Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kaksikside ja Keemia mõisteid
Kaksikside ja Keemia mõisteid on 45 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomituum, Aatomorbitaal, Aldehüüdid, Alküünid, Alkeenid, Alkoholid, Aromaatsus, Cis-trans-isomeeria, Derivaat, Dieenid, Elektrofiilne liitumine, Elektron, Elektronkiht, Elektronkonfiguratsioon, Elektronpaar, Funktsionaalrühm, Grignardi reaktsioon, Halogeenid, Ioon, Karboksüülhapped, Karbonüülrühm, Karoteenid, Katalüsaator, Keemiline energia, Keemiline side, Kolmikside, Konjugeerunud sidemed, Kovalentne side, Liitumisreaktsioon, ..., Metallid, Molekul, Molekulaarorbitaal, Oksüdatsioon, Orbitaal, Orgaanilised ühendid, Polümerisatsioon, Radikaal, Rasvad, Rasvhapped, Reduktsioon (keemia), Struktuurivalem, Sulamistemperatuur, Ugi reaktsioon, Valentssidemete teooria. Laienda indeks (15 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Kaksikside · Aatom ja Keemia mõisteid ·
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Kaksikside · Aatomituum ja Keemia mõisteid ·
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Aatomorbitaal ja Kaksikside · Aatomorbitaal ja Keemia mõisteid ·
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Aldehüüdid ja Kaksikside · Aldehüüdid ja Keemia mõisteid ·
Alküünid
Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.
Alküünid ja Kaksikside · Alküünid ja Keemia mõisteid ·
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Alkeenid ja Kaksikside · Alkeenid ja Keemia mõisteid ·
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Alkoholid ja Kaksikside · Alkoholid ja Keemia mõisteid ·
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Aromaatsus ja Kaksikside · Aromaatsus ja Keemia mõisteid ·
Cis-trans-isomeeria
''cis''-2-buteen ehk Z-buteen ''trans''-2-buteen ehk E-buteen Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk vananenud väljendiga geomeetriline isomeeria on orgaanilises keemias stereoisomeeria vorm, mis johtub aatomite või aatomirühmade asetusest molekulis sisalduva kaksiksideme või tsüklitasandi suhtes.
Cis-trans-isomeeria ja Kaksikside · Cis-trans-isomeeria ja Keemia mõisteid ·
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Derivaat ja Kaksikside · Derivaat ja Keemia mõisteid ·
Dieenid
1,5-Tsüklooktadieen (mittekonjugeeritud dieen) Konjugeeritud dieen - isopreen Dieenid ehk alkadieenid ehk diolefiinid on süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet.
Dieenid ja Kaksikside · Dieenid ja Keemia mõisteid ·
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Elektrofiilne liitumine ja Kaksikside · Elektrofiilne liitumine ja Keemia mõisteid ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Kaksikside · Elektron ja Keemia mõisteid ·
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Elektronkiht ja Kaksikside · Elektronkiht ja Keemia mõisteid ·
Elektronkonfiguratsioon
Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.
Elektronkonfiguratsioon ja Kaksikside · Elektronkonfiguratsioon ja Keemia mõisteid ·
Elektronpaar
Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.
Elektronpaar ja Kaksikside · Elektronpaar ja Keemia mõisteid ·
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Funktsionaalrühm ja Kaksikside · Funktsionaalrühm ja Keemia mõisteid ·
Grignardi reaktsioon
galerii) Grignardi reaktsioon on metallorgaaniline keemiline reaktsioon, mis koosneb kahest etapist: Grignardi reaktiivi valmistamisest ja selle reaktsioonist sobiva orgaanilise või anorgaanilise substraadiga (tavaliselt substraadina kasutatakse aldehüüde või ketoone).
Grignardi reaktsioon ja Kaksikside · Grignardi reaktsioon ja Keemia mõisteid ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Halogeenid ja Kaksikside · Halogeenid ja Keemia mõisteid ·
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Ioon ja Kaksikside · Ioon ja Keemia mõisteid ·
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Kaksikside ja Karboksüülhapped · Karboksüülhapped ja Keemia mõisteid ·
Karbonüülrühm
Karbonüülrühm Karbonüülrühm ehk oksorühm on funktsionaalrühm, kus süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.
Kaksikside ja Karbonüülrühm · Karbonüülrühm ja Keemia mõisteid ·
Karoteenid
α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.
Kaksikside ja Karoteenid · Karoteenid ja Keemia mõisteid ·
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Kaksikside ja Katalüsaator · Katalüsaator ja Keemia mõisteid ·
Keemiline energia
Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.
Kaksikside ja Keemiline energia · Keemia mõisteid ja Keemiline energia ·
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Kaksikside ja Keemiline side · Keemia mõisteid ja Keemiline side ·
Kolmikside
Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari, ehk kaks aatomit jagavad kuut elektroni.
Kaksikside ja Kolmikside · Keemia mõisteid ja Kolmikside ·
Konjugeerunud sidemed
Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.
Kaksikside ja Konjugeerunud sidemed · Keemia mõisteid ja Konjugeerunud sidemed ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kaksikside ja Kovalentne side · Keemia mõisteid ja Kovalentne side ·
Liitumisreaktsioon
Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.
Kaksikside ja Liitumisreaktsioon · Keemia mõisteid ja Liitumisreaktsioon ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Kaksikside ja Metallid · Keemia mõisteid ja Metallid ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Kaksikside ja Molekul · Keemia mõisteid ja Molekul ·
Molekulaarorbitaal
Molekulaarorbitaal tekib aatomorbitaalide katkemise tulemusena, mille puhul ühised molekulaarorbitaalid vähendavad süsteemi koguenergiat.
Kaksikside ja Molekulaarorbitaal · Keemia mõisteid ja Molekulaarorbitaal ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Kaksikside ja Oksüdatsioon · Keemia mõisteid ja Oksüdatsioon ·
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Kaksikside ja Orbitaal · Keemia mõisteid ja Orbitaal ·
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Kaksikside ja Orgaanilised ühendid · Keemia mõisteid ja Orgaanilised ühendid ·
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Kaksikside ja Polümerisatsioon · Keemia mõisteid ja Polümerisatsioon ·
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Kaksikside ja Radikaal · Keemia mõisteid ja Radikaal ·
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Kaksikside ja Rasvad · Keemia mõisteid ja Rasvad ·
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Kaksikside ja Rasvhapped · Keemia mõisteid ja Rasvhapped ·
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Kaksikside ja Reduktsioon (keemia) · Keemia mõisteid ja Reduktsioon (keemia) ·
Struktuurivalem
Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.
Kaksikside ja Struktuurivalem · Keemia mõisteid ja Struktuurivalem ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Kaksikside ja Sulamistemperatuur · Keemia mõisteid ja Sulamistemperatuur ·
Ugi reaktsioon
Ugi reaktsioon on mitmekomponentne orgaaniline reaktsioon, milles ketoon või aldehüüd, amiin, isotsüaniid ja karboksüülhape ühinevad, andes bisamiidi.
Kaksikside ja Ugi reaktsioon · Keemia mõisteid ja Ugi reaktsioon ·
Valentssidemete teooria
Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.
Kaksikside ja Valentssidemete teooria · Keemia mõisteid ja Valentssidemete teooria ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kaksikside ja Keemia mõisteid ühist
- Millised on sarnasused Kaksikside ja Keemia mõisteid
Võrdlus Kaksikside ja Keemia mõisteid
Kaksikside on 101 suhted, samas Keemia mõisteid 867. Kuna neil ühist 45, Jaccard indeks on 4.65% = 45 / (101 + 867).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kaksikside ja Keemia mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
