Sarnasusi Lepalind ja Must-kärbsenäpp
Lepalind ja Must-kärbsenäpp on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Aafrika, Aed, Eesti, Euroopa, Kärbselised, Keelikloomad, Lehtmets, Liblikalised, Liik (bioloogia), Linnud, Loomad, Mardikalised, Park, Perekond (bioloogia), Röövik, Seeme, Segamets, Sipelglased, Sugukond (bioloogia), Sulestik, Tiib, Värvulised.
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Aafrika ja Lepalind · Aafrika ja Must-kärbsenäpp ·
Aed
Lille- ja iluaed eramu küljel. Ilu- ja viljapuuaiad püütakse paigutada elumaja kõige päiksepoolsemale küljele. Lilleaed Köögiviljaaed Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.
Aed ja Lepalind · Aed ja Must-kärbsenäpp ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Lepalind · Eesti ja Must-kärbsenäpp ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Lepalind · Euroopa ja Must-kärbsenäpp ·
Kärbselised
Porikärbse pea Kärbse suu Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.
Kärbselised ja Lepalind · Kärbselised ja Must-kärbsenäpp ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Keelikloomad ja Lepalind · Keelikloomad ja Must-kärbsenäpp ·
Lehtmets
Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Lehtmets ja Lepalind · Lehtmets ja Must-kärbsenäpp ·
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Lepalind ja Liblikalised · Liblikalised ja Must-kärbsenäpp ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Lepalind ja Liik (bioloogia) · Liik (bioloogia) ja Must-kärbsenäpp ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Lepalind ja Linnud · Linnud ja Must-kärbsenäpp ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Lepalind ja Loomad · Loomad ja Must-kärbsenäpp ·
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Lepalind ja Mardikalised · Mardikalised ja Must-kärbsenäpp ·
Park
Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.
Lepalind ja Park · Must-kärbsenäpp ja Park ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Lepalind ja Perekond (bioloogia) · Must-kärbsenäpp ja Perekond (bioloogia) ·
Röövik
Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.
Lepalind ja Röövik · Must-kärbsenäpp ja Röövik ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Lepalind ja Seeme · Must-kärbsenäpp ja Seeme ·
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Lepalind ja Segamets · Must-kärbsenäpp ja Segamets ·
Sipelglased
Sipelga ''Myrmecia nigrocincta'' pea Austraalias Sipelglased (Formicidae) on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist.
Lepalind ja Sipelglased · Must-kärbsenäpp ja Sipelglased ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Lepalind ja Sugukond (bioloogia) · Must-kärbsenäpp ja Sugukond (bioloogia) ·
Sulestik
Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.
Lepalind ja Sulestik · Must-kärbsenäpp ja Sulestik ·
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Lepalind ja Tiib · Must-kärbsenäpp ja Tiib ·
Värvulised
Värvulised (Passeriformes) on kõige liigirikkam lindude selts.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lepalind ja Must-kärbsenäpp ühist
- Millised on sarnasused Lepalind ja Must-kärbsenäpp
Võrdlus Lepalind ja Must-kärbsenäpp
Lepalind on 53 suhted, samas Must-kärbsenäpp 109. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 13.58% = 22 / (53 + 109).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lepalind ja Must-kärbsenäpp. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: