Sisukord
45 suhted: Aafrika, Banaan (perekond), Ekvatoriaalne kliima, Galeriimets, Hall (värvus), Haudumine, Jalg, Jõgi, Kael, Kallas, Käolised, Küünis, Keelikloomad, Kollane, Kongo Demokraatlik Vabariik, Lähisekvatoriaalne kliima, Leht, Lendamine, Liha, Lilled, Linnud, Loomad, Loomade elu, Mets, Must, Oks, Pea, Perekond (bioloogia), Punane, Puuvili, Rind, Saba, Savann, Selgrootud, Selts (bioloogia), Silm, Sinine, Sugukond (bioloogia), Sulg, Talisman, Tiib, Valge, Võsu, Vikerkest, 1992.
- Ornitoloogia
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Hiidturako ja Aafrika
Banaan (perekond)
Banaan (Musa) on banaaniliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Vaata Hiidturako ja Banaan (perekond)
Ekvatoriaalne kliima
thumb thumb thumb Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele.
Vaata Hiidturako ja Ekvatoriaalne kliima
Galeriimets
Galeriimets Guineas Galeriimets ehk ribamets on igihaljas mets, mis kasvab koridoridena jõekallastel või soiste kohtade ümber muidu poollagedal või lagedal maastikul.
Vaata Hiidturako ja Galeriimets
Hall (värvus)
Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.
Vaata Hiidturako ja Hall (värvus)
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Vaata Hiidturako ja Haudumine
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Vaata Hiidturako ja Jalg
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Hiidturako ja Jõgi
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Vaata Hiidturako ja Kael
Kallas
Kallas on veekogu (tavaliselt jõge või väikest järve) ääristav maariba.
Vaata Hiidturako ja Kallas
Käolised
Käolised (Cuculiformes) on lindude selts.
Vaata Hiidturako ja Käolised
Küünis
Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.
Vaata Hiidturako ja Küünis
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Hiidturako ja Keelikloomad
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Vaata Hiidturako ja Kollane
Kongo Demokraatlik Vabariik
Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas.
Vaata Hiidturako ja Kongo Demokraatlik Vabariik
Lähisekvatoriaalne kliima
Lähisekvatoriaalse kliimaga piirkonnad Lähisekvatoriaalse kliima kliimadiagramm (Hanoi) Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega.
Vaata Hiidturako ja Lähisekvatoriaalne kliima
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Hiidturako ja Leht
Lendamine
Enamik linde on lennuvõimelised. Pildil isane koolibri ''Eupherusa eximia'' Muskeljõuallikaga lennuk lennus Lendamine ehk lend on keha liikumine õhus, mõnes teises gaasilises keskkonnas või atmosfäärita ruumis; bioloogias kulgemise viis, mis toimub õhukeskkonnas.
Vaata Hiidturako ja Lendamine
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Vaata Hiidturako ja Liha
Lilled
Roosid on ühed levinumad lilled üldse, pildil on hiina roos (''Rosa chinensis'') Lilled on suhteliselt vabalt kasutatav mõiste paljude õistaimede kohta, millel on võrdlemisi ilusad õied või õisik, mõnikord peetakse silmas ka nende erksavärvilisi vilju, lehti jt osasid.
Vaata Hiidturako ja Lilled
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Hiidturako ja Linnud
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Hiidturako ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Hiidturako ja Loomade elu
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Hiidturako ja Mets
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Vaata Hiidturako ja Must
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Vaata Hiidturako ja Oks
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Hiidturako ja Pea
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Hiidturako ja Perekond (bioloogia)
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Vaata Hiidturako ja Punane
Puuvili
Puuvili on toiduks tarvitatav viljapuu vili.
Vaata Hiidturako ja Puuvili
Rind
Rind on rindkere eesmine (neljajalgsetel alumine) osa.
Vaata Hiidturako ja Rind
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Vaata Hiidturako ja Saba
Savann
Savann Keenias Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla.
Vaata Hiidturako ja Savann
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Vaata Hiidturako ja Selgrootud
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Hiidturako ja Selts (bioloogia)
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Vaata Hiidturako ja Silm
Sinine
Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.
Vaata Hiidturako ja Sinine
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Hiidturako ja Sugukond (bioloogia)
Sulg
Mitmesuguse kujuga sulgi Suled on epidermi ehk marrasknaha moodustisted, mis esinevad lindudel ja mõnedel teropoodsetel dinosaurustel.
Vaata Hiidturako ja Sulg
Talisman
Talisman on amuletitaoline ese, mis erinevalt amuletist on oma jõu omandanud väljastpoolt.
Vaata Hiidturako ja Talisman
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Vaata Hiidturako ja Tiib
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Vaata Hiidturako ja Valge
Võsu
Võsu on alevik Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.
Vaata Hiidturako ja Võsu
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Vaata Hiidturako ja Vikerkest
1992
1992.
Vaata Hiidturako ja 1992
Vaata ka
Ornitoloogia
- Hiidturako
- Linnulaat
- Munateadus
- Ornitoloogia
- Pesakast
Tuntud ka kui Corythaeola cristata, Siniluuri.