Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Hesseni kuurvürstkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Hesseni kuurvürstkond

Hessen-Kasseli maakrahvkond vs. Hesseni kuurvürstkond

Hessen-Kasseli maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Kassel), ka Hessen-Cassel, oli Saksa-Rooma riigi osastisriik keisri otseses alluvuses, mis tekkis, kui Hesseni maakrahvkond jagati aastal 1567 pärast Hesseni maakrahvi Philipp I surma. Hesseni kuurvürstkond (ka Hessen-Kassel) oli riik, milleks Napoleon ta aastal 1803 Hessen-Kasseli maakrahvkonnast ülendas.

Sarnasusi Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Hesseni kuurvürstkond

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Hesseni kuurvürstkond on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Friedrich Wilhelm I (Hessen-Kasseli kuurvürst), Hessen-Darmstadti maakrahvkond, Hesseni maakrahvkond, Hesseni suurhertsogkond, Hesseni valitsejate loend, Jérôme Bonaparte, Kalvinism, Kassel, Kuurvürst, Maakrahv, Napoleon I, Preisi kuningriik, Protestantism, Saksa Liit, Saksa-Rooma riik, Vestfaali kuningriik.

Friedrich Wilhelm I (Hessen-Kasseli kuurvürst)

Friedrich Wilhelm I (20. august 1802 Philippsruhe loss Hanau lähedal – 6. jaanuar 1875 Praha) oli viimane Hessen-Kasseli kuurvürst (aastail 1847–1866).

Friedrich Wilhelm I (Hessen-Kasseli kuurvürst) ja Hessen-Kasseli maakrahvkond · Friedrich Wilhelm I (Hessen-Kasseli kuurvürst) ja Hesseni kuurvürstkond · Näe rohkem »

Hessen-Darmstadti maakrahvkond

Hessen-Darmstadti maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Darmstadt) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mida valitses Hesseni dünastia noorem haru.

Hessen-Darmstadti maakrahvkond ja Hessen-Kasseli maakrahvkond · Hessen-Darmstadti maakrahvkond ja Hesseni kuurvürstkond · Näe rohkem »

Hesseni maakrahvkond

Hesseni maakrahvkond (saksa Landgrafschaft Hessen) oli Saksa-Rooma riigi vürstkond.

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Hesseni maakrahvkond · Hesseni kuurvürstkond ja Hesseni maakrahvkond · Näe rohkem »

Hesseni suurhertsogkond

Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Hesseni suurhertsogkond · Hesseni kuurvürstkond ja Hesseni suurhertsogkond · Näe rohkem »

Hesseni valitsejate loend

Hesseni suurhertsogi kuninglik standard 1903–1918 See on Hesseni valitsejate loend läbi Hesseni ajaloo Lääne-Kesk-Saksamaal.

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Hesseni valitsejate loend · Hesseni kuurvürstkond ja Hesseni valitsejate loend · Näe rohkem »

Jérôme Bonaparte

Jérôme I portree, François Gérard Jérôme-Napoléon Bonaparte (15. november 1784 – 24. juuni 1860) oli Napoléon I noorim vend ja valitses aastatel 1807–1813 kui Vestfaali kuningas Hieronymus Napoleon.

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Jérôme Bonaparte · Hesseni kuurvürstkond ja Jérôme Bonaparte · Näe rohkem »

Kalvinism

Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Kalvinism · Hesseni kuurvürstkond ja Kalvinism · Näe rohkem »

Kassel

Kassel on linn Saksamaa lääneosas Hesseni liidumaal.

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Kassel · Hesseni kuurvürstkond ja Kassel · Näe rohkem »

Kuurvürst

Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Kuurvürst · Hesseni kuurvürstkond ja Kuurvürst · Näe rohkem »

Maakrahv

Heraldiline maakrahvi kroon Maakrahv (saksa: Landgraf, hollandi: landgraaf, rootsi: lantgreve, prantsuse: landgrave; ladina: comes magnus, comes patriae, comes provinciae, comes terrae, comes principalis, lantgravius) oli aadlitiitel, mida kasutati Saksa-Rooma riigis ja hiljem selle endistel territooriumitel.

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Maakrahv · Hesseni kuurvürstkond ja Maakrahv · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Napoleon I · Hesseni kuurvürstkond ja Napoleon I · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Preisi kuningriik · Hesseni kuurvürstkond ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Protestantism · Hesseni kuurvürstkond ja Protestantism · Näe rohkem »

Saksa Liit

Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Saksa Liit · Hesseni kuurvürstkond ja Saksa Liit · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Saksa-Rooma riik · Hesseni kuurvürstkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Vestfaali kuningriik

Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.

Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Vestfaali kuningriik · Hesseni kuurvürstkond ja Vestfaali kuningriik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Hesseni kuurvürstkond

Hessen-Kasseli maakrahvkond on 62 suhted, samas Hesseni kuurvürstkond 36. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 16.33% = 16 / (62 + 36).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Hessen-Kasseli maakrahvkond ja Hesseni kuurvürstkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »