Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Harilik ebatsuuga ja Kiirjas mänd
Harilik ebatsuuga ja Kiirjas mänd on 38 ühist asja (Unioonpeedia): California, Elastsusmoodul, Erikaal, Erosioon, Graniit, Juur, Käbi, Kõvadus, Kilt, Kliima, Kollane mänd, Lähtekivim (mullateadus), Liivakivi, Liivmullad, Lubjakivi, Männilised, Mehhiko, Muld, Mustsaba-hirv, Närilised, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Parasitism, Pung, Ranniksekvoia, Ruumala, Seeme, Survetugevus, ..., Taimed, Taimemorfoloogia, Tüvi, Tihedus, Uus-Meremaa, Vaikne ookean, Võrse, Vegetatsiooniperiood. Laienda indeks (8 rohkem) »
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
California ja Harilik ebatsuuga · California ja Kiirjas mänd ·
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Elastsusmoodul ja Harilik ebatsuuga · Elastsusmoodul ja Kiirjas mänd ·
Erikaal
Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.
Erikaal ja Harilik ebatsuuga · Erikaal ja Kiirjas mänd ·
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Erosioon ja Harilik ebatsuuga · Erosioon ja Kiirjas mänd ·
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Graniit ja Harilik ebatsuuga · Graniit ja Kiirjas mänd ·
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Harilik ebatsuuga ja Juur · Juur ja Kiirjas mänd ·
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Harilik ebatsuuga ja Käbi · Käbi ja Kiirjas mänd ·
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Harilik ebatsuuga ja Kõvadus · Kõvadus ja Kiirjas mänd ·
Kilt
Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.
Harilik ebatsuuga ja Kilt · Kiirjas mänd ja Kilt ·
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Harilik ebatsuuga ja Kliima · Kiirjas mänd ja Kliima ·
Kollane mänd
Kollane mänd (Pinus ponderosa) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Harilik ebatsuuga ja Kollane mänd · Kiirjas mänd ja Kollane mänd ·
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Harilik ebatsuuga ja Lähtekivim (mullateadus) · Kiirjas mänd ja Lähtekivim (mullateadus) ·
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Harilik ebatsuuga ja Liivakivi · Kiirjas mänd ja Liivakivi ·
Liivmullad
Liivmulla profiil Liivmullad (L0 primitiivne leedemuld, Maaamet, Lisa 3 Mullastiku kaardi legend.|vaadatud 01.12.2021) on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus 0–10%.
Harilik ebatsuuga ja Liivmullad · Kiirjas mänd ja Liivmullad ·
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Harilik ebatsuuga ja Lubjakivi · Kiirjas mänd ja Lubjakivi ·
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Harilik ebatsuuga ja Männilised · Kiirjas mänd ja Männilised ·
Mehhiko
Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas.
Harilik ebatsuuga ja Mehhiko · Kiirjas mänd ja Mehhiko ·
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Harilik ebatsuuga ja Muld · Kiirjas mänd ja Muld ·
Mustsaba-hirv
Mustsaba-hirved jagunevad kahte alamliiki.
Harilik ebatsuuga ja Mustsaba-hirv · Kiirjas mänd ja Mustsaba-hirv ·
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Harilik ebatsuuga ja Närilised · Kiirjas mänd ja Närilised ·
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Harilik ebatsuuga ja Okas · Kiirjas mänd ja Okas ·
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Harilik ebatsuuga ja Okaspuulaadsed · Kiirjas mänd ja Okaspuulaadsed ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Harilik ebatsuuga ja Okaspuutaimed · Kiirjas mänd ja Okaspuutaimed ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Harilik ebatsuuga ja Paljasseemnetaimed · Kiirjas mänd ja Paljasseemnetaimed ·
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Harilik ebatsuuga ja Parasitism · Kiirjas mänd ja Parasitism ·
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Harilik ebatsuuga ja Pung · Kiirjas mänd ja Pung ·
Ranniksekvoia
Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens) on igihaljas okaspuuliik sekvoia perekonnast, selle perekonna ainuke liik.
Harilik ebatsuuga ja Ranniksekvoia · Kiirjas mänd ja Ranniksekvoia ·
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Harilik ebatsuuga ja Ruumala · Kiirjas mänd ja Ruumala ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Harilik ebatsuuga ja Seeme · Kiirjas mänd ja Seeme ·
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Harilik ebatsuuga ja Survetugevus · Kiirjas mänd ja Survetugevus ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Harilik ebatsuuga ja Taimed · Kiirjas mänd ja Taimed ·
Taimemorfoloogia
Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.
Harilik ebatsuuga ja Taimemorfoloogia · Kiirjas mänd ja Taimemorfoloogia ·
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Harilik ebatsuuga ja Tüvi · Kiirjas mänd ja Tüvi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Harilik ebatsuuga ja Tihedus · Kiirjas mänd ja Tihedus ·
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Harilik ebatsuuga ja Uus-Meremaa · Kiirjas mänd ja Uus-Meremaa ·
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Harilik ebatsuuga ja Vaikne ookean · Kiirjas mänd ja Vaikne ookean ·
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Harilik ebatsuuga ja Võrse · Kiirjas mänd ja Võrse ·
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Harilik ebatsuuga ja Vegetatsiooniperiood · Kiirjas mänd ja Vegetatsiooniperiood ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Harilik ebatsuuga ja Kiirjas mänd ühist
- Millised on sarnasused Harilik ebatsuuga ja Kiirjas mänd
Võrdlus Harilik ebatsuuga ja Kiirjas mänd
Harilik ebatsuuga on 142 suhted, samas Kiirjas mänd 68. Kuna neil ühist 38, Jaccard indeks on 18.10% = 38 / (142 + 68).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Harilik ebatsuuga ja Kiirjas mänd. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
