Kiiremini kui brauser!
131 suhted: Adda, Ambrosius, Apenniini poolsaar, Araablased, Arianism, Arles, Asti, Atentaat, Austraasia, Baieri, Baieri hertsog, Bajuvaarid, Basileus, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Benediktlased, Benevento hertsogkond, Bergamo, Brescia, Cassiodorus, Ceccano, Comacina saar, Como järv, Constans II, Cremona, De facto, De iure, Desiderius, Eksarh, Elukutse, Emilia Romagna, Euroopa, Ferrara, Frangid, Friuli, Friuli hertsogkond, Gallia, Genova, Germaani keeled, Germaanlased, Gooti sõda, Gorizia, Gregorius I, Gregorius II, Gregorius III, Grimoald, Hadrianus I, Hilisantiikaeg, Ida-Alpid, Idagoodid, ..., Ikonoklasm Bütsantsis, Istria, Itaalia, Itaalia ajalugu, Itaalia keel, Itaalia kuningriik (keskaegne), Justinianus I, Kantselei, Karl Martell, Karl Suur, Karlmann (Frangi kuningas), Karlmann (majordoomus), Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaubandus, Käsitöö, Keskaeg, Kirikuriik, Klooster, Kohanimi, Konstantinoopol, Kullassepakunst, Kurnamissõda, Ladina keel, Langobardia Maior, Langobardia Minor, Langobardid, Lapsendamine, Latifundium, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Leo III (keiser), Lombardia, Lombardia raudkroon, Lucca, Majordoomus, Mantova, Merovingid, Metseenlus, Milano, Montecassino, Monza, Narses, Neustria, Novara, Padova, Paganlus, Parma, Paulus I, Pavia, Personaalunioon, Perugia, Piacenza, Piemonte, Pippin Lühike, Piraadid, Pyrrhose võit, Ratchis, Ravenna, Ravenna eksarhaat, Romagna, Rooma, Rooma õigus, Rooma riik, Saksid, Sardiinia, Sinod, Spoleto hertsogkond, Stephanus II, Surmanuhtlus, Suur rahvasterändamine, Ticino jõgi, Ticinum, Torino, Trento, Treviso, Uusaeg, Varakeskaeg, Veneetsia vabariik, Veritasu, Verona. Laienda indeks (81 rohkem) »
Adda
Sild üle Adda Lombardia madalikul Crespi d'Addas Adda on jõgi Alpides Itaalias.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Adda · Näe rohkem »
Ambrosius
Püha Ambrosius Francisco de Zurbaráni maalil Püha Ambrosius (umbes 338 – 4. aprill 397) oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Ambrosius · Näe rohkem »
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Apenniini poolsaar · Näe rohkem »
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Araablased · Näe rohkem »
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Arianism · Näe rohkem »
Arles
Arles on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône'i departemangus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Arles · Näe rohkem »
Asti
Asti on linn Itaalias Piemonte maakonnas, Asti provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Asti · Näe rohkem »
Atentaat
Atentaat on tuntud isiku (enamasti avaliku elu tegelase, näiteks võimukandja või poliitiku) tapmine või tapmiskatse ühe või enama isiku poolt.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Atentaat · Näe rohkem »
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Austraasia · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Baieri · Näe rohkem »
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Baieri hertsog · Näe rohkem »
Bajuvaarid
Kematheni sõdalase haua rekonstruktsioon, kes arvatakse olevat olnud baierlane Baieri, tuntud ka kui austria-baieri, saksa keele murrete leviala kaart Bajuvaarid (saksa: Bajuwaren) olid germaanlased.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Bajuvaarid · Näe rohkem »
Basileus
Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Basileus · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Bütsants · Näe rohkem »
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »
Benediktlased
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Benediktlased · Näe rohkem »
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Benevento hertsogkond · Näe rohkem »
Bergamo
Bergamo on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Bergamo provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Bergamo · Näe rohkem »
Brescia
Brescia uus ja vana katedraal Tempio Capitolini varemed Brescias Piazza della Loggia Brescia on linn Itaalias Lombardia maakonnas Milanost 99 km idas, Brescia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Brescia · Näe rohkem »
Cassiodorus
Flavius Magnus Aurelius Cassiodorus Senator (u 485 – u 585), tavaliselt Cassiodorus, oli hilisantiigi riigimees ja kirjanik, kes töötas ametnikuna idagootide kuninga Theoderich Suure administratsioonis.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Cassiodorus · Näe rohkem »
Ceccano
Ceccano on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Lazio maakonnas Frosinone provintsis.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Ceccano · Näe rohkem »
Comacina saar
Comacina saar Comacina saar (itaalia keeles Isola Comacina) on väike metsane saar, mis asub Como järves Itaalias.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Comacina saar · Näe rohkem »
Como järv
Como järve kaart Como järv (itaalia Lago di Como) asub Põhja-Itaalias Alpide lõunajalamil.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Como järv · Näe rohkem »
Constans II
Constans II või kreekapäraselt Konstans II (kreeka keeles: Κώνστας; 7. november 630 – 15. juuli 668) oli Bütsantsi keiser 641.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Constans II · Näe rohkem »
Cremona
Cremonalane Antonio Stradivari Cremona on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Cremona provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Cremona · Näe rohkem »
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja De facto · Näe rohkem »
De iure
De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').
Uus!!: Langobardide kuningriik ja De iure · Näe rohkem »
Desiderius
Karl Suur ja Desiderius. Illustratsioon 1911. aastal ilmunud humoorikast raamatust "Всеобщая история" (ajakirja Сатирикон väljaanne) Desiderius (itaalia keeles tuntud ka kui Desiderio) (suri u 786) oli Itaalia põhjaosas asunud Langobardide kuningriigi viimane kuningas, kes valitses aastatel 756–774.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Desiderius · Näe rohkem »
Eksarh
Eksarh (kreeka keeles exarchos 'valitseja, asehaldur') on piiskop, kes valitseb suurt kirikuala (eksarhaati), mis reeglina asub väljaspool selle maa piire, kus paikneb patriarhaat.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Eksarh · Näe rohkem »
Elukutse
Elukutse on spetsiaalse ettevalmistuse või töö kaudu omandatud võimekus tegutseda või töötada mingil erialal, tegevusalal või tööalal.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Elukutse · Näe rohkem »
Emilia Romagna
Emilia Romagna on maakond Itaalias.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Emilia Romagna · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Euroopa · Näe rohkem »
Ferrara
Ferrara on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ferrara provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Ferrara · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Frangid · Näe rohkem »
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Friuli · Näe rohkem »
Friuli hertsogkond
Langobardide territooriumid Itaalias VII sajandil Friuli hertsogkond oli langobardide hertsogkond tänapäeva Friulis, esimene, mis rajati pärast Apenniini poolsaare vallutamist aastal 568.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Friuli hertsogkond · Näe rohkem »
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Gallia · Näe rohkem »
Genova
Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Genova · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Germaanlased · Näe rohkem »
Gooti sõda
Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Gooti sõda · Näe rohkem »
Gorizia
pisi Gorizia (sl. Gorica, fur. Gurize) on linn Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas, 2017.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Gorizia · Näe rohkem »
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Gregorius I · Näe rohkem »
Gregorius II
Gregorius II (ka Gregorius Junior; 669 – 11. veebruar 731) oli paavst 715–731.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Gregorius II · Näe rohkem »
Gregorius III
Gregorius III oli paavst 731–741.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Gregorius III · Näe rohkem »
Grimoald
Grimoald I (u 610 või varem – 671) oli Benevento hertsog (647–662) ja langobardide kuningas (662–671).
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Grimoald · Näe rohkem »
Hadrianus I
Hadrianus I oli paavst 772–795.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Hadrianus I · Näe rohkem »
Hilisantiikaeg
Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Hilisantiikaeg · Näe rohkem »
Ida-Alpid
Piz Bernina (keskel-vasakul) koos Biancogratiga vasakul, Piz Scerscen (keskel-paremal) ja Piz Roseg (paremal), vaadatuna Piz Corvatschilt Lääne- ja Ida-Alpide piiritlemine Ida-Alpid on nimi, mis antud Alpide idapoolsele osale, mida defineeritakse tavaliselt alana ida pool joont Bodeni järvest ja Alpi Reini orust kuni Splügeni mäekuruni Alpi veelahkmel ja Liro jõge pidi alla kuni Como järveni lõunas.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Ida-Alpid · Näe rohkem »
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Idagoodid · Näe rohkem »
Ikonoklasm Bütsantsis
Bütsantsi ikonoklasm (kreeka keeles Εικονομαχία Eikonomachía, sõna-sõnalt 'võitlus piltidega', 'ikoonisõda') ehk pilditüli hõlmab kaks perioodi Bütsantsi keisririigi ajaloos, mil riik ja kirik vaidlustasid ja keelasid religioonis pühaks tunnistatud isikute kujutiste – ikoonide – kasutamise nii kirikus kui ka keiserlikus riigiaparaadis.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Ikonoklasm Bütsantsis · Näe rohkem »
Istria
400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Istria · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Justinianus I · Näe rohkem »
Kantselei
Kantselei on ametiasutuse osakond või ruum (mõnikord ka omaette asutus), mis tegeleb ametliku asjaajamisega, sh kirjavahetusega.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Kantselei · Näe rohkem »
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Karl Martell · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karlmann (Frangi kuningas)
Karlmann ehk Karlmann I (751 – 4. detsember 771) oli Frangi kuningas 768–771 koos oma venna Karl Suurega.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Karlmann (Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Karlmann (majordoomus)
Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Karlmann (majordoomus) · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kaubandus
Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Kaubandus · Näe rohkem »
Käsitöö
Käsitöö Käsitöö on tarbe- ja iluesemete valmistamine käsitsi, lihtsaid tööriistu kasutades.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Käsitöö · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Kirikuriik · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Klooster · Näe rohkem »
Kohanimi
Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (asula, soo, mere, jõe vm) nimi.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Kohanimi · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Kullassepakunst
Kullassepakunst on tarbekunsti haru, mis tegeleb väärismetallide kulla, hõbeda ja plaatina ning nende sulamite kunstilise töötlemisega ning nende kujundamisega eheteks, ilu- ning tarbeesemeteks.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Kullassepakunst · Näe rohkem »
Kurnamissõda
Kurnamissõda on sõjastrateegia, mis seisneb vaenlase järjepidevas "kurnamises" (st kaotuste põhjustamises nii inimjõus kui ressursside näol) kuni punktini, mil vastasel pole enam võimalik sõdimist jätkata.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Kurnamissõda · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Ladina keel · Näe rohkem »
Langobardia Maior
Langobardide valdused kuningas Liutprandi surres (744) Langobardia Maior (ladina keeles 'suurem Langobardia'; vanaülemsaksa Langbardland) oli nimi, mis anti varakeskajal Langobardide kuningriigi valdustele Põhja-Itaalias.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Langobardia Maior · Näe rohkem »
Langobardia Minor
Langobardide valdused Agilulfi surres (616). Langobardia Minor oli nimi, mis anti varakeskajal langobardide valdustele Kesk- ja Lõuna-Itaalias, täpsemalt Spoleto ja Benevento hertsogkonnad.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Langobardia Minor · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Langobardid · Näe rohkem »
Lapsendamine
Lapsendamine ehk adopteerimine on protsess, mille käigus isik võtab endale vanemlikud õigused ja kohustused teise isiku (tavaliselt lapse) üle.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Lapsendamine · Näe rohkem »
Latifundium
Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Latifundium · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Läänegoodid · Näe rohkem »
Leo III (keiser)
Leo III Isaurialane või kreekapäraselt Leon III (kreeka keeles Λέων Γ΄ ὁ Ἴσαυρος, Leōn III ho Isauros; umbes 685 – 18. juuni 741), tuntud ka kui Süürlane, oli Bütsantsi keiser 717.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Leo III (keiser) · Näe rohkem »
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Lombardia · Näe rohkem »
Lombardia raudkroon
Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Lombardia raudkroon · Näe rohkem »
Lucca
''Piazza Anfiteatro'' Lucca on linn Itaalias Toscanas, Lucca provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Lucca · Näe rohkem »
Majordoomus
Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Majordoomus · Näe rohkem »
Mantova
Palazzo Ducale Rotonda di San Lorenzo Piazza Sordello ääres Mantova (ladina keele järgi teisteski keeltes kasutatav Mantua ei ole eesti keeles soovitatav) on linn Põhja-Itaalias Lombardia maakonnas, Mantova provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Mantova · Näe rohkem »
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Merovingid · Näe rohkem »
Metseenlus
Metseenlus on kunsti ja teaduse toetamine ning selle edasiarendamine.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Metseenlus · Näe rohkem »
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Milano · Näe rohkem »
Montecassino
Monte Cassino klooster Montecassino (ka Monte Cassino) on koht ja mägi Itaalias Cassino linnas, umbes 120 km Roomast kagus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Montecassino · Näe rohkem »
Monza
Monza on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Monza ja Brianza provintsi halduskeskus, Lombardia suuruselt kolmas linn ning oluline majandus- ja tööstuskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Monza · Näe rohkem »
Narses
Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Narses · Näe rohkem »
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Neustria · Näe rohkem »
Novara
Novara on linn Itaalias Piemonte maakonnas, Novara provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Novara · Näe rohkem »
Padova
Padova (ka Padua) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Padova provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Padova · Näe rohkem »
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Paganlus · Näe rohkem »
Parma
Parma (emiilia keeles Pärma) on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Parma provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Parma · Näe rohkem »
Paulus I
Paulus I oli paavst 757–767.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Paulus I · Näe rohkem »
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Pavia · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Perugia
Perugia on linn Itaalias, Umbria maakonna ja Perugia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Perugia · Näe rohkem »
Piacenza
Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Piacenza · Näe rohkem »
Piemonte
Piemonte on maakond Loode-Itaalias.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Piemonte · Näe rohkem »
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Pippin Lühike · Näe rohkem »
Piraadid
Piraadilaeva lipp 18. sajandist. Musti piraadilippe oli erinevaid, sageli igal kaptenil isesugune. Lipu eesmärk oli külvata hirmu Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu saada tulu.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Piraadid · Näe rohkem »
Pyrrhose võit
Pyrrhose võit on väljend, mis pärineb Molosside kuningalt Pyrrhoselt, kes ütles 279. aastal eKr peetud võiduka, aga kaotusrohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud." Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Pyrrhose võit · Näe rohkem »
Ratchis
Ratchis Cividale del Friulis asuv Ratchise altar, mis on pühendatud tema isa Pemmo mälestusele Ratchis (ka Rachis, Raditschs, Radics, Radiks jne) oli Friuli hertsog (739–744) ja langobardide kuningas (744–749).
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Ratchis · Näe rohkem »
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Ravenna · Näe rohkem »
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Ravenna eksarhaat · Näe rohkem »
Romagna
Romagna vallad (2009. aasta seisuga) Romagna (hääldus:; romanja keeles Rumâgna) on ajaloolis-geograafiline piirkond Põhja- ja Kesk-Itaalias, Aadria mere ja Apenniinide vahel.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Romagna · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma õigus
Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirjapandult sai alguse 12 tahvli seadustega (449 eKr) ja lõppes seadustekoguga „Corpus iuris civilis“ (529 pKr).
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Rooma õigus · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Rooma riik · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Saksid · Näe rohkem »
Sardiinia
Sardiinia saar Sardiinia saar on saar Vahemeres, Itaalia Sardiinia maakonna põhiosa.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Sardiinia · Näe rohkem »
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Sinod · Näe rohkem »
Spoleto hertsogkond
Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Spoleto hertsogkond · Näe rohkem »
Stephanus II
Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Stephanus II · Näe rohkem »
Surmanuhtlus
Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmamisega.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Surmanuhtlus · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Ticino jõgi
Ponte Coperto sild Pavias Ticino jõel Ticino (itaalia Fiume Ticino, saksa Tessin Fluss) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Ticino jõgi · Näe rohkem »
Ticinum
Ticinumis vermitud keiser Constantinus Suure kuldmünt (313) Ticinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Ticinum · Näe rohkem »
Torino
Öine vaade Torinole Superga basiilika Torino (saksa, inglise ja prantsuse keeles Turin, hispaania keeles Turín) on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonna ja città metropolitana di Torino keskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Torino · Näe rohkem »
Trento
Trento (veneti Trènt; ladiini keel Trënt) on linn Itaalias, Trentino-Alto Adige maakonna pealinn.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Trento · Näe rohkem »
Treviso
Treviso on linn Itaalias Veneto maakonnas, Treviso provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Treviso · Näe rohkem »
Uusaeg
Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Uusaeg · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »
Veritasu
Veritasu, vendetta, klannisõda, jõugusõda või erasõda on pikaaegne põhjendus või võitlus, sageli erinevate sotsiaalsete gruppide või perekondade ja klannide vahel.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Veritasu · Näe rohkem »
Verona
Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardide kuningriik ja Verona · Näe rohkem »
