Sisukord
82 suhted: Alarich I, Amalasuintha, Arianism, Astuuria, Attila, Balkani poolsaar, Barbarid, Bütsants, Cassiodorus, Chlodovech I, Daakia, Daaklased, Dnepr, Dnestr, Doonau, Ermanarich, Frangid, Früügia, Gallia, Götaland, Germaanlased, Goodid, Gooti keel, Gooti sõda, Hunnid, Hunnide impeerium, Idagootide kuningriik, Itaalia, Itaalia kuningas, Jordanes, Justinianus I, Katalaunia lahing, Katoliku kirik, Keldid, Konstantinoopol, Konsul (Vana-Rooma), Krimm, Krimmi gooti keel, Langobardid, Langobardide kuningriik, Läänegoodid, Läänegootide kuningriik, Läänemeri, Mars, Möösia, Milano, Moldova, Must meri, Narbonne, Narses, ... Laienda indeks (32 rohkem) »
- Balkani ajalugu
- Itaalia vanaaeg
Alarich I
Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.
Vaata Idagoodid ja Alarich I
Amalasuintha
Amalasuintha (sündinud 495, surnud 30. aprillil 534/535 Toscanas) oli Theoderich Suure tütar ja idagootide kuningriigi valitseja aastail 526–535.
Vaata Idagoodid ja Amalasuintha
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Vaata Idagoodid ja Arianism
Astuuria
Astuuria (ametlikult Astuuria Vürstiriik, hispaania keeles Principado de Asturias, astuuria keeles Principáu d'Asturies) on Hispaania autonoomne piirkond.
Vaata Idagoodid ja Astuuria
Attila
Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).
Vaata Idagoodid ja Attila
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Vaata Idagoodid ja Balkani poolsaar
Barbarid
Joseph-Noël Sylvestre. "Rooma rüüstamine barbarite poolt aastal 410". Õli lõuendil. 197 × 130 cm. Sète, Musée Paul Valéry Barbar (vanakreeka βάρβαρος bárbaros, sõna-sõnalt 'bar-bar-kõneleja') tähendas vanaaja kreeklastel algselt igasugust isikut, kes ei kõnelnud kreeka keelt või kõneles seda halvasti, see tähendab arusaamatult kõnelejat.
Vaata Idagoodid ja Barbarid
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Idagoodid ja Bütsants
Cassiodorus
Flavius Magnus Aurelius Cassiodorus Senator (u 485 – u 585), tavaliselt Cassiodorus, oli hilisantiigi riigimees ja kirjanik, kes töötas ametnikuna idagootide kuninga Theoderich Suure administratsioonis.
Vaata Idagoodid ja Cassiodorus
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Vaata Idagoodid ja Chlodovech I
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Vaata Idagoodid ja Daakia
Daaklased
traaklaste, Vana-Kreeka alad Balkanil Daaklased oli keldi mõjudega traakia rahvas, kes elas alates 5. sajandist eKr Mustast merest läänes.
Vaata Idagoodid ja Daaklased
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Vaata Idagoodid ja Dnepr
Dnestr
Dnestr (rumeenia keeles Nistru, ukraina keeles Дністер) on jõgi Ukrainas ja Moldovas.
Vaata Idagoodid ja Dnestr
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Vaata Idagoodid ja Doonau
Ermanarich
Ermanarich (gooti keeles Airmanreiks; surnud 376) oli idagootide (greuthungite) esimene teadaolev kuningas poolmüütilisest Amaalide dünastiast.
Vaata Idagoodid ja Ermanarich
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Idagoodid ja Frangid
Früügia
Früügia oli vanaaja maakond ja kuningriik Väike-Aasia loodeosas.
Vaata Idagoodid ja Früügia
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Vaata Idagoodid ja Gallia
Götaland
Götalandi alad Rootsis Götaland on ajalooline piirkond Rootsis.
Vaata Idagoodid ja Götaland
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Vaata Idagoodid ja Germaanlased
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Vaata Idagoodid ja Goodid
Gooti keel
Gooti keel (*𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda, ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid.
Vaata Idagoodid ja Gooti keel
Gooti sõda
Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.
Vaata Idagoodid ja Gooti sõda
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Vaata Idagoodid ja Hunnid
Hunnide impeerium
Hunnide impeerium oli hunnide hõimuliidu juhi Attila poolt aastatel 434–453 loodud riik.
Vaata Idagoodid ja Hunnide impeerium
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Vaata Idagoodid ja Idagootide kuningriik
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Idagoodid ja Itaalia
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Vaata Idagoodid ja Itaalia kuningas
Jordanes
Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost.
Vaata Idagoodid ja Jordanes
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14.
Vaata Idagoodid ja Justinianus I
Katalaunia lahing
Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.
Vaata Idagoodid ja Katalaunia lahing
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Idagoodid ja Katoliku kirik
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Vaata Idagoodid ja Keldid
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Idagoodid ja Konstantinoopol
Konsul (Vana-Rooma)
Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja.
Vaata Idagoodid ja Konsul (Vana-Rooma)
Krimm
See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit Krimm (perekonnanimi).
Vaata Idagoodid ja Krimm
Krimmi gooti keel
Krimmi gooti keel oli idagermaani keelte harru kuulunud ja praeguseks väljasurnud keel, mida Krimmi goodid rääkisid Krimmi poolsaare üksikutes kohtades kuni 18. sajandi lõpuni.
Vaata Idagoodid ja Krimmi gooti keel
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Vaata Idagoodid ja Langobardid
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Vaata Idagoodid ja Langobardide kuningriik
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Vaata Idagoodid ja Läänegoodid
Läänegootide kuningriik
Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.
Vaata Idagoodid ja Läänegootide kuningriik
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Idagoodid ja Läänemeri
Mars
Mars oli vanarooma sõjajumal, tema kreeka vaste oli Ares.
Vaata Idagoodid ja Mars
Möösia
Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.
Vaata Idagoodid ja Möösia
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Vaata Idagoodid ja Milano
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.
Vaata Idagoodid ja Moldova
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Idagoodid ja Must meri
Narbonne
Narbonne on linn Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas.
Vaata Idagoodid ja Narbonne
Narses
Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.
Vaata Idagoodid ja Narses
Odoaker
Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.
Vaata Idagoodid ja Odoaker
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata Idagoodid ja Ojamaa
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Idagoodid ja Paavst
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Vaata Idagoodid ja Pannoonia
Pantvang
Pantvang on ebaseaduslikult vägivaldselt kinni võetud või röövitud inimene.
Vaata Idagoodid ja Pantvang
Patriits
Patriits oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse.
Vaata Idagoodid ja Patriits
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Vaata Idagoodid ja Pürenee poolsaar
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Idagoodid ja Poola
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Vaata Idagoodid ja Provence
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Vaata Idagoodid ja Ravenna
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Idagoodid ja Rooma
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Vaata Idagoodid ja Rooma keiser
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Idagoodid ja Rooma riik
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Idagoodid ja Rootsi
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Vaata Idagoodid ja Rumeenia
Sarmaadid
Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4.
Vaata Idagoodid ja Sarmaadid
Sassaniidid
Sassaniidid oli Iraani valitsejate suguvõsa 3.–7. sajandil Sassaniidide riigis.
Vaata Idagoodid ja Sassaniidid
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Vaata Idagoodid ja Septimaania
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Vaata Idagoodid ja Sitsiilia
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Vaata Idagoodid ja Slaavlased
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Vaata Idagoodid ja Suur rahvasterändamine
Theodahad
Theodahad (suri detsembris 536) oli Theoderich Suure õepoeg ja aastail 534–536 idagootide kuningas.
Vaata Idagoodid ja Theodahad
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Vaata Idagoodid ja Theoderich Suur
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Vaata Idagoodid ja Toulouse
Traaklased
Traaklased olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvat traakia keelt kõnelnud hõimud, kes asustasid Traakiat, ajaloolis-geograafilist piirkonda Balkani poolsaare kirdenurgas, praeguse Bulgaaria, Kirde-Kreeka, Ida-Serbia ning Türgi Euroopa-osa kohal.
Vaata Idagoodid ja Traaklased
Tsivilisatsioon
Maailma vanima ja jätkuvalt asustatud linna Jeeriko (asutatud enne aasta 8000 eKr) esimese kaitsetorni alus. Tsivilisatsioon (ladinakeelsest sõnadest civis – kodanik, civitas – linn) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega linnaühiskonda.
Vaata Idagoodid ja Tsivilisatsioon
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Vaata Idagoodid ja Ukraina
Vanainglise keel
Vanainglise keel ehk anglosaksi keel (vanainglise Anglisc, Ænglisc spræc) on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil.
Vaata Idagoodid ja Vanainglise keel
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13.
Vaata Idagoodid ja Vanapõhja keel
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Vaata Idagoodid ja Volga
Vuntsid
Siim Kallas vuntsidega Vuntsid on habeme see osa, mis paikneb ülahuule kohal.
Vaata Idagoodid ja Vuntsid
Zeno
Flavius Zeno, kreekapäraselt Zenon (Imperator Caesar Flavius Zeno Augustus; kreeka keeles:Ζήνων; umbes 425 – 9. aprill 491), oli Ida-Rooma keiser 29. jaanuarist 474 kuni 9. jaanuarini 475 ja teist korda augustist 476 kuni 9. aprillini 491.
Vaata Idagoodid ja Zeno
Vaata ka
Balkani ajalugu
- Berliini kongress
- Budapesti 1877. aasta kokkulepe
- Idagoodid
- Kreeka-Pärsia sõjad
- Reichstadti lepe
- Rumeelia ejalett
- Sarmaadid
- Veneetsia vabariik
Itaalia vanaaeg
- Alarich I
- Gallia Cisalpina
- Idagoodid
- Latiinid
- Mererahvad
- Rooma Itaalia
- Rooma keisririik
- Rooma vabariik
Tuntud ka kui Ostrogoodid.