Sisukord
122 suhted: Aatom, Albert Suur, Alumiinium, Alus (keemia), Aminohapped, Ammoniaak, Ammoonium, Antoine Lavoisier, Aromaatsus, Arseen, Aseotroopne segu, Aur, Celsiuse skaala, Destilleerimine, Detail (masinaehitus), Dihapnik, Dilämmastikoksiid, Dissotsiatsioon (keemia), Fosfor, Gramm, Hape, Hapnik, Hapnikhapped, Happesademed, Hüdrooniumioon, Henry Cavendish, Hergi Karik, Inhibiitor, Inimene, Ioon, Iriidium, Isesüttimine, Kaalium, Kaaliumhüdroksiid, Kaaliumkarbonaat, Kaaliumnitraat, Kaltsium, Kaltsiumoksiid, Karbiidid, Katalüüs, Katalüsaator, Keemiline ühend, Keemiline reaktsioon, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Klaas, Kloor, Koonus, Kroom, Ksantoproteiinireaktsioon, ... Laienda indeks (72 rohkem) »
- Anorgaanilised happed
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Lämmastikhape ja Aatom
Albert Suur
Püha Albert Suur ehk Albertus Magnus (enne 1200 Lauingen, Švaabimaa – 15. november 1280 Köln)Simon Tugwell, Albert and Thomas, New York Paulist Press, 1988, p. 3, 96–7 oli filosoof.
Vaata Lämmastikhape ja Albert Suur
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Lämmastikhape ja Alumiinium
Alus (keemia)
Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.
Vaata Lämmastikhape ja Alus (keemia)
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Lämmastikhape ja Aminohapped
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Vaata Lämmastikhape ja Ammoniaak
Ammoonium
Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.
Vaata Lämmastikhape ja Ammoonium
Antoine Lavoisier
Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.
Vaata Lämmastikhape ja Antoine Lavoisier
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Vaata Lämmastikhape ja Aromaatsus
Arseen
Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.
Vaata Lämmastikhape ja Arseen
Aseotroopne segu
2-propanooli ning vee auru- ja vedelfaasi koostise muutuse diagramm Aseotroopne segu ehk aseotroop on kahe või enama vedeliku kindla koostisega segu, mis destilleerub muutumatul keemistemperatuuril.
Vaata Lämmastikhape ja Aseotroopne segu
Aur
Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.
Vaata Lämmastikhape ja Aur
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Vaata Lämmastikhape ja Celsiuse skaala
Destilleerimine
vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.
Vaata Lämmastikhape ja Destilleerimine
Detail (masinaehitus)
Detail on masina niisugune osa, mille valmistamine ei nõua koostamisoperatsioone.
Vaata Lämmastikhape ja Detail (masinaehitus)
Dihapnik
Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.
Vaata Lämmastikhape ja Dihapnik
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.
Vaata Lämmastikhape ja Dilämmastikoksiid
Dissotsiatsioon (keemia)
Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.
Vaata Lämmastikhape ja Dissotsiatsioon (keemia)
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Lämmastikhape ja Fosfor
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Vaata Lämmastikhape ja Gramm
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Vaata Lämmastikhape ja Hape
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Lämmastikhape ja Hapnik
Hapnikhapped
Hapnikhapped on happed, mille molekuli koostisse kuulub hapniku aatomeid.
Vaata Lämmastikhape ja Hapnikhapped
Happesademed
Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.
Vaata Lämmastikhape ja Happesademed
Hüdrooniumioon
Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon ehk hüdroksooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni ehk vesinikiooni (H+) seostumisel vee molekuliga.
Vaata Lämmastikhape ja Hüdrooniumioon
Henry Cavendish
Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.
Vaata Lämmastikhape ja Henry Cavendish
Hergi Karik
Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik.
Vaata Lämmastikhape ja Hergi Karik
Inhibiitor
Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.
Vaata Lämmastikhape ja Inhibiitor
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Lämmastikhape ja Inimene
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Lämmastikhape ja Ioon
Iriidium
Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.
Vaata Lämmastikhape ja Iriidium
Isesüttimine
Isesüttimine on põleva materjali iseeneslik süttimine eksotermiliste protsesside tulemusel soojuse akumulatsiooni tõttu.
Vaata Lämmastikhape ja Isesüttimine
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Vaata Lämmastikhape ja Kaalium
Kaaliumhüdroksiid
Kaaliumhüdroksiid (keemilise valemiga KOH) on keemiline aine.
Vaata Lämmastikhape ja Kaaliumhüdroksiid
Kaaliumkarbonaat
pisi Kaaliumkarbonaat (K2CO3) on valge värvusega sool, mis lahustub vees.
Vaata Lämmastikhape ja Kaaliumkarbonaat
Kaaliumnitraat
Kaaliumnitraat on aine molekulivalemiga KNO3.
Vaata Lämmastikhape ja Kaaliumnitraat
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Lämmastikhape ja Kaltsium
Kaltsiumoksiid
Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.
Vaata Lämmastikhape ja Kaltsiumoksiid
Karbiidid
Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).
Vaata Lämmastikhape ja Karbiidid
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Vaata Lämmastikhape ja Katalüüs
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Lämmastikhape ja Katalüsaator
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Lämmastikhape ja Keemiline ühend
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Lämmastikhape ja Keemiline reaktsioon
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Vaata Lämmastikhape ja Keemiline valem
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Vaata Lämmastikhape ja Keemistemperatuur
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Vaata Lämmastikhape ja Klaas
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Vaata Lämmastikhape ja Kloor
Koonus
Koonus Koonus on pöördkeha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda pöörlemisteljega lõikav tasand.
Vaata Lämmastikhape ja Koonus
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Vaata Lämmastikhape ja Kroom
Ksantoproteiinireaktsioon
Ksantoproteiinireaktsioon Ksantoproteiinireaktsioon on analüütilises keemias reaktsioon aromaatsete aminohapete tõestamiseks valkudes.
Vaata Lämmastikhape ja Ksantoproteiinireaktsioon
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Lämmastikhape ja Kuld
Kuningvesi
Värskelt valmistatud kuningvesi on värvitu, kuid muutub kõigest sekunditega oranžiks Kuningveele on omane oranžikaspunane värvus Kuningvesi on peaaegu puhta lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe (38%) segu ruumalavahekorras 1:3.
Vaata Lämmastikhape ja Kuningvesi
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Vaata Lämmastikhape ja Lahus
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Vaata Lämmastikhape ja Lahustuvus
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Lämmastikhape ja Lämmastik
Lämmastikoksiid
Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.
Vaata Lämmastikhape ja Lämmastikoksiid
Lämmastikushape
Lämmastikushape on keskmise tugevusega üheprootoniline hapnikhape.
Vaata Lämmastikhape ja Lämmastikushape
Lõhkeaine
Simuleeritud õhurünnak napalmiga Lõhkeainetel on järgmised omadused.
Vaata Lämmastikhape ja Lõhkeaine
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Vaata Lämmastikhape ja Leelis
Mürk
Paljud loomad kasutavad enesekaitseks või saagi püüdmiseks mürki. Vapsiku nõel mürgiga Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.
Vaata Lämmastikhape ja Mürk
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Lämmastikhape ja Metallid
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Vaata Lämmastikhape ja Metallurgia
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Vaata Lämmastikhape ja Mittemetallid
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Lämmastikhape ja Naatrium
Naatriumnitraat
pisi Naatriumnitraat on sool, mille molekulvalem on NaNO3.
Vaata Lämmastikhape ja Naatriumnitraat
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Lämmastikhape ja Nahk
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Vaata Lämmastikhape ja Nitraadid
Nitroglütseriin
Nitroglütseriini keemiline valem on C3H5N3O9 Nitroglütseriin (NG; ka glütserüülnitraat, trinitroglütseriin või trinitriin) on vedel värvitu õlitaoline suure töövõimega lõhkeaine, mida kasutatakse väga paljude lõhkeainesegude valmistamisel.
Vaata Lämmastikhape ja Nitroglütseriin
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Lämmastikhape ja Norra
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Lämmastikhape ja Oksüdatsioon
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Vaata Lämmastikhape ja Oksüdatsiooniaste
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Vaata Lämmastikhape ja Oksüdeerija
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Lämmastikhape ja Oksiidid
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Vaata Lämmastikhape ja Paskal
Põlemissoojus
Põlemissoojus on soojushulk (energiahulk), mis vabaneb aine põlemisel.
Vaata Lämmastikhape ja Põlemissoojus
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Vaata Lämmastikhape ja Plaatina
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Vaata Lämmastikhape ja Plahvatus
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Vaata Lämmastikhape ja Poolestusaeg
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Lämmastikhape ja Prooton
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Lämmastikhape ja Raud
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Lämmastikhape ja Rõhk
Reaktiiv
Reaktiiv on keemiaalases laboratoorses töös kasutatav kemikaal.
Vaata Lämmastikhape ja Reaktiiv
Roodium
Roodiumi kolm eri vormi. Vasakult: pulbri kujul (1 gramm), kokkusurutud silindrivormi (1 gramm), keevituse tagajärjel ülesulatatud 1-grammine kuulike (inglise ''argon arc remelted pellet'') Roodium on keemiline element järjenumbriga 45.
Vaata Lämmastikhape ja Roodium
Saadus
Saadused ehk lõppsaadused on keemilised ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena.
Vaata Lämmastikhape ja Saadus
Saagis
Saagis ehk reaktsioonisaagis tähendab keemilise üksikprotsessi või mitme etapi summaarset saaduse saamise efektiivsust.
Vaata Lämmastikhape ja Saagis
Salpeetrid
Salpeetrid on leelis- ja leelismuldmetallide nitraadid või ammooniumnitraat.
Vaata Lämmastikhape ja Salpeetrid
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Lämmastikhape ja Süsihappegaas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Lämmastikhape ja Süsinik
Seedeelundkond
Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
Vaata Lämmastikhape ja Seedeelundkond
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Vaata Lämmastikhape ja Segu
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Vaata Lämmastikhape ja Sekund
Sentimeeter
Sentimeeter (tähis cm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub sajandiku meetriga ehk 10 millimeetriga: Sentimeeter on pikkuse põhiühik CGS-süsteemis.
Vaata Lämmastikhape ja Sentimeeter
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Lämmastikhape ja Soolad
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Vaata Lämmastikhape ja Sulam
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Lämmastikhape ja Sulamistemperatuur
Tantaal
Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.
Vaata Lämmastikhape ja Tantaal
Tärpentin
Tärpentin ehk puhastatud tärpentiniõli on osade okaspuude vaigust valmistatav õline vedelik.
Vaata Lämmastikhape ja Tärpentin
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Lämmastikhape ja Temperatuur
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Lämmastikhape ja Tihedus
Toatemperatuur
Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.
Vaata Lämmastikhape ja Toatemperatuur
Trotüül
Trinitrotolueen (tuntud ka kui trotüül või TNT) on keemiline ühend, süstemaatilise nomenklatuuri (IUPAC) järgi 2-Metüül-1,3,5-trinitrobenseen.
Vaata Lämmastikhape ja Trotüül
Tugev hape
Tugev hape on hape, mis dissotsieerub vees täielikult, vastavalt võrrandile: Mitmeprootoniliste hapete puhul (nt väävelhape) mõeldakse tugeva happe all ainult dissotsiatsiooni esimest astet: Täpsema definitsiooni järgi on tugev hape hape, mille p''K''a 2.
Vaata Lämmastikhape ja Tugev hape
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Lämmastikhape ja Valgud
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Lämmastikhape ja Väävel
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Vaata Lämmastikhape ja Väävelhape
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Lämmastikhape ja Vedelik
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Lämmastikhape ja Vesi
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Vaata Lämmastikhape ja Vesilahus
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Lämmastikhape ja Vesinik
Vesinikfluoriidhape
Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.
Vaata Lämmastikhape ja Vesinikfluoriidhape
Vesinikkloriidhape
Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.
Vaata Lämmastikhape ja Vesinikkloriidhape
13. sajand
13.
Vaata Lämmastikhape ja 13. sajand
1776
1776.
Vaata Lämmastikhape ja 1776
1785
1785.
Vaata Lämmastikhape ja 1785
1908
1908.
Vaata Lämmastikhape ja 1908
1959
1959.
Vaata Lämmastikhape ja 1959
1960
1960.
Vaata Lämmastikhape ja 1960
1991
1991.
Vaata Lämmastikhape ja 1991
1994
1994.
Vaata Lämmastikhape ja 1994
1995
1995.
Vaata Lämmastikhape ja 1995
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Lämmastikhape ja 2000
8. sajand
8.
Vaata Lämmastikhape ja 8. sajand
Vaata ka
Anorgaanilised happed
- Boorhape
- Fosforhape
- Kuningvesi
- Lämmastikhape
- Lämmastikushape
- Perkloorhape
- Süsihape
- Väävelhape
- Vesinikbromiidhape
- Vesinikfluoriidhape
- Vesinikkloriidhape
Tuntud ka kui Salpeeterhape.