Kapillaar (anatoomia) ja Süda

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kapillaar (anatoomia) ja Süda

Kapillaar (anatoomia) vs. Süda

Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan. Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Arter

Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.

Arter ja Kapillaar (anatoomia) · Arter ja Süda · Näe rohkem »

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Eesti Maaülikool ja Kapillaar (anatoomia) · Eesti Maaülikool ja Süda · Näe rohkem »

Endoteel

Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.

Endoteel ja Kapillaar (anatoomia) · Endoteel ja Süda · Näe rohkem »

Enn Ernits

Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).

Enn Ernits ja Kapillaar (anatoomia) · Enn Ernits ja Süda · Näe rohkem »

Esta-Laine Nahkur

Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.

Esta-Laine Nahkur ja Kapillaar (anatoomia) · Esta-Laine Nahkur ja Süda · Näe rohkem »

Halo Kirjastus

Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.

Halo Kirjastus ja Kapillaar (anatoomia) · Halo Kirjastus ja Süda · Näe rohkem »

Hormoonid

Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Hormoonid ja Kapillaar (anatoomia) · Hormoonid ja Süda · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Imetajad ja Kapillaar (anatoomia) · Imetajad ja Süda · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Inimene ja Kapillaar (anatoomia) · Inimene ja Süda · Näe rohkem »

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Kapillaar (anatoomia) ja Kopsud · Kopsud ja Süda · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Kapillaar (anatoomia) ja Ladina keel · Ladina keel ja Süda · Näe rohkem »

Lümfisooned

Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.

Kapillaar (anatoomia) ja Lümfisooned · Lümfisooned ja Süda · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Kapillaar (anatoomia) ja Linnud · Linnud ja Süda · Näe rohkem »

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Kapillaar (anatoomia) ja Maks · Maks ja Süda · Näe rohkem »

Medicina

Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.

Kapillaar (anatoomia) ja Medicina · Medicina ja Süda · Näe rohkem »

Meditsiinisõnastik

"Meditsiinisõnastik" on 1996.

Kapillaar (anatoomia) ja Meditsiinisõnastik · Meditsiinisõnastik ja Süda · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Kapillaar (anatoomia) ja Rakk · Rakk ja Süda · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Kapillaar (anatoomia) ja Tartu · Süda ja Tartu · Näe rohkem »

Terminologia Histologica

Terminologia Histologica (lühend TH) on rahvusvaheline inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavara.

Kapillaar (anatoomia) ja Terminologia Histologica · Süda ja Terminologia Histologica · Näe rohkem »

Veen

Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.

Kapillaar (anatoomia) ja Veen · Süda ja Veen · Näe rohkem »

Verelible

Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.

Kapillaar (anatoomia) ja Verelible · Süda ja Verelible · Näe rohkem »

Vererõhk

Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.

Kapillaar (anatoomia) ja Vererõhk · Süda ja Vererõhk · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Kapillaar (anatoomia) ja Veresoon · Süda ja Veresoon · Näe rohkem »

Veri

Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Kapillaar (anatoomia) ja Veri · Süda ja Veri · Näe rohkem »