Kiiremini kui brauser!
177 suhted: Aatom, Aatommass, Aatommassiühik, Albert Suur, Alessandro Volta, Alfaosake, Alkeemia, Allotroopia, Anaximenes, Aniliinlilla, Antimon, Antoine Lavoisier, Araabia keel, Aristoteles, Arseen, Aurustumissoojus, Avogadro seadus, Benseen, Biomolekul, Boyle'i-Mariotte'i seadus, Charles'i seadus, D-elemendid, Dietüüleeter, Dmitri Mendelejev, Eeter (element), Ekstraktsioon, Elavhõbe, Elektrokeemia, Elektron, Element, Erisoojus, Ernest Rutherford, Filosoof, Fosfor, Francis Bacon, Friedrich August Kekulé, Friedrich Wöhler, Funktsionaalrühm, Gaas, Gallium, Galvaanielement, Gay-Lussaci seadus, Georgius Agricola, Gibbsi vabaenergia, Glükoos, Hape, Hapnik, Hüdrolüüs, Hõbe, Henry Cavendish, ..., Herakleitos, Hermann Emil Fischer, Hetid, Hingamine, Iatrokeemia, Imperaator, Isomeerid, Jacques Charles, Jahindus, Jöns Jacob Berzelius, John Dalton, Joonia, Joseph Black, Joseph John Thomson, Joseph Louis Proust, Kaltsiumhüdroksiid, Kaltsiumkarbonaat, Karbamiid, Katalüüs, Keemia, Keemiline analüüs, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiline sümbol, Keemiline vooluallikas, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kiniin, Kivi, Klaas, Koostise püsivuse seadus, Kordsete suhete seadus, Kristlus, Kuld, Kuningvesi, Kuu, Kvalitatiivsed uurimismeetodid, Kvantitatiivsed uurimismeetodid, Lähis-Ida, Lämmastikhape, Le Chatelier' printsiip, Leelis, Lipiidid, Loomakasvatus, Lubjakivi, Lucretius, Maak, Maaviljelus, Magneesiumkarbonaat, Maiad, Massi jäävuse seadus, Materjal, Merkuur, Messing, Metallid, Metallurgia, Meteoriit, Mittemetallid, Naatriumkloriid, Naatriumsulfaat, Orgaaniline keemia, Paracelsus, Päike, Püssirohi, Põlemine, Põllumajandus, Pierre-Simon Laplace, Planeet, Plii, Polümeerid, Potisinine, Pronks, Prooton, Puit, Puriin, Radikaal, Rauamaak, Raud, Räni, Religioon, René Descartes, Robert Boyle, Roger Bacon, Sahhariidid, Savi, Savinõu, Süsi, Süsihappegaas, Süsinik, Seleen, Sidrunhape, Soolad, Suits, Sulam, Sulamissoojus, Tööriist, Teadus, Teadusharu, Teaduslik meetod, Teemant, Tellis, Teras, Thales, Tina, Toorium, Trooja sõda, Tseerium, Tsink, Tuhk, Tuli, Universum, Valgud, Vana-Kreeka, Vanaadium, Vasemaak, Vask, Väärisgaasid, Väävel, Väävelhape, Värv, Veeaur, Veenus, Vesinik, Vesinikkloriidhape, Vitalism, Wilhelm Wien, Zosimus, 17. sajand. Laienda indeks (127 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Aatom · Näe rohkem »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Keemia ajalugu ja Aatommass · Näe rohkem »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Albert Suur
Püha Albert Suur ehk Albertus Magnus (enne 1200 Lauingen, Švaabimaa – 15. november 1280 Köln)Simon Tugwell, Albert and Thomas, New York Paulist Press, 1988, p. 3, 96–7 oli filosoof.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Albert Suur · Näe rohkem »
Alessandro Volta
Alessandro Volta Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (18. veebruar 1745 Lombardia, Como – 5. märts 1827 Como) oli itaalia füüsik, kes tegi mitmeid avastusi elektri alal.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Alessandro Volta · Näe rohkem »
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Alfaosake · Näe rohkem »
Alkeemia
"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Alkeemia · Näe rohkem »
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Allotroopia · Näe rohkem »
Anaximenes
Anaximenes (umbes 585 eKr – umbes 528 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetosest, kolmas filosoof Mileetose koolkonnast.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Anaximenes · Näe rohkem »
Aniliinlilla
Aniliinlilla ehk Perkini lilla (inglise keeles mauveine ja Perkin's purple) oli esimene sünteesitud aniliinvärv ajaloos, millega sai kangastele anda püsiva erklilla värvitooni.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Aniliinlilla · Näe rohkem »
Antimon
Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Antimon · Näe rohkem »
Antoine Lavoisier
Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Antoine Lavoisier · Näe rohkem »
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Araabia keel · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arseen
Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Arseen · Näe rohkem »
Aurustumissoojus
Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Aurustumissoojus · Näe rohkem »
Avogadro seadus
Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Avogadro seadus · Näe rohkem »
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Benseen · Näe rohkem »
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Biomolekul · Näe rohkem »
Boyle'i-Mariotte'i seadus
Konstantsel temperatuuril antud gaasi hulga puhul on rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Boyle'i-Mariotte'i seadus · Näe rohkem »
Charles'i seadus
Jääval rõhul on gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga Charles'i seaduse järgi on jääval rõhul ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga: p/T.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Charles'i seadus · Näe rohkem »
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Uus!!: Keemia ajalugu ja D-elemendid · Näe rohkem »
Dietüüleeter
Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Dietüüleeter · Näe rohkem »
Dmitri Mendelejev
Dmitri Mendelejevi portree (autor Ilja Repin) Dimitri Ivanovitš Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk – 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Dmitri Mendelejev · Näe rohkem »
Eeter (element)
Eeter ehk viies element ehk kvintessents (pärineb ladina fraasist quinta essentia 'viies olemus') oli antiik- ja keskaja loodusfilosoofias viies element, millest koosnevad taevasfäärid.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Eeter (element) · Näe rohkem »
Ekstraktsioon
Jaotuslehter, milles pärast pesemist (läbiloksutamist) on eraldunud õli (ülemine) ja vee (alumine) kihid Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine on füüsikalis-keemiline meetod vedelate või tahkete ainete eraldamiseks segudest või lahustest.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Ekstraktsioon · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Elektrokeemia
Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Elektrokeemia · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Keemia ajalugu ja Elektron · Näe rohkem »
Element
"Element" (ladina sõnast elementum, 'osa, algosa') on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Element · Näe rohkem »
Erisoojus
Erisoojus (ka erisoojusmahtuvus) on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Erisoojus · Näe rohkem »
Ernest Rutherford
Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Ernest Rutherford · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Filosoof · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Fosfor · Näe rohkem »
Francis Bacon
Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees, esseist ja polühistor.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Francis Bacon · Näe rohkem »
Friedrich August Kekulé
Friedrich August Kekulé von Stradonitz (7. september 1829 Darmstadt – 13. juuli 1896 Bonn) oli saksa organokeemik, üks orgaaniliste ühendite struktuuri teooria rajajaid.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Friedrich August Kekulé · Näe rohkem »
Friedrich Wöhler
Friedrich Wöhler Friedrich Wöhler, litograafia. Autor Rudolf Hoffmann, 1856 Friedrich Wöhler (saksa vanemas kirjapildis Friedrich Wœhler; 31. juuli 1800 Eschersheim (praegu Frankfurt Maini ääres) – 23. september 1882 Göttingen) oli saksa keemik.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Friedrich Wöhler · Näe rohkem »
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Gaas · Näe rohkem »
Gallium
Galliumi kristallid Gallium on keemiline element järjenumbriga 31.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Gallium · Näe rohkem »
Galvaanielement
pisi Galvaanielement on Luigi Galvani järgi nimetuse saanud keemiline vooluallikas, mis muundab keemilist energiat vahetult elektrienergiaks.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Galvaanielement · Näe rohkem »
Gay-Lussaci seadus
Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Gay-Lussaci seadus · Näe rohkem »
Georgius Agricola
Georgius Agricola Georgius Agricola, kodanikunimega Georg Pawer (24. märts 1494 Glauchau – 21. november 1555 Chemnitz) oli saksa arst ja loodusteadlane, mineraloogia ja metallurgia rajaja.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Georgius Agricola · Näe rohkem »
Gibbsi vabaenergia
Gibbsi vabaenergia ehk Gibbsi energia, tähis G, on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Gibbsi vabaenergia · Näe rohkem »
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Glükoos · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Hape · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Hõbe · Näe rohkem »
Henry Cavendish
Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Henry Cavendish · Näe rohkem »
Herakleitos
Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Herakleitos · Näe rohkem »
Hermann Emil Fischer
Hermann Emil Fischer (9. oktoober 1852 – 15. juuli 1919) oli saksa keemik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Hermann Emil Fischer · Näe rohkem »
Hetid
Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid indoeuroopa rahvastest esimene, kes jõudis omaenese riikluse ja tsivilisatsiooni loomiseni Anatoolias.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Hetid · Näe rohkem »
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Hingamine · Näe rohkem »
Iatrokeemia
Iatrokeemia on alkeemial põhinev keemia ja meditsiini haru, mis pidas haiguste põhjuseks organismi kehavedelike ja kolme aine – elavhõbeda, väävli ja soola – tasakaalu muutumist vaeguse või liia suunas.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Iatrokeemia · Näe rohkem »
Imperaator
Imperaator oli impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Imperaator · Näe rohkem »
Isomeerid
Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Isomeerid · Näe rohkem »
Jacques Charles
Jacques Alexandre César Charles (12. november 1746 Beaugency-sur-Loire – 7. aprill 1823 Pariis) oli prantsuse leidur, teadlane, matemaatik ja aeronaut.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Jacques Charles · Näe rohkem »
Jahindus
Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Jahindus · Näe rohkem »
Jöns Jacob Berzelius
Jöns Jakob Berzelius Jöns Jacob Berzelius (20. august 1779 Väversunda, Östergötland – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide sümbolite autor ning tseeriumi, seleeni ja tooriumi avastaja.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Jöns Jacob Berzelius · Näe rohkem »
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Uus!!: Keemia ajalugu ja John Dalton · Näe rohkem »
Joonia
Joonia paiknemine Väike-Aasias Joonia oli Vana-Kreeka piirkond, mis hõlmas Väike-Aasia lääneranniku keskosa ning selle läheduses paiknevaid saari.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Joonia · Näe rohkem »
Joseph Black
Joseph Black. William Ramsey metsotinto (1896) Henry Raeburni tehtud portree järgi. Joseph Black (16. aprill 1728 Bordeaux – 6. detsember 1799 Edinburgh) oli šoti keemik, füüsik ja arst, keda peetakse üheks tänapäevase keemia rajajaks.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Joseph Black · Näe rohkem »
Joseph John Thomson
Joseph John Thomson (18. detsember 1856 Manchester – 30. august 1940 Cambridge) oli inglise füüsik.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Joseph John Thomson · Näe rohkem »
Joseph Louis Proust
Joseph Louis Proust Joseph Louis Proust (26. september 1754 – 5. juuli 1826) oli prantsuse keemik, aine koostise püsivuse seaduse avastaja.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Joseph Louis Proust · Näe rohkem »
Kaltsiumhüdroksiid
Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH–).
Uus!!: Keemia ajalugu ja Kaltsiumhüdroksiid · Näe rohkem »
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Uus!!: Keemia ajalugu ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »
Karbamiid
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Karbamiid · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Katalüüs · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Keemia · Näe rohkem »
Keemiline analüüs
Automaatne tiitrimisseade (firmalt Metrohm) Keemiline analüüs tähendab ainete koostise määramist.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Keemiline analüüs · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Keemia ajalugu ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline sümbol
Keemiline sümbol on keemilise elemendi rahvusvaheline ühe- või kahetäheline tähis, mis on tuletatud elemendi nimetusest (tavaliselt ladinakeelsest).
Uus!!: Keemia ajalugu ja Keemiline sümbol · Näe rohkem »
Keemiline vooluallikas
Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Keemiline vooluallikas · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Kiniin
Kiniin (ka hiniin) on ravim, mida kasutatakse kergemate malaaria juhtude ja klorokviinile resistentsete Plasmodium falciparum'i tüvede korral, kui artesunaat ei ole kättesaadav.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Kiniin · Näe rohkem »
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Kivi · Näe rohkem »
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Klaas · Näe rohkem »
Koostise püsivuse seadus
Koostise püsivuse seadus (ka Prousti seadus) on oluline keemiaseadus.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Koostise püsivuse seadus · Näe rohkem »
Kordsete suhete seadus
Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on 19.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Kordsete suhete seadus · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Kristlus · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Kuld · Näe rohkem »
Kuningvesi
Värskelt valmistatud kuningvesi on värvitu, kuid muutub kõigest sekunditega oranžiks Kuningveele on omane oranžikaspunane värvus Kuningvesi on peaaegu puhta lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe (38%) segu ruumalavahekorras 1:3.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Kuningvesi · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Kuu · Näe rohkem »
Kvalitatiivsed uurimismeetodid
Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Kvalitatiivsed uurimismeetodid · Näe rohkem »
Kvantitatiivsed uurimismeetodid
Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi).
Uus!!: Keemia ajalugu ja Kvantitatiivsed uurimismeetodid · Näe rohkem »
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Lähis-Ida · Näe rohkem »
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Lämmastikhape · Näe rohkem »
Le Chatelier' printsiip
Le Chatelier' printsiip (ka Le Chatelier' – Brauni printsiip) on seaduspärasus, mis iseloomustab süsteemi termodünaamilise või keemilise tasakaalu nihkumist välismõjude toimel.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Le Chatelier' printsiip · Näe rohkem »
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Leelis · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Lipiidid · Näe rohkem »
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Loomakasvatus · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Lucretius
Titus Lucretius Carus (u. 99 eKr – u. 55 eKr) oli vanarooma poeet ja filosoof.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Lucretius · Näe rohkem »
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Maak · Näe rohkem »
Maaviljelus
Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Maaviljelus · Näe rohkem »
Magneesiumkarbonaat
Magneesiumkarbonaat (tähis MgCO3) on valge tahke aine.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Magneesiumkarbonaat · Näe rohkem »
Maiad
Maiad (ka maajad) on indiaani rahvad, kes elavad Lõuna-Mehhikos ja Kesk-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Maiad · Näe rohkem »
Massi jäävuse seadus
Massi jäävuse seadus on oluline füüsika ja keemia seadus.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Massi jäävuse seadus · Näe rohkem »
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Materjal · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Merkuur · Näe rohkem »
Messing
Messingist täring Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Messing · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Keemia ajalugu ja Metallid · Näe rohkem »
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Metallurgia · Näe rohkem »
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Meteoriit · Näe rohkem »
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Mittemetallid · Näe rohkem »
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »
Naatriumsulfaat
Naatriumsulfaat on väävelhappe naatriumisool.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Naatriumsulfaat · Näe rohkem »
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »
Paracelsus
Paracelsus Monument Saksamaal Beratzhausenis Paracelsus (kodanikunimega Theophrastus Philippus Aureolus Bombastus von Hohenheim; 11. või 17. november 1493 – 24. september 1541) oli šveitsi päritolu arst ja loodusteadlane, iatrokeemia rajaja.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Paracelsus · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Päike · Näe rohkem »
Püssirohi
Must püssirohi Varaseim teadaolev püssirohu valem, ''Wujing Zongyao'', aastast 1044 ''Huolongjingis'' u aastal 1350 kujutatud hiina pomm Savinõu pomm, jaapani k ''Tetsuhau'' (raudpomm), hiina k a''Zhentianlei'' (kõuehäälne pomm), leitud Takashima laevavrakist 2011 oktoobris, dateeritud 13. sajandi Jaapanisse mongoli invasiooni ajal (AD 1271–1284) Must püssirohi on mehaaniline väävli, puusöe ja kaaliumnitraadi (salpeetri) segu.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Püssirohi · Näe rohkem »
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Uus!!: Keemia ajalugu ja Põlemine · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Pierre-Simon Laplace
Pierre-Simon Laplace (23. märts 1749 – 5. märts 1827) oli prantsuse astronoom, füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Pierre-Simon Laplace · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Planeet · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Plii · Näe rohkem »
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Polümeerid · Näe rohkem »
Potisinine
Potisinine on indigost saadav sinine värv, mida alates 18. sajandi lõpust ka Eesti rahvakultuuris näiteks villa ja lõnga värvimiseks, ja värvinimetus seda värvi esemete kirjeldamiseks.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Potisinine · Näe rohkem »
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Pronks · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Prooton · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Puit · Näe rohkem »
Puriin
Puriini struktuurivalem Puriin (tähis R) on bitsükliliste heteroaromaatsete ühendite hulka kuuluv keemiline aine, mille molekulis on neli lämmastikuaatomit.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Puriin · Näe rohkem »
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Radikaal · Näe rohkem »
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Rauamaak · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Raud · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Räni · Näe rohkem »
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Religioon · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Keemia ajalugu ja René Descartes · Näe rohkem »
Robert Boyle
Robert Boyle Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Robert Boyle · Näe rohkem »
Roger Bacon
Oxfordi Ülikooli Muuseumis paiknev kuju Roger Baconist Roger Bacon (umbes 1214 – 1294) oli inglise filosoof ja loodusteadlane, Oxfordi Ülikooli teoloogia professor.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Roger Bacon · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Savi · Näe rohkem »
Savinõu
Amforad on teatud savinõud Savinõu ehk savianum on põletatud savist valmistatud nõu.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Savinõu · Näe rohkem »
Süsi
Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Süsi · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Süsinik · Näe rohkem »
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Seleen · Näe rohkem »
Sidrunhape
Sidrunhape Sidrunhappe molekuli mudel polariseeritud valguses Sidrunhape (IUPACi nimi 2-hüdroksüpropaan-1,2,3-trikarboksüülhape) isoleeriti sidrunist.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Sidrunhape · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Soolad · Näe rohkem »
Suits
Lõkkest tõusev suits Suits (ka suitsugaas) on hõljuv segu peamiselt õhust, veeaurust ja tahketest osakestest.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Suits · Näe rohkem »
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Sulam · Näe rohkem »
Sulamissoojus
Sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik ühe massiühiku tahke aine muutmiseks sama temperatuuriga vedelikuks.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Sulamissoojus · Näe rohkem »
Tööriist
Käsitööriistad Tööriist on inimese valmistatud või looduslik abivahend, mis lihtsustab mingi eseme valmistamist või mingit tegevust.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Tööriist · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Teadus · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Teadusharu · Näe rohkem »
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Teaduslik meetod · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Teemant · Näe rohkem »
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Tellis · Näe rohkem »
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Teras · Näe rohkem »
Thales
Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ehk presokraatik ja üks seitsmest targast.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Thales · Näe rohkem »
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Tina · Näe rohkem »
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Toorium · Näe rohkem »
Trooja sõda
Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Trooja sõda · Näe rohkem »
Tseerium
pisi pisi Tseerium (sümbol Ce) on keemiline element järjenumbriga 58.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Tseerium · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Tsink · Näe rohkem »
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Tuhk · Näe rohkem »
Tuli
pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Tuli · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Universum · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Valgud · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Vanaadium
Ülipuhas vanaadium (99,95%) Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Vanaadium · Näe rohkem »
Vasemaak
Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Vasemaak · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Vask · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Väävel · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Väävelhape · Näe rohkem »
Värv
Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Värv · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Veeaur · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Veenus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikkloriidhape
Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Vesinikkloriidhape · Näe rohkem »
Vitalism
Vitalism on arusaam bioloogias, mille kohaselt elusolendeile on iseloomulik füüsikalistest jõududest erineva elujõu (vis vitalis) olemasolu.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Vitalism · Näe rohkem »
Wilhelm Wien
1911 Wilhelm Carl Werner Otto Fritz Franz Wien (13. jaanuar 1864 Gaffken – 30. august 1928 München) oli saksa füüsik.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Wilhelm Wien · Näe rohkem »
Zosimus
Zosimus oli paavst 417–418.
Uus!!: Keemia ajalugu ja Zosimus · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Keemia ajalugu ja 17. sajand · Näe rohkem »
