Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Lämmastik ja Lämmastikhape

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Lämmastik ja Lämmastikhape

Lämmastik vs. Lämmastikhape

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.

Sarnasusi Lämmastik ja Lämmastikhape

Lämmastik ja Lämmastikhape on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aminohapped, Ammoniaak, Antoine Lavoisier, Celsiuse skaala, Dilämmastikoksiid, Hapnik, Happesademed, Henry Cavendish, Inhibiitor, Keemiline ühend, Keemistemperatuur, Klaas, Mittemetallid, Nitraadid, Oksüdatsiooniaste, Rõhk, Süsihappegaas, Süsinik, Sulamistemperatuur, Toatemperatuur, Valgud, Vedelik, Vesi, Vesinik.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Aatom ja Lämmastik · Aatom ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Aminohapped ja Lämmastik · Aminohapped ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Ammoniaak ja Lämmastik · Ammoniaak ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Antoine Lavoisier

Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.

Antoine Lavoisier ja Lämmastik · Antoine Lavoisier ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Celsiuse skaala ja Lämmastik · Celsiuse skaala ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Dilämmastikoksiid

Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.

Dilämmastikoksiid ja Lämmastik · Dilämmastikoksiid ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Hapnik ja Lämmastik · Hapnik ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Happesademed

Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.

Happesademed ja Lämmastik · Happesademed ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Henry Cavendish

Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.

Henry Cavendish ja Lämmastik · Henry Cavendish ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Inhibiitor

Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.

Inhibiitor ja Lämmastik · Inhibiitor ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Keemiline ühend ja Lämmastik · Keemiline ühend ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Keemistemperatuur ja Lämmastik · Keemistemperatuur ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Klaas

klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Klaas ja Lämmastik · Klaas ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Mittemetallid

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.

Lämmastik ja Mittemetallid · Lämmastikhape ja Mittemetallid · Näe rohkem »

Nitraadid

Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.

Lämmastik ja Nitraadid · Lämmastikhape ja Nitraadid · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Lämmastik ja Oksüdatsiooniaste · Lämmastikhape ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Lämmastik ja Rõhk · Lämmastikhape ja Rõhk · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Lämmastik ja Süsihappegaas · Lämmastikhape ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Lämmastik ja Süsinik · Lämmastikhape ja Süsinik · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Lämmastik ja Sulamistemperatuur · Lämmastikhape ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Toatemperatuur

Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.

Lämmastik ja Toatemperatuur · Lämmastikhape ja Toatemperatuur · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Lämmastik ja Valgud · Lämmastikhape ja Valgud · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Lämmastik ja Vedelik · Lämmastikhape ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Lämmastik ja Vesi · Lämmastikhape ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Lämmastik ja Vesinik · Lämmastikhape ja Vesinik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Lämmastik ja Lämmastikhape

Lämmastik on 130 suhted, samas Lämmastikhape 122. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 9.92% = 25 / (130 + 122).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Lämmastik ja Lämmastikhape. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »