Rõhk · Näe rohkem »
Ringliikumine
Ühtlase ringliikumise vektorid. Punasega keha kiiruse vektor, sinisega kesktõmbekiirendus, rohelisega nurkkiirus Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Ringliikumine · Näe rohkem »
Ringsagedus
Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω, ühik s–1) on perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Ringsagedus · Näe rohkem »
Roo
Roo (suurtähena Ρ, väiketähena ρ, vanakreeka ῥῶ, uuskreeka ρω) on kreeka tähestiku 17.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Roo · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Ruum · Näe rohkem »
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Ruumala · Näe rohkem »
Ruuminurk
Ringikujulise juhtjoonega ja sfäärilise kattega ''A'' ruuminurk Ω Ruuminurk on ruumi osa, mida piirab kooniline pind ja seda lõikav kate.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Ruuminurk · Näe rohkem »
Ruumpaisumismoodul
Ruumpaisumismoodul või mahtelastsusmoodul (Kvõi B) on elastsusmoodul, mis iseloomustab mingi keskmistatud normaalpinge (mõjub keha kõikidele pindadele) muutuse korral avalduva ruumdeformatsiooni (suhtelise mahumuutuse) suurust.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Ruumpaisumismoodul · Näe rohkem »
Ruutmeeter
Ruutmeeter (tähis m²; kasutatud ka qm) on pindalaühik, mis võrdub 10 000 ruutsentimeetriga: Üheruutmeetrine pindala on ruudul, mille külje pikkus on 1 meeter.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Ruutmeeter · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Sagedus · Näe rohkem »
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Segu · Näe rohkem »
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Sekund · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja SI · Näe rohkem »
SI-süsteemi põhiühikud
SI-süsteemi põhiühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikud, millel põhinevad kõik teised füüsikaliste suuruste ühikud selles süsteemis.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja SI-süsteemi põhiühikud · Näe rohkem »
Siimens
Siimens (tähis S) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) juhtivuse mõõtühik.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Siimens · Näe rohkem »
Siivert
Siivert (tähis Sv) on ekvivalentdoosi mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Siivert · Näe rohkem »
Siseenergia
Siseenergia (tähis U) on termodünaamilises süsteemis sisalduv kogu energia, seega süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust mikroskoopilisel tasemel.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Siseenergia · Näe rohkem »
Sisejõud
Sisejõud on välisjõudude poolt kehas vastaspindade vahel põhjustatud jõud.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Sisejõud · Näe rohkem »
Soojusülekandetegur
Soojusülekandetegur iseloomustab konvektiivse soojusülekande intensiivsust tahke keskkonna ja vedela või gaasilise keskkonna eralduspinnal.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Soojusülekandetegur · Näe rohkem »
Soojusülekanne
Soojusülekanne on soojuse levimine kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Soojusülekanne · Näe rohkem »
Soojushulk
Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab termilise energia kandumist ühelt termodünaamiliselt süsteemilt teisele.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Soojushulk · Näe rohkem »
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »
Soojusjuhtivustegur
Soojusjuhtivustegur (tähis \lambda \) on keskkonna soojusjuhtivust iseloomustav suurus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Soojusjuhtivustegur · Näe rohkem »
Soojusläbikandetegur
Soojusläbikandetegur väljendab soojusvoogu, mis läbib materjalikihti või piirdetarindit (näiteks seina), kui temperatuuride erinevus kihi eri poolte vahel on 1 kraad (1 K).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Soojusläbikandetegur · Näe rohkem »
Soojusmahtuvus
Soojusmahtuvus ehk soojusmahutavus on soojushulk, mis on vajalik keha kui termdünaamilise süsteemi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Soojusmahtuvus · Näe rohkem »
Soojusvoog
Soojusvoog (ehk soojusvoolu tihedus) on soojushulk, mis kandub soojusvahetuse puhul ühes ajaühikus läbi vaadeldava pinna pindalaühiku.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Soojusvoog · Näe rohkem »
Soojusvool
Soojusvool on soojusvahetuse puhul soojushulk Q, mis kandub ühes ajaühikus läbi vaadeldava pinna, ühik džaul sekundis (J/s) ehk vatt (W).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Soojusvool · Näe rohkem »
Steradiaan
Steradiaani graafiline kujutamine Steradiaan (tähis sr) on ruuminurga mõõtühik.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Steradiaan · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Tahkis · Näe rohkem »
Takistus
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Takistus · Näe rohkem »
Tangentsiaalpinge
Tangentsiaalpinge ehk nihkepinge on lõikepinna sihis mõjuv pingekomponent.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Tangentsiaalpinge · Näe rohkem »
Töö (füüsika)
Töö (tähis W või A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Töö (füüsika) · Näe rohkem »
Teepikkus
Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Teepikkus · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Temperatuur · Näe rohkem »
Termiline energia
Animatsioon gaasiosakeste vastastikmõjulisest liikumisest Termiline energia on aine aatomite, molekulide vm osakeste kineetiline energia, s.t osakeste korrapäratu liikumise energia.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Termiline energia · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Termodünaamiline süsteem
Termodünaamiline süsteem on reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikaline keha või kehade süsteem, mis on termodünaamilise käsitluse aineks.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Termodünaamiline süsteem · Näe rohkem »
Tesla
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Tesla · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Tihedus · Näe rohkem »
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Vaakum · Näe rohkem »
Valgushulk
Valgushulk (ingl k luminous energy) on valgussuurus, mis väljendab kiirgusenergiat nägemisaistingu järgi.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Valgushulk · Näe rohkem »
Valgussäritus
Valgussäritus (tähis H_\text) on fotomeetrias vastuvõetud valgushulga pindtihedus: kus Q_\text on pinnale A langev valgushulk.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Valgussäritus · Näe rohkem »
Valgustugevus
Valgustugevus (ingl k luminous intensity) on füüsikaline suurus, mis väljendab punktikujulisest valgusallikast lähtuva valgusvoo suurust antud ruuminurgas.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Valgustugevus · Näe rohkem »
Valgustustihedus
Valgustustihedus (ingl k illuminance) ehk valgustatus ehk valgustustugevus on valgussuurus, mis väljendab valgustatava pinna ühikule langevat valgusvoogu.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Valgustustihedus · Näe rohkem »
Valgusviljakus
Valgusviljakus (ingl k luminous efficacy) on valgusallika valgusvoo Φ ja selle tekitamiseks tarbitava võimsuse P jagatis: SI-süsteemi mõõtühik on luumen vati kohta (lm/W).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Valgusviljakus · Näe rohkem »
Valgusvoog
Valgusvoog (ingl k luminous flux) on valgussuurus, mis väljendab kiirgusvoo valguslikku toimet silmale.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Valgusvoog · Näe rohkem »
Vatt
Vatt (tähis W) on võimsuse, soojusvoo ehk soojusvõimsuse ja kiirgusvoo mõõtühik rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis (SI).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Vatt · Näe rohkem »
Võimsus
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Võimsus · Näe rohkem »
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Võnkumine · Näe rohkem »
Veeber
Veeber on magnetvoo mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI).
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Veeber · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Viskoossus · Näe rohkem »
Volt
Volt (tähis V) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) elektromotoorjõu, elektrilise potentsiaali ja pinge mõõtühik.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Volt · Näe rohkem »
Voolis
Voolis on gaasilise ja vedela agregaatolekuga ainete ühisnimetus.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Voolis · Näe rohkem »
Voolutihedus
Voolutihedus J võrdub elektrivoolu tugevuse I ja elektrijuhi ristlõikepinna pindala A jagatisega: Valem kehtib tingimusel, et voolu jaotus juhi ristlõikes on ühtlane.
Uus!!: Füüsikaliste suuruste loend ja Voolutihedus · Näe rohkem »
