Sarnasusi Kaksikside ja Orgaanilised ühendid
Kaksikside ja Orgaanilised ühendid on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aldehüüdid, Alküünid, Alkeenid, Alkoholid, Aromaatsus, Derivaat, Dieenid, Fosfor, Funktsionaalrühm, Halogeenid, Hapnik, Karboksüülhapped, Katalüsaator, Keemiline side, Ketoonid, Kolmikside, Kovalentne side, Lämmastik, Molekul, Rasvad, Süsinik, Struktuurivalem, Väävel, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Kaksikside · Aatom ja Orgaanilised ühendid ·
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Aldehüüdid ja Kaksikside · Aldehüüdid ja Orgaanilised ühendid ·
Alküünid
Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.
Alküünid ja Kaksikside · Alküünid ja Orgaanilised ühendid ·
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Alkeenid ja Kaksikside · Alkeenid ja Orgaanilised ühendid ·
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Alkoholid ja Kaksikside · Alkoholid ja Orgaanilised ühendid ·
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Aromaatsus ja Kaksikside · Aromaatsus ja Orgaanilised ühendid ·
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Derivaat ja Kaksikside · Derivaat ja Orgaanilised ühendid ·
Dieenid
1,5-Tsüklooktadieen (mittekonjugeeritud dieen) Konjugeeritud dieen - isopreen Dieenid ehk alkadieenid ehk diolefiinid on süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet.
Dieenid ja Kaksikside · Dieenid ja Orgaanilised ühendid ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Fosfor ja Kaksikside · Fosfor ja Orgaanilised ühendid ·
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Funktsionaalrühm ja Kaksikside · Funktsionaalrühm ja Orgaanilised ühendid ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Halogeenid ja Kaksikside · Halogeenid ja Orgaanilised ühendid ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Kaksikside · Hapnik ja Orgaanilised ühendid ·
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Kaksikside ja Karboksüülhapped · Karboksüülhapped ja Orgaanilised ühendid ·
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Kaksikside ja Katalüsaator · Katalüsaator ja Orgaanilised ühendid ·
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Kaksikside ja Keemiline side · Keemiline side ja Orgaanilised ühendid ·
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Kaksikside ja Ketoonid · Ketoonid ja Orgaanilised ühendid ·
Kolmikside
Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari, ehk kaks aatomit jagavad kuut elektroni.
Kaksikside ja Kolmikside · Kolmikside ja Orgaanilised ühendid ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kaksikside ja Kovalentne side · Kovalentne side ja Orgaanilised ühendid ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Kaksikside ja Lämmastik · Lämmastik ja Orgaanilised ühendid ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Kaksikside ja Molekul · Molekul ja Orgaanilised ühendid ·
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Kaksikside ja Rasvad · Orgaanilised ühendid ja Rasvad ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Kaksikside ja Süsinik · Orgaanilised ühendid ja Süsinik ·
Struktuurivalem
Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.
Kaksikside ja Struktuurivalem · Orgaanilised ühendid ja Struktuurivalem ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Kaksikside ja Väävel · Orgaanilised ühendid ja Väävel ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kaksikside ja Orgaanilised ühendid ühist
- Millised on sarnasused Kaksikside ja Orgaanilised ühendid
Võrdlus Kaksikside ja Orgaanilised ühendid
Kaksikside on 101 suhted, samas Orgaanilised ühendid 100. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 12.44% = 25 / (101 + 100).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kaksikside ja Orgaanilised ühendid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: