Kiiremini kui brauser!
129 suhted: Adsele, Afrikaat, Alamõisa mõis (Alamõisa kihelkond), Alūksne, Alsviķi mõis, Aluliina kihelkond, Amši, Arheoloogia, Arvo Krikmann, August Wilhelm Hupel, Ādams, Bērzaune kihelkond, Boriss Šeremetev, Bormaņi mõis, Dūre mõis, Diftong, Eberhard Winkler, Eesti entsüklopeedia, Eesti keel, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandus, Eesti murded, Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, Eestlased, Ellen Niit, Emakeel, Emakeele Selts, Emakeele Seltsi aastaraamat, Enn Ernits, Etnograafia, Etnonüüm, Etnos, Füüsiline antropoloogia, Ferdinand Johann Wiedemann, Foneetika, Germaanlased, Grammatika, Hüdronüüm, Heiki Valk, Heikki Ojansuu, Idiolekt, Ilzene mõis, Jüri Viikberg, Kakskeelsus, Kalniena mõis, Karjala keel, Karl Pajusalu, Keel ja Kirjandus, Keelejuht, Keelesaar, ..., Keskaeg, Kohanimi, Koiva jõgi, Koiva liivlased, Koivaliina, Koivaliina mõis, Latgali keel, Läänemeresoome keeled, Läti, Läti keel, Līves, Lõunaeesti keeled, Leivud, Lejasciems, Lembit Vaba, Liivi keel, Liivimaa kubermang, Liivlased, Linguistica Uralica, Maakeel, Maarahvas, Mariko Faster, Mārciena mõis, Paiķeni, Pastor, Paul Ariste, Paulopriit Voolaine, Peeter Päll, Pihkva kubermang, Pire Teras, PKr, Prefiks, Rahvuslus, Salatsi, Süntaks, Sõnamoodustus, Sõnavara, Seesütlev kääne, Serblased, Sibilant, Silvia Laul, Sirp (ajaleht), Sisseütlev kääne, Skandinaavia, Slovakid, Sloveenid, Soome keel, Soomlased, Sorbid, Sulev Iva, Sulghäälik, Tallinn, Talurahvas, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Tartu keel, Tšuudid, Täishäälik, Tüvi (keeleteadus), Tõlkelaen, Tiit Hennoste, Tiit-Rein Viitso, Vadjalased, Valga, Valga (Liivimaa), Valter Niilus, Vöörmünder, Võru, Võru Instituut, Võru keel, Vepslased, Vidzeme, Villem Grünthal-Ridala, Vitebski kubermang, Vokaalharmoonia, Zeltiņi mõis (Zeltiņi kihelkond). Laienda indeks (79 rohkem) »
Adsele
Adsele (ka Atsele, Atzele, Adsel) oli ajalooline muinasmaakond tänapäeva Kirde-Lätis ja tõenäoliselt ka sellega piirnevatel Eesti ja Venemaa aladel.
Uus!!: Leivu keel ja Adsele · Näe rohkem »
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Uus!!: Leivu keel ja Afrikaat · Näe rohkem »
Alamõisa mõis (Alamõisa kihelkond)
Alamõisa mõis ehk Lejasciemsi mõis (saksa keeles Aahof) oli riigimõis Liivimaal Valga kreisis Alamõisa kihelkonnas.
Uus!!: Leivu keel ja Alamõisa mõis (Alamõisa kihelkond) · Näe rohkem »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Uus!!: Leivu keel ja Alūksne · Näe rohkem »
Alsviķi mõis
Alsviķi mõis (saksa keeles Alswig, läti keeles Alsviķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.
Uus!!: Leivu keel ja Alsviķi mõis · Näe rohkem »
Aluliina kihelkond
Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Valga kreis Mellini atlases (1798) Aluliina kirik Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Leivu keel ja Aluliina kihelkond · Näe rohkem »
Amši
Amši on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.
Uus!!: Leivu keel ja Amši · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Leivu keel ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Arvo Krikmann
Arvo Krikmann (21. juuli 1939 Pudivere, Väike-Maarja kihelkond, Virumaa – 27. veebruar 2017 Tartu) oli eesti folklorist, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1997).
Uus!!: Leivu keel ja Arvo Krikmann · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Leivu keel ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Ādams
Ādams on küla (mazciems) Lätis Vidzemes Smiltene piirkonnas Trapene vallas.
Uus!!: Leivu keel ja Ādams · Näe rohkem »
Bērzaune kihelkond
Bērzaune kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bersohn, läti keeles Bērzaunes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Leivu keel ja Bērzaune kihelkond · Näe rohkem »
Boriss Šeremetev
Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja. Šeremetev oli üks Venemaa esimesi kindralfeldmarssaleid (1701). 1706. aastal pälvis ta esimesena Venemaal krahvitiitli.
Uus!!: Leivu keel ja Boriss Šeremetev · Näe rohkem »
Bormaņi mõis
Bormaņi mõis (ka Trapene mõis, saksa keeles Treppenhof, läti keeles Bormaņu muiža, ka Trapenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.
Uus!!: Leivu keel ja Bormaņi mõis · Näe rohkem »
Dūre mõis
Dūre mõis (saksa keeles Duhrenhof, varem Cappendorf) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Alamõisa kihelkonnas.
Uus!!: Leivu keel ja Dūre mõis · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Leivu keel ja Diftong · Näe rohkem »
Eberhard Winkler
Eberhard Winkler Eberhard Klaus Wolfgang Winkler (sündinud 31. juulil 1955 Münchenis) on Saksamaa soome-ugri keelte professor.
Uus!!: Leivu keel ja Eberhard Winkler · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Leivu keel ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Leivu keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti Keele Instituut
EKI logo Eesti Keele Instituut (lühend EKI) on Tallinnas asuv põhiliselt eesti keele uurimisega tegelev riiklik teadusasutus, mis asutati 1993.
Uus!!: Leivu keel ja Eesti Keele Instituut · Näe rohkem »
Eesti Kirjandus
Eesti Kirjandus on endine ajakiri, mis ilmus Tartus aastail 1906–1940.
Uus!!: Leivu keel ja Eesti Kirjandus · Näe rohkem »
Eesti murded
"Eesti murded" on 9-osaline raamatusari, mida andis välja Eesti Keele Instituut (varasema nimega Keele ja Kirjanduse Instituut), ja mis sisaldab eesti murdetekste.
Uus!!: Leivu keel ja Eesti murded · Näe rohkem »
Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus
Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus (inglise keeles Estonian Academy Publishers) on Eesti Teaduste Akadeemia kui avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus.
Uus!!: Leivu keel ja Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Leivu keel ja Eestlased · Näe rohkem »
Ellen Niit
Ellen Niit (sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949–1958 Ellen Niit, 1958. aastast Ellen Kross; 13. juuli 1928 – 30. mai 2016) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Leivu keel ja Ellen Niit · Näe rohkem »
Emakeel
Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Uus!!: Leivu keel ja Emakeel · Näe rohkem »
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Uus!!: Leivu keel ja Emakeele Selts · Näe rohkem »
Emakeele Seltsi aastaraamat
Emakeele Seltsi aastaraamat (lühendatult ESA) on perioodiline väljaanne, mis ilmub Emakeele Seltsi väljaandel alates 1955.
Uus!!: Leivu keel ja Emakeele Seltsi aastaraamat · Näe rohkem »
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Uus!!: Leivu keel ja Enn Ernits · Näe rohkem »
Etnograafia
Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).
Uus!!: Leivu keel ja Etnograafia · Näe rohkem »
Etnonüüm
Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus.
Uus!!: Leivu keel ja Etnonüüm · Näe rohkem »
Etnos
Etnos (kreeka keeles ἔθνος ethnos 'rahvas') on inimeste kogum, mida iseloomustab ajalooliselt kujunenud ühine kultuur.
Uus!!: Leivu keel ja Etnos · Näe rohkem »
Füüsiline antropoloogia
ülikooli muuseumis. Füüsiline antropoloogia ehk inimeseteadus uurib inimest kui bioloogilist olendit, tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsiga, uurib tema iseärasusi ja on põlvnemist käsitlev teadusharu: uuritakse inimese bioloogilist evolutsiooni, rasside kujunemist aga ka inimese erinevat vastuvõtlikkust teatud haigustele, mis kuulub juba otseselt tänapäevaste probleemide ringi.
Uus!!: Leivu keel ja Füüsiline antropoloogia · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.
Uus!!: Leivu keel ja Ferdinand Johann Wiedemann · Näe rohkem »
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Uus!!: Leivu keel ja Foneetika · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Leivu keel ja Germaanlased · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Leivu keel ja Grammatika · Näe rohkem »
Hüdronüüm
Hüdronüüm on veeobjektide (jõgede, järvede, merede, lahtede, väinade jt) nimed.
Uus!!: Leivu keel ja Hüdronüüm · Näe rohkem »
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Uus!!: Leivu keel ja Heiki Valk · Näe rohkem »
Heikki Ojansuu
Heikki August Ojansuu VR I/3 (26. juuli 1873 Tyrvää, Soome – 18. jaanuar 1923 Helsingi) oli soome keeleteadlane.
Uus!!: Leivu keel ja Heikki Ojansuu · Näe rohkem »
Idiolekt
Idiolekt on üksikule isikule omane keele variant, mis väljendub sõnavara, grammatika või häälduse iseärasustes.
Uus!!: Leivu keel ja Idiolekt · Näe rohkem »
Ilzene mõis
Ilzene mõis (saksa keeles Ilsen, läti keeles Ilzenes muiža, ka Ilsenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas.
Uus!!: Leivu keel ja Ilzene mõis · Näe rohkem »
Jüri Viikberg
Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Leivu keel ja Jüri Viikberg · Näe rohkem »
Kakskeelsus
Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ja on valmis vajaduse korral teisele keelele ümber lülituma.
Uus!!: Leivu keel ja Kakskeelsus · Näe rohkem »
Kalniena mõis
Kalniena mõis (saksa keeles Alt-Kalnemoise, läti keeles Kalnienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas.
Uus!!: Leivu keel ja Kalniena mõis · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Leivu keel ja Karjala keel · Näe rohkem »
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Leivu keel ja Karl Pajusalu · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Leivu keel ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Keelejuht
Keelejuht on keelt või murret usaldusväärselt valdav inimene, kellelt uurija keeleainest kogub.
Uus!!: Leivu keel ja Keelejuht · Näe rohkem »
Keelesaar
Võru murdealad Kraasnas, Lutsis ja Leivus Keelesaar on suurema keeleala sees olev muukeelne ala.
Uus!!: Leivu keel ja Keelesaar · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Leivu keel ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kohanimi
Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (asula, soo, mere, jõe vm) nimi.
Uus!!: Leivu keel ja Kohanimi · Näe rohkem »
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Uus!!: Leivu keel ja Koiva jõgi · Näe rohkem »
Koiva liivlased
Koiva liivlased ehk koivaliivlased (Henriku Liivimaa kroonika kontekstis ka turaidalased) olid alates hiljemalt 11.
Uus!!: Leivu keel ja Koiva liivlased · Näe rohkem »
Koivaliina
Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on küla (lielciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.
Uus!!: Leivu keel ja Koivaliina · Näe rohkem »
Koivaliina mõis
Koivaliina mõisa peahoone (2016) Koivaliina mõis ehk Gaujiena mõis (saksa keeles Schloß Adsel, läti keeles Gaujienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.
Uus!!: Leivu keel ja Koivaliina mõis · Näe rohkem »
Latgali keel
Latgali keel ehk latgale murre (latgali keeles latgaļu volūda, latgalīšu volūda) on peamiselt Ida-Läti Latgale piirkonnas latgalite kõneldav läti keele murre, mõnede hinnangute kohaselt ka eraldiseisev balti keel.
Uus!!: Leivu keel ja Latgali keel · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Leivu keel ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Leivu keel ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Leivu keel ja Läti keel · Näe rohkem »
Līves
Līves Līves on küla (mazciems) Lätis Smiltene piirkonnas Vireši vallas.
Uus!!: Leivu keel ja Līves · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Leivu keel ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Leivud
Leivud ehk Leivu maarahvas ehk "Koiva maarahvas" on eestlaste hääbunud rahvakild Lätis Koiva (läti Gauja) piirkonnas Eesti piiri äärsel alal, kes on tänapäevaks lätistunud.
Uus!!: Leivu keel ja Leivud · Näe rohkem »
Lejasciems
Lejasciems (teise nimega Lejasmuiža, eesti keeles ka Alamõisa, kohalikus murdes Lajasmuiža) on küla (lielciems) Lätis Gulbene piirkonnas, Lejasciemsi valla halduskeskus.
Uus!!: Leivu keel ja Lejasciems · Näe rohkem »
Lembit Vaba
Lembit Vaba (2021) Lembit Vaba (sündinud 27. mail 1945) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.
Uus!!: Leivu keel ja Lembit Vaba · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Leivu keel ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Leivu keel ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Leivu keel ja Liivlased · Näe rohkem »
Linguistica Uralica
Linguistica Uralica on Tallinnas alates 1965.
Uus!!: Leivu keel ja Linguistica Uralica · Näe rohkem »
Maakeel
Maakeel on eesti, lõunaeesti ja vadja keele varasem nimetus kõnelejate endi tarvituses, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu.
Uus!!: Leivu keel ja Maakeel · Näe rohkem »
Maarahvas
Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu kohta on erinevaid hüpoteese.
Uus!!: Leivu keel ja Maarahvas · Näe rohkem »
Mariko Faster
Mariko Faster (võru keeles Fastrõ Mariko; sündinud 4. märtsil 1977) on Eesti keeleteadlane ja kohanimeuurija.
Uus!!: Leivu keel ja Mariko Faster · Näe rohkem »
Mārciena mõis
Mārciena mõis (saksa keeles Martzen, läti keeles Mārcienas muiža, ka Mārcienas pils) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.
Uus!!: Leivu keel ja Mārciena mõis · Näe rohkem »
Paiķeni
Paiķeni (ka Paiķēni) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Ilzene vallas.
Uus!!: Leivu keel ja Paiķeni · Näe rohkem »
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Uus!!: Leivu keel ja Pastor · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Leivu keel ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Paulopriit Voolaine
Paulopriit Voolaine (eesnimi kuni 1939 Paul Friedrich, perekonnanimi kuni 1921 Pedmanson; 9. oktoober 1899 Loomuse (Pauna) talu, Tooste küla, Räpina vald, Võrumaa – 17. oktoober 1985 Tartu) oli eesti arhivaar, raamatukoguhoidja ja koduloolane.
Uus!!: Leivu keel ja Paulopriit Voolaine · Näe rohkem »
Peeter Päll
Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).
Uus!!: Leivu keel ja Peeter Päll · Näe rohkem »
Pihkva kubermang
Pihkva kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus.
Uus!!: Leivu keel ja Pihkva kubermang · Näe rohkem »
Pire Teras
Pire Teras (sündinud 13. detsembril 1970 Põltsamaal) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Leivu keel ja Pire Teras · Näe rohkem »
PKr
pKr (varem p. Kr.) ehk m.a.j (varem m. a. j.) ehk AD või A. D. ehk anno ehk anno Domini on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning aastaga 1 alanud ajastusse ehk aega pärast selle ajaarvamise alguspunkti.
Uus!!: Leivu keel ja PKr · Näe rohkem »
Prefiks
Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.
Uus!!: Leivu keel ja Prefiks · Näe rohkem »
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Uus!!: Leivu keel ja Rahvuslus · Näe rohkem »
Salatsi
Salatsi (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.
Uus!!: Leivu keel ja Salatsi · Näe rohkem »
Süntaks
Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Uus!!: Leivu keel ja Süntaks · Näe rohkem »
Sõnamoodustus
Sõnamoodustus on grammatika osa, mis kirjeldab sõnade morfeemkoosseisu.
Uus!!: Leivu keel ja Sõnamoodustus · Näe rohkem »
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Uus!!: Leivu keel ja Sõnavara · Näe rohkem »
Seesütlev kääne
Seesütlev kääne ehk inessiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv kääne, mis väljendab millegi sees olemist.
Uus!!: Leivu keel ja Seesütlev kääne · Näe rohkem »
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Uus!!: Leivu keel ja Serblased · Näe rohkem »
Sibilant
Sibilandid ehk sisihäälikud on kaashäälikud, mille hääldamisel on kuulda iseloomulikku sisisevat heli.
Uus!!: Leivu keel ja Sibilant · Näe rohkem »
Silvia Laul
Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Leivu keel ja Silvia Laul · Näe rohkem »
Sirp (ajaleht)
Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.
Uus!!: Leivu keel ja Sirp (ajaleht) · Näe rohkem »
Sisseütlev kääne
Sisseütlev kääne ehk illatiiv on üks sisekohakäänete hulka kuuluv sihikääne, mis esineb näiteks eesti, soome, leedu ja ungari keeles.
Uus!!: Leivu keel ja Sisseütlev kääne · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Leivu keel ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Slovakid
Slovaki tüdrukud rahvariietes Slovakkide diasporaa Slovakid on lääneslaavi rahvas, Slovakkia põhirahvus.
Uus!!: Leivu keel ja Slovakid · Näe rohkem »
Sloveenid
Sloveenide diasporaa Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.
Uus!!: Leivu keel ja Sloveenid · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Leivu keel ja Soome keel · Näe rohkem »
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Uus!!: Leivu keel ja Soomlased · Näe rohkem »
Sorbid
Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.
Uus!!: Leivu keel ja Sorbid · Näe rohkem »
Sulev Iva
Sulev Iva 2022. aastal Sulev Iva 2006. aastal Sulev Iva (võru keeles Jüvä Sullõv; sündinud 3. oktoobril 1969 Võrus) on võru keeleteadlane ja kirjanik.
Uus!!: Leivu keel ja Sulev Iva · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Leivu keel ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Leivu keel ja Tallinn · Näe rohkem »
Talurahvas
Suitsutare Pühajõe ääres Talurahvas on maapiirkonnas, tavaliselt talus elavate ja peamiselt põllumajandusest elatuvate inimeste sotsiaalne klass.
Uus!!: Leivu keel ja Talurahvas · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Leivu keel ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Leivu keel ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna allüksus (kuni 2015. aasta lõpuni kuulus instituut Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda).
Uus!!: Leivu keel ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Jakobi 2 Tartus, kus praegu asub Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna koosseisu kuuluv instituut.
Uus!!: Leivu keel ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond (ingliskeelne ametlik nimetus Faculty of Arts and Humanities) on üks neljast Tartu Ülikoolis akadeemilisi struktuuriüksusi koondavast valdkonnast.
Uus!!: Leivu keel ja Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond · Näe rohkem »
Tartu keel
Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Leivu keel ja Tartu keel · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Leivu keel ja Tšuudid · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Leivu keel ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tüvi (keeleteadus)
Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.
Uus!!: Leivu keel ja Tüvi (keeleteadus) · Näe rohkem »
Tõlkelaen
Tõlkelaen (ka kalk, kalka) on omakeelne sõna või sõnaühend, mis on teisest keelest sõna-sõnalt tõlgitud ja kannab sealt laenatud tähendust.
Uus!!: Leivu keel ja Tõlkelaen · Näe rohkem »
Tiit Hennoste
Tiit Hennoste (sündinud 12. augustil 1953) on eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja.
Uus!!: Leivu keel ja Tiit Hennoste · Näe rohkem »
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Uus!!: Leivu keel ja Tiit-Rein Viitso · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Leivu keel ja Vadjalased · Näe rohkem »
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Uus!!: Leivu keel ja Valga · Näe rohkem »
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Uus!!: Leivu keel ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »
Valter Niilus
Valter Niilus (ka Valter Nilus; 1955. aastast Walter Niilus; 15. juuli 1913 Tallinn – 9. oktoober 1978 Upland (Los Angelese lähedal), USA) oli Eesti keeleteadlane, eesti filoloog.
Uus!!: Leivu keel ja Valter Niilus · Näe rohkem »
Vöörmünder
Vöörmünder oli kõige laiemas tähenduses vananenud nimetus eestkostja kohta.
Uus!!: Leivu keel ja Vöörmünder · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Leivu keel ja Võru · Näe rohkem »
Võru Instituut
Võru Instituudi sissepääs Võru Instituut (võru keeles Võro Instituut) on riiklik teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega.
Uus!!: Leivu keel ja Võru Instituut · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Leivu keel ja Võru keel · Näe rohkem »
Vepslased
Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.
Uus!!: Leivu keel ja Vepslased · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Leivu keel ja Vidzeme · Näe rohkem »
Villem Grünthal-Ridala
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu – 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija.
Uus!!: Leivu keel ja Villem Grünthal-Ridala · Näe rohkem »
Vitebski kubermang
Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.
Uus!!: Leivu keel ja Vitebski kubermang · Näe rohkem »
Vokaalharmoonia
Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.
Uus!!: Leivu keel ja Vokaalharmoonia · Näe rohkem »
Zeltiņi mõis (Zeltiņi kihelkond)
Zeltiņi mõis (saksa keeles Seltinghof, läti keeles Zeltiņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas.
Uus!!: Leivu keel ja Zeltiņi mõis (Zeltiņi kihelkond) · Näe rohkem »
