Kiiremini kui brauser!
35 suhted: Adrakohus, Assessor, Eesti keskaeg, Eestimaa ülemmaakohus, Georg Rudolf Stackelberg, Gustav II Adolf, Jõgisoo mõis, Küti (Vinni), Küti mõis (Peetri), Kõrvalmõis, Knorring, Kupna mõis, Kursell, Lääne-Viru maakond, Mõdriku mõis, Neeruti mõis (Kadrina), Norra mõis, Rahvusarhiiv, Rüütlimõis, Riigimõis, Riigitaaler, Rittmeister, Rootsi kuningas, Saksa keel, Saksa ordu, Stackelberg, Tiesenhausen, Võhu mõis, Vinni mõis, Vinni vald, Viru-Jaagupi kihelkond, Virumaa, Wetter-Rosenthal, Wrangell, Zöge von Manteuffel.
Adrakohus
Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.
Uus!!: Küti mõis ja Adrakohus · Näe rohkem »
Assessor
Assessor on kollegiaalse kohtu-, haldus- või kirikuorgani kaasistuja.
Uus!!: Küti mõis ja Assessor · Näe rohkem »
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Uus!!: Küti mõis ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »
Eestimaa ülemmaakohus
Eestimaa ülemmaakohus (saksa keeles Estländisches Oberlandgericht, vene keeles Эстляндский оберландгерихт, ka Эстляндский верхний земский суд, eesti keeles Eestimaa Landstuakohus) oli kõrgeim seisuslik maa- ja aadlikohtuasutus Eestimaal XIII sajandi 1.
Uus!!: Küti mõis ja Eestimaa ülemmaakohus · Näe rohkem »
Georg Rudolf Stackelberg
Parun Georg Rudolf Stackelberg (12. oktoober 1872 Salla vald, Viru kreis - 15. märts 1934 Küti vald, Viru maakond) oli Eesti poliitik, baltisaksa Stackelbergide suguvõsast.
Uus!!: Küti mõis ja Georg Rudolf Stackelberg · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Küti mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Jõgisoo mõis
Jõgisoo mõis, ka Jõgisuu mõis (saksa keeles Joeggis) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Keila jõe vasakul kaldal (vaadatud 08.07.2015).
Uus!!: Küti mõis ja Jõgisoo mõis · Näe rohkem »
Küti (Vinni)
Küti on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Uus!!: Küti mõis ja Küti (Vinni) · Näe rohkem »
Küti mõis (Peetri)
Küti mõis (saksa keeles Kütti) oli Esna mõisa kõrvalmõis Peetri kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 26.01.2016).
Uus!!: Küti mõis ja Küti mõis (Peetri) · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Küti mõis ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Knorring
Knorring, varasem nimekuju "Knorr(e)" on vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Küti mõis ja Knorring · Näe rohkem »
Kupna mõis
Kupna mõis (saksa keeles Kupna, Kupnal) oli Küti mõisa kõrvalmõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Küti mõis ja Kupna mõis · Näe rohkem »
Kursell
Kursell oli baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Küti mõis ja Kursell · Näe rohkem »
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Küti mõis ja Lääne-Viru maakond · Näe rohkem »
Mõdriku mõis
Kunagise Mõdriku mõisa peahoone (2012) Mõdriku mõis (harvemini Mödriku mõis; saksa keeles Mödders) oli Virumaal Viru-Jaagupi kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Uus!!: Küti mõis ja Mõdriku mõis · Näe rohkem »
Neeruti mõis (Kadrina)
Neeruti mõisa peahoone Neeruti mõisa allee Neeruti mõis (saksa keeles Buxhöwden, vene keeles Буксгевден) on juugendstiilis peahoonega mõis Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Uus!!: Küti mõis ja Neeruti mõis (Kadrina) · Näe rohkem »
Norra mõis
Norra mõis (saksa keeles Kaltenborn) oli rüütlimõis Järvamaal Koeru kihelkonnas.
Uus!!: Küti mõis ja Norra mõis · Näe rohkem »
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Uus!!: Küti mõis ja Rahvusarhiiv · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Küti mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Küti mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
Riigitaaler
1658. aastast pärinevad riigitaalrid nn muuseumi rahatahvlil Riigitaaler (rootsi keeles riksdaler) oli Rootsi riigi hõbemünt.
Uus!!: Küti mõis ja Riigitaaler · Näe rohkem »
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Uus!!: Küti mõis ja Rittmeister · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Küti mõis ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Küti mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Küti mõis ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Stackelberg
Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Küti mõis ja Stackelberg · Näe rohkem »
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Uus!!: Küti mõis ja Tiesenhausen · Näe rohkem »
Võhu mõis
Võhu mõis (saksa keeles Wöhho) oli Küti mõisa karjamõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 24.03.2016), tänapäeva Võhu küla lähedal Vinni vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Küti mõis ja Võhu mõis · Näe rohkem »
Vinni mõis
Vinni mõisa peahoone Vinni mõis (saksa keeles Finn) oli mõis rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Küti mõis ja Vinni mõis · Näe rohkem »
Vinni vald
Vinni vald on vald Lääne-Virumaal.
Uus!!: Küti mõis ja Vinni vald · Näe rohkem »
Viru-Jaagupi kihelkond
Viru-Jaagupi kirik Viru-Jaagupi kihelkond (lühend VJg, saksa Kirchspiel St. Jacobi) oli kihelkond Viru kreisis Eestimaa kubermangus, Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Küti mõis ja Viru-Jaagupi kihelkond · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Küti mõis ja Virumaa · Näe rohkem »
Wetter-Rosenthal
Wetter-Rosenthal on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Küti mõis ja Wetter-Rosenthal · Näe rohkem »
Wrangell
Wrangell (ka Wrangel) (vene keeles Врангель) on Varangu mõisa järgi nime saanud põlisaadlisuguvõsa.
Uus!!: Küti mõis ja Wrangell · Näe rohkem »
Zöge von Manteuffel
Zöge von Manteuffel, ka Zoege von Manteuffel, Manteuffel gen.
Uus!!: Küti mõis ja Zöge von Manteuffel · Näe rohkem »
