80 suhted: Akord, Alteratsioon, Aste (muusika), Astmeline suurus, Bemoll, C (muusika), Deetsim, Diatoonilisus, Diees, Dissonants, Duodeetsim, Ges, Gis, Harmoonia (muusika), Harmooniline intervall, Hääl, Häälestus, Heli, Helikõrgus, Helilaad, Helirea kulgevad astmed, Helirea püsivad astmed, Helirida, Helistik, Intervallide loend, Kleisma, Kolmkõla, Konsonants, Kvart, Kvint, Liitintervall, Logaritmiline skaala, Mažoor, Mažoorne helirida, Meloodiline intervall, Minoor, Minoorne helirida, Muusika, Muusikaline heli, Muusikaline parameeter, Noodijoonestik, Noon, Noot, Oktav, Osahelid, Pööre (muusika), Põhiheli, Polüfoonia, Pooltoon, Priim, ..., Puhas kvart, Puhas kvint, Puhas oktav, Puhas priim, Sagedussuhe, Sekst, Sekund (muusika), Septim, Skisma (muusika), Suhe (filosoofia), Suur sekst, Suur sekund, Suur septim, Suur terts, Suurendatud kvart, Suurendatud kvint, Terts, Tertsdeetsim, Tervetoon, Toonika, Tooniline suurus, Tsent, Undeetsim, Vähendatud kvint, Väike sekst, Väike sekund, Väike septim, Väike terts, Võnkumine, 12vjo veerandtoon. Laienda indeks (30 rohkem) »
Akord
Malin Gyllenstierna, "Akord" (1916) Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Akord · Näe rohkem »
Alteratsioon
Alteratsioon on muusikas alusheli kõrgendamine või madaldamine.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Alteratsioon · Näe rohkem »
Aste (muusika)
Aste ehk heliaste on muusikas helilaadi üksik jaotis.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Aste (muusika) · Näe rohkem »
Astmeline suurus
Astmeline suurus ehk astmemaht on intervalli diatooniliste astmete arv noodijoonestikul (erinevate astmete arv).
Uus!!: Intervall (muusika) ja Astmeline suurus · Näe rohkem »
Bemoll
Bemoll on madaldusmärk, mis madaldab heli pooltooni võrra.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Bemoll · Näe rohkem »
C (muusika)
oktavites C (tähtnimetus) ehk do (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Intervall (muusika) ja C (muusika) · Näe rohkem »
Deetsim
Deetsim ((a) suur deetsim, (b) väike deetsim Deetsimit käsitletakse tavaliselt kui tertsi, sest tegemist on liitintervalliga (oktav + terts). Kategooria:Intervallid.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Deetsim · Näe rohkem »
Diatoonilisus
Diatoonilisus on kuuluvus diatoonikasse.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Diatoonilisus · Näe rohkem »
Diees
Diees on kõrgendusmärk, mis kõrgendab heli poole tooni võrra.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Diees · Näe rohkem »
Dissonants
Dissonants (.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Dissonants · Näe rohkem »
Duodeetsim
Duodeetsim (.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Duodeetsim · Näe rohkem »
Ges
Ges (tähtnimetus) ehk sol-bemoll (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Ges · Näe rohkem »
Gis
Gis (tähtnimetus) ehk sol-diees (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Gis · Näe rohkem »
Harmoonia (muusika)
Harmoonia on muusikas akordide ühendamine ja suhted.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Harmoonia (muusika) · Näe rohkem »
Harmooniline intervall
Harmooniline intervall moodustub üheaegselt kõlavate helide vahel (2-häälne kooskõla).
Uus!!: Intervall (muusika) ja Harmooniline intervall · Näe rohkem »
Hääl
Hääl on elusolendi keha enda poolt tekitatud heli.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Hääl · Näe rohkem »
Häälestus
Häälestus (inglise keeles tuning, saksa keeles Stimmung) on muusikas helisüsteemi helide kõrguslik korrastus, mis määrab helide sagedused ja intervallid.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Häälestus · Näe rohkem »
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Heli · Näe rohkem »
Helikõrgus
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Helikõrgus · Näe rohkem »
Helilaad
Helilaad ehk laad (venekeelsest sõnast лад, ladina keeles modus, inglise keeles mode) ehk skaala (inglise keeles scale), ka moodus, on muusikas astmete abstraktne süsteem, mille konkretiseeringuks on helirida.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Helilaad · Näe rohkem »
Helirea kulgevad astmed
Helirea kulgevad astmed on II, IV, VI ja VII aste.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Helirea kulgevad astmed · Näe rohkem »
Helirea püsivad astmed
Helirea püsivad astmed on I, III ja vahel ka V aste.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Helirea püsivad astmed · Näe rohkem »
Helirida
Helirida (inglise keeles scale, saksa keeles Tonleiter) on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Helirida · Näe rohkem »
Helistik
Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud duur- või moll-helilaad.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Helistik · Näe rohkem »
Intervallide loend
Siin on suuruse järgi tsentides loetletud intervalle.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Intervallide loend · Näe rohkem »
Kleisma
Kleisma (inglise keeles kleisma) ehk suur poolkomma (semicomma majeur) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 15625 / 15552 ehk 8,107 tsenti.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Kleisma · Näe rohkem »
Kolmkõla
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Kolmkõla · Näe rohkem »
Konsonants
Konsonants (ladina keeles "kooskõla") on kahe või enama ühise osaheliga sonants (kõlasobivus), mis tunnetuslikult mõjub pingevabana, rahulikuna.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Konsonants · Näe rohkem »
Kvart
Kvart ((a) puhas kvart, (b) suurendatud kvart (c) vähendatud kvart Lüüdia mažoor (mažoorne helirida) erineb joonia mažoorist kõrge IV astme poolest, mida nimetatakse lüüdia kvardiks (suurendatud kvart) Lüüdia helireas „lüüdia kvart“ Kvarti peetakse klassikalises harmoonias dissoneerivaks intervalliks. Suurendatud kvarti nimetatakse ka tritooniks ning seda on keskajal peetud kas äärmiselt dissoneerivaks või siis lausa lubamatuks intervalliks ("Kurat muusikas", Diabolus in musica). Klassikalises harmoonias laheneb IV ja VII astme vahel asuv diatooniline suurendatud kvart vastavalt III ja I astme vahel asuvasse seksti.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Kvart · Näe rohkem »
Kvint
Kvint ((a)puhas kvint (b) vähendatud kvint (c) suurendatud kvint Kvint on konsoneeriv intervall. Oktavi ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1: 3. Igast helist oktavi ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine ülemheli. Viiuli, vioola (altviiuli) ja tšello keeled häälestatakse üksteisest kvintide kaugusele.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Kvint · Näe rohkem »
Liitintervall
Liitintervalliks nimetatakse oktavist suuremat intervalli.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Liitintervall · Näe rohkem »
Logaritmiline skaala
Skaalanäiteid: lin-lin-teljestik, lin-log-teljestik, log-lin-teljestik ja log-log-teljestik. Funktsioonid graafikul on järgmised: ''y''.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Logaritmiline skaala · Näe rohkem »
Mažoor
Mažoor (ladina k major, 'suur') ehk duur (ladina k dūrus, 'karm, kõva') on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on suur terts.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Mažoor · Näe rohkem »
Mažoorne helirida
Mažoorne helirida on helirida, mille I ja III astme vahel on suur terts (intervall) ja esimeselt astmelt moodustub mažoorkolmkõla.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Mažoorne helirida · Näe rohkem »
Meloodiline intervall
Meloodiline intervall moodustub üksteisele järgnevate helide vahel (meloodia ehitusosa).
Uus!!: Intervall (muusika) ja Meloodiline intervall · Näe rohkem »
Minoor
Minoor (ladina k minor, 'väike') ehk moll on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on väike terts.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Minoor · Näe rohkem »
Minoorne helirida
Minoorne helirida on helirida, mille I ja III astme vahel on väike terts (intervall) ja esimeselt astmelt moodustub minoorkolmkõla.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Minoorne helirida · Näe rohkem »
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Muusika · Näe rohkem »
Muusikaline heli
Muusikaline heli ehk muusikaheli ehk toon, on heli, millel on lisaks muudele heli põhiomadustele helitugevusele, helikestusele, tämbrile ja toposele selgelt eristatav helikõrgus.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Muusikaline heli · Näe rohkem »
Muusikaline parameeter
Muusikaline parameeter, ka aspekt, atribuut (Ross 2007: 97), dimensioon, domeen, kriteerium (Schaeffer 1966), mõõde, omadus, tahk, tunnus, osamoment on muusikalise objekti (näiteks substantsi, omaduse, sündmuse, seisundi, protsessi) suurus, mille väärtusi on võimalik hinnata ja mille väärtused määravad mingi kindla muusikalise objekti või klassi.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Muusikaline parameeter · Näe rohkem »
Noodijoonestik
Noodijoonestik on lääne muusika noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Noodijoonestik · Näe rohkem »
Noon
Noon ((a) suur noon, (b) väike noon (c) noonakord Nooni käsitletakse tavaliselt kui sekundit, sest tegemist on liitintervalliga (oktav + sekund). Noon on noonakordi põhikuju viies (ülemine) heli (noot). Kategooria:Intervallid.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Noon · Näe rohkem »
Noot
Guillaume Machaut' rondoo ''Dame, mon cuer en vous remaint'' 16. sajandi noodiraamatus Elisabeth Louise Vigée-LeBrun, "Vürstinna Natalia Kurakina portree" (1797) Noot (ladina nota – 'tähis, märk') on muusika noodikirjas heli tähistav märk.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Noot · Näe rohkem »
Oktav
Oktav ehk oktaav (Näited: a – puhas oktav, b – vähendatud oktav; c – suurendatud oktav.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Oktav · Näe rohkem »
Osahelid
Osahelid ehk osatoonid ehk harmoonikud ehk harmoonilised ehk puhastoonid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Osahelid · Näe rohkem »
Pööre (muusika)
Pööre ehk pöördintervall on muusikas heli kõrgusliku ümberasetamise tulemus.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Pööre (muusika) · Näe rohkem »
Põhiheli
Põhiheli ehk põhitoon on harmoonilise võnkumise tulemusel tekkinud liitheli esimene osaheli, mille sagedus on põhisagedus.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Põhiheli · Näe rohkem »
Polüfoonia
Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Polüfoonia · Näe rohkem »
Pooltoon
Pooltoon võib olla.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Pooltoon · Näe rohkem »
Priim
Priim on muusikas mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Priim · Näe rohkem »
Puhas kvart
Puhas kvart Puhas kvart on intervall, mille astmeline suurus on 4 ja tooniline suurus 2½ tooni.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Puhas kvart · Näe rohkem »
Puhas kvint
Puhas kvint Puhas kvint on intervall, mille astmeline suurus on 5 ja tooniline suurus 3½ tervetooni.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Puhas kvint · Näe rohkem »
Puhas oktav
Puhas oktav Puhas oktav on intervall, mille astmeline suurus on 8 ja tooniline suurus 6 tooni.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Puhas oktav · Näe rohkem »
Puhas priim
Puhas priim Puhas priim (inglise keeles perfect prime) ehk priim (inglise keeles prime) ehk unisoon (inglise keeles unison, perfect unison) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 1/1 ehk 0 tsenti.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Puhas priim · Näe rohkem »
Sagedussuhe
Sagedussuhe (inglise keeles frequency ratio, ka interval ratio) on muusikas helide intervalli kirjeldamise meetod helisageduste suhte abil.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Sagedussuhe · Näe rohkem »
Sekst
Sekst ((a) suur sekst (b) väike sekst (c) suurendatud sekst (d) vähendatud sekst Dooria minoor (minoorne helirida) erineb eoolia minoorist kõrge VI astme poolest, mida nimetatakse dooria sekstiks (suur sekst) Dooria helireas „dooria sekst“.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Sekst · Näe rohkem »
Sekund (muusika)
Sekund ((a) suur sekund (b) väike sekund (c) suurendatud sekund (d) vähendatud sekund Sekund on dissoneeriv intervall, mis harmoonilistes järgnevustes nõuab lahendamist.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Sekund (muusika) · Näe rohkem »
Septim
Septim ((a) suur septim (b) väike septim (c) suurendatud septim (d) vähendatud septim Septim on dissoneeriv intervall, mis harmoonilistes järgnevustes nõuab lahendamist.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Septim · Näe rohkem »
Skisma (muusika)
Skisma (inglise keeles schisma) ehk Werckmeisteri aste (inglise keeles grad Werckmeister) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 32805 / 32768 ehk 1,954 tsenti.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Skisma (muusika) · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Suur sekst
Suur sekst Suur sekst on intervall, mille astmeline suurus on 6 ja tooniline suurus 4½ tooni.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Suur sekst · Näe rohkem »
Suur sekund
suur sekund C-duuris Suur sekund on intervall, mille astmeline suurus on 2 ja tooniline suurus 1 tervetoon.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Suur sekund · Näe rohkem »
Suur septim
Suur septim Suur septim on intervall, mille astmeline suurus on 7 ja tooniline suurus 5½ tooni.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Suur septim · Näe rohkem »
Suur terts
Suur terts Suur terts on intervall, mille astmeline suurus on 3 ja tooniline suurus 2 tooni.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Suur terts · Näe rohkem »
Suurendatud kvart
C-duuris.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Suurendatud kvart · Näe rohkem »
Suurendatud kvint
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Suurendatud kvint · Näe rohkem »
Terts
Terts (Klassikalises harmoonias on terts konsoneeriv intervall. Range stiili polüfoonias käsitleti tertsi dissonantsina.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Terts · Näe rohkem »
Tertsdeetsim
Tertsdeetsim ((a) suur tertsdeetsim (b) väike tertsdeetsim (c) tertsdeetsimakord Tertsdeetsimit käsitletakse tavaliselt kui seksti, sest tegemist on liitintervalliga (oktav + sekst). Kategooria:Intervallid.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Tertsdeetsim · Näe rohkem »
Tervetoon
Tervetoon ehk täistoon ehk toon on üldises praktilises muusikalises keelekasutuses suure sekundi sünonüümiks.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Tervetoon · Näe rohkem »
Toonika
Toonika on muusikas helirea esimene aste.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Toonika · Näe rohkem »
Tooniline suurus
Tooniline suurus ehk tooniline maht on helikõrguste vahemik toonides või pooltoonides.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Tooniline suurus · Näe rohkem »
Tsent
Tsent (ka sent, ladina centum 'sada', lühend c) on muusikas intervall, mida rakendatakse intervalli mõõtühikuna logaritmilisel skaalal.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Tsent · Näe rohkem »
Undeetsim
Undeetsim (.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Undeetsim · Näe rohkem »
Vähendatud kvint
Vähendatud kvint (tähis >5) on intervall, mille astmeline suurus on 5 ja tooniline suurus 3 tervetooni.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Vähendatud kvint · Näe rohkem »
Väike sekst
Väike sekst Väike sekst on intervall, mille astmeline suurus on 6 ja tooniline suurus 4 tooni.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Väike sekst · Näe rohkem »
Väike sekund
Väike sekund Väike sekund on intervall, mille astmeline suurus on 2 ja tooniline suurus ½ tooni.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Väike sekund · Näe rohkem »
Väike septim
Väike septim G-duuris Väike septim on intervall, mille astmeline suurus on 7 ja tooniline suurus 5 tervetoon.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Väike septim · Näe rohkem »
Väike terts
Väike terts Väike terts on intervall, mille astmeline suurus on 3 ja tooniline suurus 1½ tooni.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Väike terts · Näe rohkem »
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Uus!!: Intervall (muusika) ja Võnkumine · Näe rohkem »
12vjo veerandtoon
12vjo veerandtoon ehk veerandtoon (inglise keeles 12edo quarter tone) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 21/24 ehk 50,000 tsenti.
Uus!!: Intervall (muusika) ja 12vjo veerandtoon · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Intervalli tähistus, Kõrguskaugus.