317 suhted: Aabasoo, Aastaäravool, Abajas, Abüssaal, Abüssopelagiaal, Ablatsioon (glatsioloogia), Aeratsioonivöönd, Afootne vöönd, Aju- ja pagunähtus, Ajujää, Ajurand, Ajutee, Ajuvesi, Akumulatsioon (glatsioloogia), Akumulatsioon (hüdroloogia), Alanduslehter, Alass, Allikas, Allikasoo, Alumine bjeff, Alvin, Arteesia allikas, Arteesia vesi, Avameri, Barr, Basalt, Batüaal, Batümeetria, Batümeetriline kaart, Batüpelagiaal, Bentaal, Bentos, Bifurkatsioon, Billabong, Bioturbatsioon, Bjeff, Deebit, Deglatsiatsioon, Delta, Deluviaalsed veed, Depressioon (hüdroloogia), Destratifikatsioon, Dispersioon (hüdrogeoloogia), Ekmani spiraal, Epilimnion, Epipelagiaal, Erosioonibaas, Eufootne vöönd, Filtratsioon (hüdroloogia), Filtratsiooni põhiseadus, ..., Firn, Fjord, Fluviaalsus, Froude'i arv, Fumarool, Gaiot, Geiser, Geohüdroloogia, Geokrüoloogia, Geolitoraal, Geosfäär, Glatsioisostaasia, Glatsioloogia, Glomar Challenger, Gravitatsioonivesi, Hadaal, Haldjajuuksed, Hallitusseened, Halokliin, Hapestumine, Harujõgi, Haudmik, Härmatis, Hüdroakustika, Hüdrogeoloogia, Hüdrograaf, Hüdrograafia, Hüdroisohüps, Hüdrokeemia, Hüdroloogia, Hüdroloogiline aasta, Hüdromeetria, Hüdrosfäär, Hügroskoopsusvesi, Hüpolimnion, Hüppekiht, Heljum, Hiidrahn, Hiiukirn, Holomiktiline veekogu, Hoovus, Igijää, Igikelts, Igilumi, Infiltratsioon, Jää, Jääjärv, Jääkate, Jääkünd, Jäämägi, Jäänukjärv, Jääpaisjärv, Jäide, Järskrannik, Järv, Järvestik, Järvetüübid, Järvistu, Jõe lang, Jõe pikiprofiil, Jõe veerežiim, Jõeorg, Jõesäng, Jõestik, Jõevõrgu tihedus, Jõgi, Jõgikond, Joastik, Joogivesi, Juga, Juveniilne vesi, Kalatrepp, Kapillaarvesi, Kare vesi, Karst, Karstumine, Kärestik, Külm hoovus, Külmakühm, Kõrgvesi, Kilevesi, Kinnisjää, Kivi, Klibu, Kliburannik, Kompensatsioonisügavus, Koole, Korrosioon, Kosk, Krüosfäär, Krüptodepressioon, Kriik, Kristallvesi, Kurk (geograafia), Kuumaveeallikas, La Niña, Laht, Lahustamine, Lahvandus, Lais, Lamm, Lang, Langeallikas, Langus, Laugas, Laugrannik, Lähe, Lähtejärv, Lüüs, Lõugas, Lehtersuue, Liiv, Limnoloogia, Lisajõgi, Liustik, Looded, Lumehelves, Lumesadu, Lumi, Lumikate, Maa-alune jõgi, Maailmameri, Maakoor, Maavesi, Madalsoo, Madalvesi, Magevesi, Mandriliustik, Massibilanss, Mägijõgi, Märgala, Meander, Mediaal, Merefüüsika, Meregeoloogia, Merekeemia, Merevesi, Meri, Meromiktiline veekogu, Meteoorne vesi, Mineraalvesi, Mullavesi, Murenemine, Must tossutaja, Muul, Nõiavits, Neriitiline vöönd, Oja, Okeanograafia, Ookean, Ookeaniline saar, Org, Oruliustik, Otsamoreen, Paakjää, Padur, Paguvesi, Pais, Paleolimnoloogia, Passaathoovused, Püknokliin, Põhi (hüdroloogia), Põhjaveekiht, Põhjaveepind, Põhjavesi, Põikmadal, Peajõgi, Pelagiaal, Pelagos, Piesoisohüps, Pinnasevesi, Pinnaveekogu, Pinnavesi, Polder, Poorsus, Potamoloogia, Profundaal, Promill, Punane lumi, Raba, Rakendushüdroloogia, Rand, Randla, Rannajoon, Rannak, Rannik, Rannikulõugas, Rannikumeri, Rändkivi, Rüsijää, Reljeef, Riimvesi, Ripaal, Ruhiorg, Saar, Süvameri, Süvaveekerge, Secchi ketas, Seiš, Seisuveekogu, Settetransport, Siirdesoo, Siirdeveed, Siseveed, Siseveekogu, Soe hoovus, Solfataar, Soo, Soojuskihistus, Soolad, Soolajärv, Soolak, Soolane vesi, Soolsus, Soostik, Soot, Sufosioon, Suubumisjärv, Suue, Suurvesi, Tamm (ehitis), Tasakaaluprofiil, Tasandikujõgi, Tõusuallikas, Tõusukõrgvesi, Tõusulaine, Tehisjärv, Termohaliinne tsirkulatsioon, Termokarst, Termokliin, Transgressioon, Trofogeenne kiht, Tsunami, Tulv, Uhtaine, Umboja, Uurdejärv, Vadi, Vaheäravool, Valgla, Võõrikjõgi, Võrendik, Vee karedus, Veeala, Veeaur, Veebilanss, Veehaare, Veehoidla, Veejuhtivus, Veekogu, Veekogu stratifikatsioon, Veelahe, Veelahkmeahelik, Veelained, Veerežiim, Veeressursid, Veeringe, Veetase, Veetemperatuur, Vesi, Vesiliiv, Vettpidav kiht, Vooluhulk, Voolukiirus, Vooluveekogu, Vulkaaniline saar, Weichseli jäätumine. Laienda indeks (267 rohkem) »
Aabasoo
Utajärvi vallas Vaade Kepler Mire aabasoole Mt Yorki teelt Uus-Meremaa Lõunasaarel, juuni 2009 Aabasoo on laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Aabasoo · Näe rohkem »
Aastaäravool
Aastaäravool on summaarne vee hulk, mis aasta jooksul veekogu valglalt ära jookseb.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Aastaäravool · Näe rohkem »
Abajas
Abajas (ka lõugasMaastik, Kajander. J. jt. 2004. EnDic 2004. Tartu, Mats; Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda) on väike madal laht.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Abajas · Näe rohkem »
Abüssaal
Abüssaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, mis asub 2000–6000 meetri sügavusel ookeani pinnast.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Abüssaal · Näe rohkem »
Abüssopelagiaal
Abüssopelagiaal on maailmamere ökoloogiline vertikaalne vöönd, pelagiaali osa.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Abüssopelagiaal · Näe rohkem »
Ablatsioon (glatsioloogia)
Ablatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel liustiku mass väheneb.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ablatsioon (glatsioloogia) · Näe rohkem »
Aeratsioonivöönd
Õhustusvööndi skemaatiline kujutamine Aeratsioonivöönd ehk õhustusvöönd (ka aeratsioonivöö) on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Aeratsioonivöönd · Näe rohkem »
Afootne vöönd
Afootne vöönd (ka afoot(ili)ne sügavusvöönd, valguseta sügavusvöönd) on see osa veemassiivist, kuhu päikesekiirgust ei jõua või jõuab seda üliväikestes kogustes.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Afootne vöönd · Näe rohkem »
Aju- ja pagunähtus
Aju- ja pagunähtus on mingis veekogus (nt meres) tuule mõjul tekkiv veemasside selline ümberpaigutumine, kus tuulealuses küljes vee tase langeb (paguvesi) ja tuulepealses tõuseb (ajuvesi).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Aju- ja pagunähtus · Näe rohkem »
Ajujää
Põhja-Jäämerd nähtuna Hiina jäämurdjalt Xue Long (Lumedraakon) Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate, mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ajujää · Näe rohkem »
Ajurand
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Ajurand on ranna maapoolne osa, mis paikneb alati üle kõrgveetaseme.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ajurand · Näe rohkem »
Ajutee
Pika ajuteega laine on suure energiaga Laine ajutee (inglise fetch) on teepikkus, mille laine läbib enne kaldale jõudmist.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ajutee · Näe rohkem »
Ajuvesi
Ajuvesi ehk ründevesi (ka aju ja loevesi) on tugevate püsituulte põhjustatud ajutine veetaseme tõus.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ajuvesi · Näe rohkem »
Akumulatsioon (glatsioloogia)
Akumulatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel kasvab liustiku lumest ja jääst koosneva osa mass.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Akumulatsioon (glatsioloogia) · Näe rohkem »
Akumulatsioon (hüdroloogia)
Akumulatsioon on mõiste hüdroloogiast, mis tähendab veehulga muutumist arvutusperioodil.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Akumulatsioon (hüdroloogia) · Näe rohkem »
Alanduslehter
Alanduslehter ehk depressioonilehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Alanduslehter · Näe rohkem »
Alass
Alass on ümara läbilõike, lameda põhja ning järskude seintega termokarstiga seotud negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Alass · Näe rohkem »
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Allikas · Näe rohkem »
Allikasoo
Allikasoo Viidumäe looduskaitsealal Allikasoo on madalsoo, mis toitub survelisest põhjaveest.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Allikasoo · Näe rohkem »
Alumine bjeff
Alumine bjeff ehk alavesi on vooluveekogu osa, mis jääb vahetult vesiehitisest (paisust või lüüsist) allapoole.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Alumine bjeff · Näe rohkem »
Alvin
Alvin võib tähendada järgmist.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Alvin · Näe rohkem »
Arteesia allikas
Arteesia allikas on allikas, mis saab oma veed arteesia vee kihist.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Arteesia allikas · Näe rohkem »
Arteesia vesi
1.Arteesia vesi2. Vettpidav kiht 3. Sademed4. Arteesia kaev5. Põhjaveetase6. Kaev7. Allikas Arteesia vesi ehk surveline põhjavesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi – lamami ja lasumi – vahel.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Arteesia vesi · Näe rohkem »
Avameri
Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Avameri · Näe rohkem »
Barr
Barr ehk baar ehk joom on rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Barr · Näe rohkem »
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Basalt · Näe rohkem »
Batüaal
Batüaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Batüaal · Näe rohkem »
Batümeetria
Batümeetria ehk sügavusmõõtmine on hüdromeetria haru, mis tegeleb veekogude sügavuste mõõtmisega ja kaardistamisega.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Batümeetria · Näe rohkem »
Batümeetriline kaart
Batümeetriline kaart (ka batümeetriline skeem) on veekogu samasügavusjoonte kaart.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Batümeetriline kaart · Näe rohkem »
Batüpelagiaal
Batüpelagiaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, pelagiaali osa.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Batüpelagiaal · Näe rohkem »
Bentaal
Mikropilt tüüpilistest bentaali organismidest Bentaal (kreeka sõnast benthos 'sügavus') on veekogu (ookeani, mere, järve või jõe) põhi organismide elukeskkonnana.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Bentaal · Näe rohkem »
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Bentos · Näe rohkem »
Bifurkatsioon
Bifurkatsioon ehk jõe kahenemine on hüdroloogias vooluveekogu jagunemine kaheks haruks.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Bifurkatsioon · Näe rohkem »
Billabong
Billabong Austraalia Põhjaterritooriumil Billabong (viradjuri keeles 'surnud jõgi') on jõesängist eraldunud seisuveekogu, jõelooge või kaarjas pisijärv Austraalias.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Billabong · Näe rohkem »
Bioturbatsioon
Bioturbatsioon on okeanograafias ja limnoloogias mingi veekogu põhjasetete segustamine (turbatsioon) – millega sageli kaasneb selle keemilise koostise muutmine – bentiliste loomade (infauna ja epifauna) ja fütobentose elutegevuse käigus.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Bioturbatsioon · Näe rohkem »
Bjeff
Bjeff on veekogu (enamasti jõe) osa, mis külgneb vesiehitisega (paisuga või lüüsiga).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Bjeff · Näe rohkem »
Deebit
Deebit (ka tootlikkus) on geoloogias ja mäenduses keskmine vee, nafta või gaasi hulk, mida allikas või kaev ajaühikus annab.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Deebit · Näe rohkem »
Deglatsiatsioon
Deglatsiatsioon on protsess, mille käigus maa vabaneb liustike alt.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Deglatsiatsioon · Näe rohkem »
Delta
Niiluse delta nähtuna kosmosest. NASA foto Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Delta · Näe rohkem »
Deluviaalsed veed
Deluviaalsed veed ehk ajutised vooluveed moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmasadusid ja lume sulamist.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Deluviaalsed veed · Näe rohkem »
Depressioon (hüdroloogia)
Depressioon ehk alandus on põhjavee pinna või survetaseme alanemine põhjavee võtu või äravoolu tagajärjel.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Depressioon (hüdroloogia) · Näe rohkem »
Destratifikatsioon
Destratifikatsioon on mingi veekogu (tavaliselt järve või veehoidla) väljakujunenud veekihtide looduslik (näiteks sõltuvalt aastaajast) või kunstlik (inimese kaasabil) segunemine.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Destratifikatsioon · Näe rohkem »
Dispersioon (hüdrogeoloogia)
Dispersioon ehk levimine on protsess, kui difusiooni ja segunemise kaudu mingi pinna- või põhjavette lastud keemiline aine (tavaliselt vedelik) seal levib.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Dispersioon (hüdrogeoloogia) · Näe rohkem »
Ekmani spiraal
Ekmani spiraal. 1 – tuul, 2 – pindmine veevool, 3 – tegelik veevool, 4 – Coriolisi jõud Ekmani spiraal (inglise Ekman spiral) on teoreetiline joonis, mille saab luua, kui kujutada jõujooni nii, et tuul püsivalt puhub üle piisavalt sügava ja suure veekogu veemassi ning selle eri kihid (vertikaalsihis) hakkavad eri suundades ja erineva kiirusega liikuma.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ekmani spiraal · Näe rohkem »
Epilimnion
Epilimnion (ka pealisvesi) on kihistunud veekogu (enamasti järve) kõige ülemine veekiht (limnion), mis asetseb allpool oleva hüpolimnioni peal (kui eristatakse ka metalimnioni, siis viimase peal).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Epilimnion · Näe rohkem »
Epipelagiaal
Epipelagiaal on maailmamere kõige pealmine sügavusvöönd, pelagiaali osa.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Epipelagiaal · Näe rohkem »
Erosioonibaas
Erosioonibaas ehk uuristusbaas on veekogu veetaseme kõrgus, millesse vooluveekogu voolab.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Erosioonibaas · Näe rohkem »
Eufootne vöönd
Eufootne vöönd (ka foot(ili)ne vöönd, eufoot(ili)ne (sügavus)vöönd) on järves või mere sügavusvöönd, kuhu jõuab fotosünteesiks piisavalt päikesekiirgust.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Eufootne vöönd · Näe rohkem »
Filtratsioon (hüdroloogia)
Filtratsioon ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Filtratsioon (hüdroloogia) · Näe rohkem »
Filtratsiooni põhiseadus
Filtratsiooni põhiseadus ehk Darcy seadus on eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Filtratsiooni põhiseadus · Näe rohkem »
Firn
Liustikust pärit firni näidis Firn ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Firn · Näe rohkem »
Fjord
Sogne fjord Norras ''Fjord à Christiania'', Claude Monet (1895) Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Fjord · Näe rohkem »
Fluviaalsus
Fluviaalsus ehk vooluveelisus ehk jõelisus on seotus vooluveekoguga, tavaliselt jõega.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Fluviaalsus · Näe rohkem »
Froude'i arv
Froude'i arv on avasängivoolu energeetilist seisundit (st, kas vool on rahulik või käre) kirjeldav dimensioonita suurus.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Froude'i arv · Näe rohkem »
Fumarool
Solfataar Uus-Meremaal Sadestunud väävel aurava fumarooli juures. Vulcano saar, Liparisaared, Itaalia. Damavandi mäel 2014. aastal Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Fumarool · Näe rohkem »
Gaiot
Gaiot on merepinnast madalamal ookeanis paiknev lameda tipuga mägi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Gaiot · Näe rohkem »
Geiser
Yellowstone'i rahvuspargis. Geiser on aktiivse geotermilise piirkonna (kuuma) vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Geiser · Näe rohkem »
Geohüdroloogia
Geohüdroloogia ehk maaveehüdroloogia on hüdroloogia haru, mis keskendub maavee uurimisele.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Geohüdroloogia · Näe rohkem »
Geokrüoloogia
Geokrüoloogia on teadus külmunud kivimitest, nende omadustest, koostisest, kujunemisest ja nendega seotud protsessidest.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Geokrüoloogia · Näe rohkem »
Geolitoraal
Geolitoraal on mere või suure järve rannavöönd, mis jääb veekogu keskmise ja kõrgeima veetaseme vahele.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Geolitoraal · Näe rohkem »
Geosfäär
"Geosfäär" on termin, millel on palju tähendusi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Geosfäär · Näe rohkem »
Glatsioisostaasia
Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Glatsioisostaasia · Näe rohkem »
Glatsioloogia
Svalbardil, mis võimaldab koguda teavet varasemate ilmastikuolude kohta. Glatsioloogia on teadus, mis uurib peamiselt liustikke.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Glatsioloogia · Näe rohkem »
Glomar Challenger
thumb Glomar Challenger oli Ameerika Ühendriikide puurimislaev, mille abil uuriti ookeanipõhja, eelkõige Atlandi ookeani keskahelikku.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Glomar Challenger · Näe rohkem »
Gravitatsioonivesi
Gravitatsioonivesi ehk vajuvesi ehk nõrgvesi ehk vaba vesi on aeratsioonivööndis raskusjõu toimel liikuv vesi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Gravitatsioonivesi · Näe rohkem »
Hadaal
Hadaal ehk ultraabüssaal on ookeani sügavusvöönd, mis hõlmab maailmamere kõige sügavamad alad, kaasa arvatud süvikud.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hadaal · Näe rohkem »
Haldjajuuksed
Haldjajuuksed ehk inglijuuksed on härmatis, mis tekib hallitusseene Exidiopsis effusa osalusel.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Haldjajuuksed · Näe rohkem »
Hallitusseened
Hallitav leib, mis on kaetud hallitusseentega Hallitusseened on erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, kes tekitavad kohevaid ja sametisi seeneniidi- ja eoskandjakirmeid (hallitust).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hallitusseened · Näe rohkem »
Halokliin
Halokliin ehk soolsushüppekiht on okeanograafias veekiht (hüppekiht), kus vertikaalne soolsusgradient muutub tugevasti.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Halokliin · Näe rohkem »
Hapestumine
Hapestumine ehk atsidifikatsioon on veekogu või mulla (mulla hapestumine) muutumine happelise(ma)ks.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hapestumine · Näe rohkem »
Harujõgi
Harujõgi on peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Harujõgi · Näe rohkem »
Haudmik
Haudmik on järveveeruline tasase põhjaga nõgu.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Haudmik · Näe rohkem »
Härmatis
Härmas puu Härmatis Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht, mis tekib puuokstele, traatidele jm külma uduse ilmaga või eriti tugeva külmaga.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Härmatis · Näe rohkem »
Hüdroakustika
Hüdroakustika on akustika allharu, mis uurib heli levi ja selle rakendusi veekeskkonnas.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdroakustika · Näe rohkem »
Hüdrogeoloogia
Hüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrogeoloogia · Näe rohkem »
Hüdrograaf
Amazonase hüdrograaf Hüdrograaf on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrograaf · Näe rohkem »
Hüdrograafia
Carl Rathlefi Liivi-, Eesti- ja Kuramaa hüdrograafiline kaart (1852) Hüdrograafia (kreeka keeles hydōr 'vesi' + graphō 'kirjutan') on hüdroloogia haru, mis uurib ja kirjeldab veekogusid (jõgesid, järvi, veehoidlaid, ookeane jne.) ning nende osi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrograafia · Näe rohkem »
Hüdroisohüps
Hüdroisohüps on põhjavee pinna reljeefi kujutav samakõrgusjoon.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdroisohüps · Näe rohkem »
Hüdrokeemia
Hüdrokeemia (inglise water chemistry) on teadusharu, mille uurimisvaldkonnaks on loodusliku vee koostis, selle kujunemine, muutumine ja seda põhjustavate keemiliste protsesside uurimine.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrokeemia · Näe rohkem »
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdroloogia · Näe rohkem »
Hüdroloogiline aasta
Hüdroloogiline aasta ehk veeaasta on veebilansiaasta, mis algab ajal, mil valgla veevaru on kõige väiksem.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdroloogiline aasta · Näe rohkem »
Hüdromeetria
Hüdromeetria (kreeka sõnadest hydōr 'vesi' + metrein 'mõõtma') on hüdroloogia osa, mis tegeleb vooluvett iseloomustavate karakteristikute (näiteks voolukiirus, vooluhulk, sügavus) mõõtmise ja registreerimisega.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdromeetria · Näe rohkem »
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »
Hügroskoopsusvesi
Hügroskoopsusvesi ehk adsorptsioonivesi on mulla või kivimiosakeste pinnale tugevasti kinnitunud (adsorbeerunud) vesi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hügroskoopsusvesi · Näe rohkem »
Hüpolimnion
Hüpolimnion (eesti keeles nimetatud ka alusveeks) on kihistunud veekogu (enamasti sügava järve) kõige alumine veekiht.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüpolimnion · Näe rohkem »
Hüppekiht
Hüppekiht on suhteliselt sügavate veekogude (järved, mered jne) veekiht, enamasti õhuke, kus vee füüsikalised ja/või keemilised omadused kiiresti muutuvad.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüppekiht · Näe rohkem »
Heljum
Heljum ehk heljeained on vedelikus liikuvad (heljuvad) väikesed tahked osakesed, mis võibolla settib põhja, kui Marticus Piirisus (setteainete 3. seadus) seda lubab.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Heljum · Näe rohkem »
Hiidrahn
Ehalkivi on Eesti suurim hiidrahn Hiidrahn on rändrahn ümbermõõduga 25 või enam meetrit või ühe läbiva mõõtmega, mis on 10 või rohkem meetrit.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hiidrahn · Näe rohkem »
Hiiukirn
Rovanieme hiiukirn Hiiukirn on kaljupinnasesse jääaegse liustikualuse või liustikupealse kose uuristatud lõõr.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hiiukirn · Näe rohkem »
Holomiktiline veekogu
Holomiktiline veekogu on veekogu, kus aastas vähemalt korra on veetemperatuur ja veetihedus kogu veesamba ulatuses ühtlane ning mille tagajärjel toimub veesamba täielik segunemine.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Holomiktiline veekogu · Näe rohkem »
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hoovus · Näe rohkem »
Igijää
Igijää on ehk igavene jää jääkate, mis püsib looduses aasta läbi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Igijää · Näe rohkem »
Igikelts
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Igikelts · Näe rohkem »
Igilumi
Igilumi Kilimanjaro tipus Igilumi on aasta ringi püsiv lumikate.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Igilumi · Näe rohkem »
Infiltratsioon
Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Infiltratsioon · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jää · Näe rohkem »
Jääjärv
Rila järved Bulgaarias on jäätekkelise päritoluga Jääjärv (ka liustikujärv) on jahe seisuveekogu, mis on tekkinud mandrijää või mäeliustiku sulamisestEE 2.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jääjärv · Näe rohkem »
Jääkate
Jääkate on parasvöötme ja külmvöötme veekogudele tekkiv jääst moodustuv kiht.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jääkate · Näe rohkem »
Jääkünd
Jääkünd ehk eksaratsioon ehk jääkulutus on murenenud materjali transport liikuva liustiku abil.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jääkünd · Näe rohkem »
Jäämägi
Jäämägi Baffini saare lähedal Jäämäe veepealne ja veealune osa Jäämägi on mere pinnal triiviv liustiku küljest lahti murdunud suur jäätükk.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jäämägi · Näe rohkem »
Jäänukjärv
Inahamne järv Osmussaarel on jäänukjärv Jäänukjärv ehk reliktjärv on järv, mis on tekkinud merelahest maapinna tõusmise tagajärjel www.keskkonnaamet.ee Jäänukjärve teket soodustavad hoovused, mis kuhjavad lahesuudmesse setteid ja lõpuks ummistavad selle.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jäänukjärv · Näe rohkem »
Jääpaisjärv
Jääpaisjärv on jääjärv, mis on tekkinud liustiku ette.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jääpaisjärv · Näe rohkem »
Jäide
Jäide on jääkiht, mis tekib maapinnale ja esemeile alajahtunud vihma- või udupiiskade jäätumisel.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jäide · Näe rohkem »
Järskrannik
Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Järskrannik · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Järv · Näe rohkem »
Järvestik
Järvestik on üksteise lähedal asuvate järvede kogum.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Järvestik · Näe rohkem »
Järvetüübid
Järvetüübid on järvede tüpidiseerimise käigus moodustunud objektid (tüübid).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Järvetüübid · Näe rohkem »
Järvistu
Suure järvistu satelliidipilt Järvistu on üksteisega seotud järvede kogum.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Järvistu · Näe rohkem »
Jõe lang
Jõe lang (lühemalt lang) on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõe lang · Näe rohkem »
Jõe pikiprofiil
Narva jõe pikiprofiil Jõe pikiprofiil (ka voolusängi pikiprofiil) on kõver, mis näitab voolusängi kallakust.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõe pikiprofiil · Näe rohkem »
Jõe veerežiim
Jõe veerežiim on jõe vooluhulga ja veetaseme seaduspärane muutumine päeva, hooaja või aasta jooksul, mis on tingitud jõgikonna loodusgeograafiliste omadustega, esmajärjekorras kliimatingimustest.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõe veerežiim · Näe rohkem »
Jõeorg
Jõeorg on piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõeorg · Näe rohkem »
Jõesäng
Ahja jõe säng Jõesäng ehk säng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõesäng · Näe rohkem »
Jõestik
Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõestik · Näe rohkem »
Jõevõrgu tihedus
Jõevõrgu tihedus on valgla vooluveekogude üldpikkuse ja pindala suhe.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõevõrgu tihedus · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõgi · Näe rohkem »
Jõgikond
Jõgikond ehk jõe valg(a)la on ala, kust jõgi saab oma vee.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõgikond · Näe rohkem »
Joastik
Joastik ehk kaskaad on mitu üksteisele järgnevat jugaÕigekeelsussõnaraamat, 2006.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Joastik · Näe rohkem »
Joogivesi
Enamik inimese joogiveest tuleb veevärgi kraanist Eestis sobib ka merevesi paljudele loomadele joomiseks Joogivesi on joomiseks sobiv vesi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Joogivesi · Näe rohkem »
Juga
Juga on vee vaba langemine järsult astangult.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Juga · Näe rohkem »
Juveniilne vesi
Juveniilne vesi ehk juveniilvesi on magmalise päritoluga vesi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Juveniilne vesi · Näe rohkem »
Kalatrepp
Devonis Kalatrepp ehk kamberkalapääs on kaladele vooluveekogul mingit tõket (tavaliselt paisu) ületada võimaldav trepp, mis koosneb madalatest omavahel ühenduses trepiastmeist, mida läbib veevool.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kalatrepp · Näe rohkem »
Kapillaarvesi
Kapillaarvesi on pinnase tühemikke, kivimite poore jt lõhesid osaliselt või täielikult täitev vesi, mis püsib seal pindpinevusjõu toimel.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kapillaarvesi · Näe rohkem »
Kare vesi
vannisegisti Arizonas Kare vesi (ka kalk vesi) on suure mineraalainete sisaldusega vesi (vastandina pehmele veele).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kare vesi · Näe rohkem »
Karst
Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Karst · Näe rohkem »
Karstumine
Karstumine (inglise karstification) on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Karstumine · Näe rohkem »
Kärestik
Kärestik Kärestik on madal kivine käreda vooluga jõelõik.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kärestik · Näe rohkem »
Külm hoovus
Külmad hoovused on kujutatud sinise värviga Külm hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Külm hoovus · Näe rohkem »
Külmakühm
Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Külmakühm · Näe rohkem »
Kõrgvesi
Kõrgvesi Emajõel Kõrgvesi on mingis veekogus (enamasti jõe kontekstis) valitsev olukord, kus seal on kõrge vesi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kõrgvesi · Näe rohkem »
Kilevesi
Kilevesi ehk kelmevesi (ka kirmevesi, nõrgalt seotud vesi) on vahetult kivimi- ja mullaosakeste hügroskoopsusvee peal asuv nõrgalt kinnitunud vesi, mis püsib seal elektrostaatiliste ja molekulaarjõudude mõjul.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kilevesi · Näe rohkem »
Kinnisjää
Läänemeres. Gdynia, Poola Kinnisjää on ookeane, meresid ja lahtesid kattev liikumatu merejää, mis asub tekkekohas ning on kinnitunud kalda või ranna külge.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kinnisjää · Näe rohkem »
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kivi · Näe rohkem »
Klibu
Klibu ja liiv Uus-Meremaa rannikul Klibu on lapik ümardunud kivi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Klibu · Näe rohkem »
Kliburannik
Kliburannik Kanaaridel Kliburannik on osa rannikust, mis on kaetud klibuga.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kliburannik · Näe rohkem »
Kompensatsioonisügavus
Kompensatsioonisügavus (ka kompensatsioonikiht) on limnoloogias veekogu see sügavushorisont, kus respiratsioon (energiatarbimine) ja fotosüntees on tasakaalus.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kompensatsioonisügavus · Näe rohkem »
Koole
Põhja-Iirimaal asunud koole Koole (omastav: koolme) ehk koolmekoht on ülepääsuks sobiv madal koht jões.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Koole · Näe rohkem »
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Korrosioon · Näe rohkem »
Kosk
Ronneby Brunnsparki kosk Rootsis Kosk on suure languga ja seetõttu kiire vooluga vooluveekogu lõik.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kosk · Näe rohkem »
Krüosfäär
Igikelts Krüosfäär on geosfäär, mis ühendab igikeltsast haaratud maakoore ülaosa, lund, (mere)jääd ja liustikke.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Krüosfäär · Näe rohkem »
Krüptodepressioon
Krüptodepressioon on veega täitunud nõgu, mille põhi (või osa põhjast) on maailmamere tasemest madalamal, veepind aga kõrgemal.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Krüptodepressioon · Näe rohkem »
Kriik
Kriik (inglise creek) kuival ajal ärakuivav jõeke Austraalias ja USAs.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kriik · Näe rohkem »
Kristallvesi
Kristallvesi ehk kristallisatsioonivesi on kristallide koostisse kuuluv vesi, mis märgitakse ka keemilise aine valemisse (nt CuSO4 * 5H2O).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kristallvesi · Näe rohkem »
Kurk (geograafia)
Kurk on väina või merekitsuse nimetus mõningates Eesti mererannikupiirkondades, aga ka kaugemal.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kurk (geograafia) · Näe rohkem »
Kuumaveeallikas
Yellowstone'i rahvuspargis Euroopa suurim kuumveeallikas Deildartunguhver Islandil (180 l/s, 97 °C) Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või üle asukoha aasta keskmise õhutemperatuuri.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kuumaveeallikas · Näe rohkem »
La Niña
La Niña on El Niño vastasfaas.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja La Niña · Näe rohkem »
Laht
Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Laht · Näe rohkem »
Lahustamine
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lahustamine · Näe rohkem »
Lahvandus
Lahvandus Antarktika vetes Lahvandus ehk jäälahvandus on veekogudes suhteliselt suur ja püsiv vaba vee väli, harilikult kinnisjääs või selle piiril.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lahvandus · Näe rohkem »
Lais
Lais on väike ja madal (suviti peaaegu kuivaks jääv) rannikujärv.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lais · Näe rohkem »
Lamm
Lamm (ka üleujutustasandik, jõelamm) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lamm · Näe rohkem »
Lang
Lang on kahe maa- või veepinnapunkti kõrgusvahe ja nende punktide vahelise kauguse suhe.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lang · Näe rohkem »
Langeallikas
Langeallikas ehk nõlvaallikas ehk reokreen on üldjuhul surveta põhjaveega alal olev allikas, mis paikneb nõlval liivases või kruusases pinnasesÖkoloogialeksikon.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Langeallikas · Näe rohkem »
Langus
Langus ehk jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Langus · Näe rohkem »
Laugas
Laukad Kakerdaja rabas Laugas Ohepalu soos Laugas on väike huumustoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravoolamine on peatunud.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Laugas · Näe rohkem »
Laugrannik
Laugrannik on lauge reljeefiga rannik.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Laugrannik · Näe rohkem »
Lähe
Jõe lähe on koht, kust jõgi saab alguse.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lähe · Näe rohkem »
Lähtejärv
Porkuni järv on allikatoiteline lähtejärv. Lähtejärv on järv, kuhu vesi valgub allikaist, vee viib järvest välja aga sellest algav jõgi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lähtejärv · Näe rohkem »
Lüüs
Lüüs Hollandis Noordoostpolderis Lüüs (hollandi sõnast sluis) on jões või kanalis paiknev hüdrotehniline rajatis.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lüüs · Näe rohkem »
Lõugas
Lõugas on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lõugas · Näe rohkem »
Lehtersuue
thumb Lehtersuue ehk estuaar on jõe suudme ja lahe osa, kus toimub mere tõusude-mõõnade soolasema ja jõgede mageda vee segunemine.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lehtersuue · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Liiv · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Lisajõgi
Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lisajõgi · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Liustik · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Looded · Näe rohkem »
Lumehelves
Lumehelves mikroskoobi all Wilson Bentley fotod lumehelvestest Lumehelves on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lumehelves · Näe rohkem »
Lumesadu
Lumesadu Soomes Lumesadu Dresdenis Lumesadu on loodusnähtus, mille käigus sajab pilvest lund.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lumesadu · Näe rohkem »
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lumi · Näe rohkem »
Lumikate
Lumikate Achensee järvel Tiroolis Lumikate Ida-Virumaal 2015. aasta algul Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lumikate · Näe rohkem »
Maa-alune jõgi
Maa-alune jõgi ehk salajõgi on maapinnast allpool voolav vooluveekogu.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Maa-alune jõgi · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Maailmameri · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Maakoor · Näe rohkem »
Maavesi
Maavesi on maapõues mis tahes agregaatolekus (sh mullas) leiduv vesi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Maavesi · Näe rohkem »
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Madalsoo · Näe rohkem »
Madalvesi
Myjava jõel Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Madalvesi · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Magevesi · Näe rohkem »
Mandriliustik
Vaate mandriliustikele Gröönimaal Liustik. Alaska Liustik. Antarktis Mandriliustik on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Mandriliustik · Näe rohkem »
Massibilanss
Aastane akumulatsiooni ja ablatsiooni tsükkel parasvöötmes ning polaaraladel koos massibilansi terminite definitsiooniga (Paterson, 1994) Massibilanss (inglise keeles mass balance) on massi muutus kas tervel või osal liustikul kindlaks määratud ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Massibilanss · Näe rohkem »
Mägijõgi
Rhône'i ülemjooks Mägijõgi ehk mäestikujõgi on jõgi, mis osaliselt või tervikuna voolab mägedes.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Mägijõgi · Näe rohkem »
Märgala
Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Märgala · Näe rohkem »
Meander
Alaska osariigis soodiks Meander on jõelooge.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Meander · Näe rohkem »
Mediaal
Mediaal on jõgede ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Mediaal · Näe rohkem »
Merefüüsika
Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Merefüüsika · Näe rohkem »
Meregeoloogia
Meregeoloogia on geoloogia haru, mis tegeleb maailmamere põhja ja rannikualade geofüüsikaliste, geokeemiliste, sedimentoloogiliste ja paleontoloogiliste protsesside ja nähtuste uurimisega.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Meregeoloogia · Näe rohkem »
Merekeemia
Merekeemia on hüdrokeemia valdkond, mis tegeleb merevees lahustunud soolade, gaaside ja orgaaniliste ühendite analüüsiga, nende ajalis-ruumilise jaotumuse kirjeldamisega ning seletamisega keemiliste protsesside põhjal.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Merekeemia · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Merevesi · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Meri · Näe rohkem »
Meromiktiline veekogu
Meromiktiline veekogu on veekogu (enamasti järv), mis kevadel ega sügisel täielikult ümber ei kihistu.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Meromiktiline veekogu · Näe rohkem »
Meteoorne vesi
Meteoorne vesi on põhjavesi, mis on pärit atmosfäärist.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Meteoorne vesi · Näe rohkem »
Mineraalvesi
Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Mineraalvesi · Näe rohkem »
Mullavesi
Mullavesi (inglise soil water, soil moisture) on mullas leiduv vesi, mis pärineb peamiselt sademeist.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Mullavesi · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Murenemine · Näe rohkem »
Must tossutaja
Must tossutaja Atlandi ookeani põhjas Must tossutaja ehk must suitsetaja on ookeanipõhja avanev kuuma mineraaliderikka vee allikas.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Must tossutaja · Näe rohkem »
Muul
Portlandi sadama merre ehitatud muulid Edela-Inglismaa lõunarannikul Pärnu muul 2019. Muul ehk lainemurdja on sadamasse ehitatud tamm, mis kaitseb sadamat või jõe suuet lainetuste (eriti murdlainete) ja uhtainete eest.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Muul · Näe rohkem »
Nõiavits
Nõiavits ehk pilda (ka võluvits) on hargi- või kaarekujuline puuoks (ka sellekujuline metallist ese), mida kasutatakse näiteks veesoonte leidmiseks.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Nõiavits · Näe rohkem »
Neriitiline vöönd
Neriitiline vöönd (ka neriitiline pelagiaal, neriitiline ala) on maailmamere ökoloogiline horisontaalne sügavusvöönd, mis ulatub mõõnavee alapiirist mandrilava ääreni (umbes 200 m sügavuseni).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Neriitiline vöönd · Näe rohkem »
Oja
Nigula oja Rannu vallas Tartumaal Mägioja Butchers Creek Austraalias Yellow River Indianas Oja on jõest väiksem looduslik vooluveekogu.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Oja · Näe rohkem »
Okeanograafia
Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Okeanograafia · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ookean · Näe rohkem »
Ookeaniline saar
Ookeaniline saar on peamiselt basaldist ja teistest vulkaanilistest kivimitest või biogeenseist kivimeist koosnev ookeanis asuv saar.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ookeaniline saar · Näe rohkem »
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Org · Näe rohkem »
Oruliustik
Šveitsis asuv Aletschi liustik on oruliustik Oruliustik ehk alpi liustik ehk mäestikuliustik on liustikutüüp.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Oruliustik · Näe rohkem »
Otsamoreen
Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Otsamoreen · Näe rohkem »
Paakjää
Paakjää on polaaraladel ookeani pinda kattev ühes tükis jää.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Paakjää · Näe rohkem »
Padur
Mageveeline padur Floridas Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või suure järvega külgnev märgala, mis on perioodiliselt veega kaetud.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Padur · Näe rohkem »
Paguvesi
Paguvesi ehk pagu on mererannikul esinev ajutine veetaseme langus.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Paguvesi · Näe rohkem »
Pais
Induse jõel asuv ülisuurte mõõtmetega pais Pakistanis, mille tagust veehoidlat kutsutakse Tarbela järveks Karuni jõel Iraanis asuv pais Õhtune vaade Mont Blancile ja ehitusjärgus Emossoni paisule 1971. aastal Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Pais · Näe rohkem »
Paleolimnoloogia
Paleolimnoloogia on teadusharu, mis on tihedalt seotud limnoloogia ja paleoökoloogiaga.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Paleolimnoloogia · Näe rohkem »
Passaathoovused
Passaathoovused on passaattuulte mõjul tekkivad hoovused.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Passaathoovused · Näe rohkem »
Püknokliin
Püknokliin (kreeka sõnadest pyknos 'tihe, paks' + klino 'kaldun') on veekiht, kus tihedusgradient on võrreldes alumise ja ülemise veekihiga märgatavalt suurem.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Püknokliin · Näe rohkem »
Põhi (hüdroloogia)
Liivane merepõhi Põhi on jõesängi või veekogu kõige alumine osa, kus lõpeb vesi ja algab pinnas.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Põhi (hüdroloogia) · Näe rohkem »
Põhjaveekiht
Põhjaveekiht ehk põhjaveelade (ka veelade) ehk põhjaveehorisont (ka veehorisont) on enam-vähem ühesuguse kivimkoostisega laiaulatuslik maakoorekiht, millest võib saada põhjavett.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Põhjaveekiht · Näe rohkem »
Põhjaveepind
Põhjaveepinna asukoht märgituna joonisel Põhjaveepind on pind, millest allpool olev pinnas on veega küllastunud.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Põhjaveepind · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Põikmadal
Põikmadal ehk põikmadalik (inglise riffle) on kaldast kaldani ulatuv madala veega jõeosa.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Põikmadal · Näe rohkem »
Peajõgi
Peajõgi (1) ja lisajõed (2) Peajõgi on jõgi, millesse suubuvad lisajõed.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Peajõgi · Näe rohkem »
Pelagiaal
Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Pelagiaal · Näe rohkem »
Pelagos
Pelagos ehk avavee-elustik (kreeka sõnast pelagos 'avameri') on veekogu (ookeani, mere ja järve) pelagiaalis elutsevad organismid ehk pelaagilised organismid.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Pelagos · Näe rohkem »
Piesoisohüps
Surveline põhjavesi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Piesoisohüps · Näe rohkem »
Pinnasevesi
Pinnasevesi (inglise groundwater in active zone) on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Pinnasevesi · Näe rohkem »
Pinnaveekogu
Pinnaveekogu on pinnaveekogum, nt järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdevesi või rannikumereosaMaastik, A., Kajander, J. jt.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Pinnaveekogu · Näe rohkem »
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Pinnavesi · Näe rohkem »
Polder
Polder Satelliidipilt Hollandi Noordoostpolderist Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Polder · Näe rohkem »
Poorsus
visualiseerida. Mihkel Kree foto Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud (silmaga mittenähtav) tühimike (õõnsuste) olemasolu.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Poorsus · Näe rohkem »
Potamoloogia
Potamoloogia ehk jõehüdroloogia ehk jõeteadus (kreeka keeles potamos 'jõgi' + logos 'teadus') on hüdroloogia, veedünaamika ja hüdraulika interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib pinnavooluveekogusid ja nende veerežiime.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Potamoloogia · Näe rohkem »
Profundaal
Profundaal sügavate veekogude (järvede, veehoidlate) bentaali ökoloogiline sügavusvöönd.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Profundaal · Näe rohkem »
Promill
Promill (lad pro mille, tuhande kohta) on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhandikosa tervikust.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Promill · Näe rohkem »
Punane lumi
Punane lumi võib olla ka auguline Punane lumi on punakas või roosa lumi, millele annab värvi rohevetikas Chlamydomonas nivalis.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Punane lumi · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Raba · Näe rohkem »
Rakendushüdroloogia
Rakendushüdroloogia (ka insenerihüdroloogia; inglise applied hydrology) on hüdroloogia haru, mis tegeleb veevarude kasutamiseks ja kaitsmiseks vajalike hüdroloogiliste arvutustega.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rakendushüdroloogia · Näe rohkem »
Rand
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Tamula rand Rand on randla maismaaline osa.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rand · Näe rohkem »
Randla
Randla ehk rannavöönd on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Randla · Näe rohkem »
Rannajoon
Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rannajoon · Näe rohkem »
Rannak
Rannak ehk rannanõlv on randla veealune osa.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rannak · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rannik · Näe rohkem »
Rannikulõugas
Rannikulõugas on endine laht, mis on maapinna kerkimise tõttu ülejäänud merest selgelt eraldunud, kuigi ühendus suurveega on tihti olemas.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rannikulõugas · Näe rohkem »
Rannikumeri
Rannikumeri on maailmamere osa, mille hüdroloogilist režiimi ja vee koostist mõjutab oluliselt rannik.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rannikumeri · Näe rohkem »
Rändkivi
Ehalkivi, suurim maa peal asuv rändkivi Baltikumis Rändkivi (inglise erratic) on liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rändkivi · Näe rohkem »
Rüsijää
Rüsijää ehk rüsi ehk jäärüsi on veekogu katva jää liikumisel tekkinud jäätükkidest kuhjatis.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rüsijää · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Reljeef · Näe rohkem »
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Riimvesi · Näe rohkem »
Ripaal
Ripaal on jõgede ökoloogiline sügavusvöönd, mis ulatub jõe kalda veepiirist kuni põhjataimestiku lõpuni.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ripaal · Näe rohkem »
Ruhiorg
Little Cottonwood Creek Valley Utah' osariigis USAs Ruhiorg ehk troog (inglise glacial trough) on U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ruhiorg · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Saar · Näe rohkem »
Süvameri
Süvameri on maailmamere osa, mis hõlmab pelagiaali ja bentaali sügavamad osad, mis ulatuvad 700...1000 m kuni sügavaimate süvikuteni (umbes 11 000 m).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Süvameri · Näe rohkem »
Süvaveekerge
Süvaveekerge ehk uhkvool (parem kui tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling) on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Süvaveekerge · Näe rohkem »
Secchi ketas
Levinumad Secchi kettad: vasakul traditsiooniline valge ja paremal suhteliselt uuem mustvalge koloratsiooniga Secchi ketas ehk valge ketas on limnoloogias, harvem okeanograafias, kasutatav vahend, mille abil tehakse kindlaks uuritava veekogu vee läbipaistvus.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Secchi ketas · Näe rohkem »
Seiš
Seiši tekkimise põhimõtte graafiline kujutus; punane joon tähistab seisulainet (seiši) Seiš on seisulaine, mis saab tekkida suletud või osaliselt suletud veekogus, nagu järves, veehoidlas, lahes ja nii edasi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Seiš · Näe rohkem »
Seisuveekogu
Seisuveekogu on mandriveekogu, milles vesi seisab (ei voola) ja veevahetus on aeglane.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Seisuveekogu · Näe rohkem »
Settetransport
Settetransport on setteosakeste ümberpaigutamine tuule, voolava vee vms loodusliku teguri mõjul.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Settetransport · Näe rohkem »
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Siirdesoo · Näe rohkem »
Siirdeveed
Siirdeveed ehk üleminekuveekogud on mere või ookeani läheduse tõttu madala soolsusega jõesuulähedased pinnaveekogud, mis on tugevasti mõjutatud mageveevoolust.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Siirdeveed · Näe rohkem »
Siseveed
Siseveed on maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Siseveed · Näe rohkem »
Siseveekogu
Siseveekogu on maailmamerest eraldatud veekogu.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Siseveekogu · Näe rohkem »
Soe hoovus
Soojad hoovused on kujutatud punase värviga Soe hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soe hoovus · Näe rohkem »
Solfataar
Solfataar Uus-Meremaal, mille ümbrus on kaetud väävliga Solfataar ehk väävliallikas on väävlirikkaid gaase eraldav fumarool.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Solfataar · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soo · Näe rohkem »
Soojuskihistus
Soojuskihistus (ka soojuskihitus) on mingi veekogu veemassiivi jaotumus temperatuuri alusel kihtideks (veekogude stratifikatsioon).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soojuskihistus · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soolad · Näe rohkem »
Soolajärv
Suur Soolajärv on läänepoolkera suurim soolajärv Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soolajärv · Näe rohkem »
Soolak
Soolak on soolalembeste taimedega maa-ala, mille mullas on palju kergesti lahustuvaid sooli.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soolak · Näe rohkem »
Soolane vesi
Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10‰)International Glossary of Hydrology.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soolane vesi · Näe rohkem »
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soolsus · Näe rohkem »
Soostik
Soostik on lähestikku asuvate soode kogum.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soostik · Näe rohkem »
Soot
Songhua jõesäng loogete ja sootidega. Satelliidifoto Soot ehk koold ehk jõekoold (argikeeles ka vanajõgi, Ida-Eestis ka struuga) on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soot · Näe rohkem »
Sufosioon
Sufosioon on geoloogiline protsess, mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Sufosioon · Näe rohkem »
Suubumisjärv
Suubumisjärv on järv, millel puudub pindmine ja maa-alune väljavool.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Suubumisjärv · Näe rohkem »
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Suue · Näe rohkem »
Suurvesi
Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010) Suurvesi Soomaal (2010) Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Suurvesi · Näe rohkem »
Tamm (ehitis)
Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tamm (ehitis) · Näe rohkem »
Tasakaaluprofiil
Tasakaaluprofiil (inglise profile of equilibrium või equilibrium profile) on jõesängi pikiprofiili ning mere või järve ranna ja nõlva ristprofiili teoreetiline kuju, mille korral veekogudes ei toimu setete kulutust (ärakannet) ega kuhjumist.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tasakaaluprofiil · Näe rohkem »
Tasandikujõgi
Alaska osariigis Tasandikujõgi on jõgi, mis osaliselt või tervikuna voolab tasandikul.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tasandikujõgi · Näe rohkem »
Tõusuallikas
Tõusuallikas ehk limnokreen on survelise põhjaveega alal olev allikas, mille vesi tuleb alt ülespoole maapinnasüvendisse, tekitades sinna väikese veekogu.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tõusuallikas · Näe rohkem »
Tõusukõrgvesi
Fundy lahes Kanadas Tõusukõrgvesi on veekogu kõige kõrgem veetase loodete ajal tõusu lõppedes.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tõusukõrgvesi · Näe rohkem »
Tõusulaine
Ribble'i jõel Tõusulaine (inglise tidal bore, bore) on vahutava harjaga järsk laine, mis liigub koos tõusuhoovusega ülesvoolu mõnel ookeani suubuval jõel.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tõusulaine · Näe rohkem »
Tehisjärv
Tehisjärv on inimtegevuse tagajärjel tekkinud järv, mille hüdroloogiline režiim sarnaneb loodusliku järve omaga.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tehisjärv · Näe rohkem »
Termohaliinne tsirkulatsioon
Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier on ookeanivee ringlus, mida põhjustavad soojuse ja magevee voogudest tingitud tiheduse gradiendid merepinnal.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Termohaliinne tsirkulatsioon · Näe rohkem »
Termokarst
Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Termokarst · Näe rohkem »
Termokliin
Eri laiuskraadidele vastavad tüüpilised termokliinid. Madalamatel laiuskraadidel on termokliin paksem ning üleminek epilimnioni ja hüpolimnioni vahel sujuvam. Poolustele lähemal muutub termokliin õhemaks või kaob üldse Termokliin (ingl k thermocline, vene k слой скачка) ehk metalimnion on järsult muutuva temperatuuriga (1–3 °C ja rohkem 1 m kohta) õhuke hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Termokliin · Näe rohkem »
Transgressioon
Transgressioon ehk mere pealetung on geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung maismaa suunas.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Transgressioon · Näe rohkem »
Trofogeenne kiht
Trofogeenne kiht on sügavusvahemik (kiht) veekogudes, kus toimub taimede ja fütoplanktoni fotosüntees, kusjuures see ületab energiatarbimise (vastandina trofolüütilisele kihile).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Trofogeenne kiht · Näe rohkem »
Tsunami
Tsunami (jaapani keeles 津波 'sadamalaine') on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tsunami · Näe rohkem »
Tulv
Tulv Sovetsi jõe suudmealas Nižni Novgorodi oblastis Venemaal Tulv on vooluveekogudes (jões ja ojas) esinev ajutine ja aperioodiline kiire veetõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tulv · Näe rohkem »
Uhtaine
Uhtaine on vooluveekokku erosiooni tagajärjel jõudnud pinnasest pärinev aines, mis jõesängis voolu mõjul liigub.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Uhtaine · Näe rohkem »
Umboja
Umboja on karstialal olev oja, mis lõppeb kurisuga ja seeläbi kaob maa alla.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Umboja · Näe rohkem »
Uurdejärv
Uurdejärv on järv, mis asub uurdeorus.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Uurdejärv · Näe rohkem »
Vadi
Vadi Iisraelis Negevi kõrbes Vadi on kuivanud jõesäng Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias või Hispaanias.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vadi · Näe rohkem »
Vaheäravool
Vaheäravool ehk maasisene äravool on see osa äravoolust, mis moodustub maa sisse imbunud (filtreerunud) sademe- ja sulaveest ning mis põhjavette jõudmata liigub läbi pinnase pinnaveekogudesse.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vaheäravool · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Valgla · Näe rohkem »
Võõrikjõgi
Võõrikjõgi ehk transiitjõgi ehk allogeenne jõgi ehk eksootiline jõgi on harilikult pika jõe osa, mis voolab läbi sademevaeselt alalt ja mis saab oma veed rohkemate sademetega ülemvoolu piirkonnast.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Võõrikjõgi · Näe rohkem »
Võrendik
Võrendik ehk võreng on veevoolu uuristatud sügav koht jões või järves.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Võrendik · Näe rohkem »
Vee karedus
Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vee karedus · Näe rohkem »
Veeala
Veeala (ka akvatoorium, veeväli) on veega püsivalt kaetud ala.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veeala · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veeaur · Näe rohkem »
Veebilanss
Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) ja akumulatsiooni vahekorda iseloomustav näitaja vaadeldavas objektis (veekogus, organismis, mullas, biogeotsönoosis vms).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veebilanss · Näe rohkem »
Veehaare
Veehaare ehk veehaardeehitis on ehitis, mille kaudu toimub vee võtmine kas veekogust või põhjaveekihist, juhtimaks seda läbi kanalite või teiste vesiehitiste kohta, kus seda parasjagu vaja on.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veehaare · Näe rohkem »
Veehoidla
Shimeni veehoidla Taiwanil Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veehoidla · Näe rohkem »
Veejuhtivus
Veejuhtivus ehk filtratsioonimoodul, tähistatud sümboliga K, on soontaimede, pinnase ja kivimite omadus lasta vett läbi sisemiste pooride või lõhede.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veejuhtivus · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu · Näe rohkem »
Veekogu stratifikatsioon
Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu stratifikatsioon · Näe rohkem »
Veelahe
Veelahe on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veelahe · Näe rohkem »
Veelahkmeahelik
Veelahkmeahelik on mäeahelik, mis on veelahe jõgede valglate vahel.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veelahkmeahelik · Näe rohkem »
Veelained
Veelained on vees tekkivad lained.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veelained · Näe rohkem »
Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veerežiim · Näe rohkem »
Veeressursid
3/4 maakera pinnast on kaetud veega Veeressursid ehk veevarud on mingi piirkonna pinna- ja põhjavee koguhulk, mida on võimalik kasutada.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veeressursid · Näe rohkem »
Veeringe
Veeringe skeem Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnase, veekogude ja atmosfääri vahel.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veeringe · Näe rohkem »
Veetase
Veetase ehk veeseis on teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu või veejuhtme veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes).
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veetase · Näe rohkem »
Veetemperatuur
Veetemperatuur on üks veekogu iseloomustavatest näitajatest, selle veekogu vee temperatuur.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veetemperatuur · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vesi · Näe rohkem »
Vesiliiv
Hoiatussilt vesiliiva esinemisest, mille juures olevasse veekogusse ei tohi ujuma minna Vesiliiv on veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vesiliiv · Näe rohkem »
Vettpidav kiht
Vettpidav kiht ehk veepide on maapõues paiknev kivimikiht, mis vett ei sisalda ega ka lase läbi.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vettpidav kiht · Näe rohkem »
Vooluhulk
Amazonase vooluhulga muutmine aasta jooksul Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vooluhulk · Näe rohkem »
Voolukiirus
Voolukiirus on voolamise kiirus vedelikus fikseeritud mahu osas.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Voolukiirus · Näe rohkem »
Vooluveekogu
Vooluveekogu on piklik pidevalt vahetuva (voolava) enamasti mageda veega looduslik või tehislik veekogu.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vooluveekogu · Näe rohkem »
Vulkaaniline saar
Hawaii saare satelliidipilt Vulkaaniline saar on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vulkaaniline saar · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Hüdrogeoloogia mõisteid, Hüdroloogia ja hüdrogeoloogia mõisteid.