28 suhted: Blastomeer, Blastotsüst, Blastula, DNA replikatsioon, Emakalimaskest, Embrüo, Embrüoblast, Embrüoloogia, Glükoproteiinid, Imetajad, Kahepaiksed, Kude, Mitoos, Moorula, Munajuha, Munarakk, Okasnahksed, Organ, Proteaasid, Putukad, Rakutsükkel, Sügoot, Selgrootud, Totipotentsus, Tsükliinid, Tsütokinees, Tsütoplasma, Tuum.
Blastomeer
Blastomeer ehk lõigustusrakk on lõigustumise käigus tekkiv rakk.
Uus!!: Lõigustumine ja Blastomeer · Näe rohkem »
Blastotsüst
implanteerumist. Joonisel on märgitud kollasega — emakalimaskest, rohelisega embrüoblast, tumelillaga trofoblast ja helelillaga blastotsüsti õõs. Blastotsüst ehk lootepõieke (blastocystis) on alamimetajate ja pärisimetajate (sealhulgas inimese) embrüo varajane arengustaadium, mis järgneb moorulale ehk kobarlootele ja kujuneb välja enne implanteerumist.
Uus!!: Lõigustumine ja Blastotsüst · Näe rohkem »
Blastula
Blastulatsioon. Legend: 1 – moorula; 2 – blastula Blastula on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku (sügoodi) lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar; lootelise arengu üks staadiumeid.
Uus!!: Lõigustumine ja Blastula · Näe rohkem »
DNA replikatsioon
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Uus!!: Lõigustumine ja DNA replikatsioon · Näe rohkem »
Emakalimaskest
Emakalimaskestaks ehk emakasisekestaks ehk endomeetriumiks (ka emaka limaskest; ladina keeles endometrium; tunica mucosa uteri; tunica mucosa corporis uteri) nimetatakse osade selgroogsete emasloomade (sh naise) emakakõõne sisepinda katvat limaskesta.
Uus!!: Lõigustumine ja Emakalimaskest · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Lõigustumine ja Embrüo · Näe rohkem »
Embrüoblast
Blastotsüsti ehituse skeem Embrüoblast on blastotsüsti osa, millest areneb embrüo.
Uus!!: Lõigustumine ja Embrüoblast · Näe rohkem »
Embrüoloogia
Embrüoloogia (embryon ladina 'loode' ja logos 'õpetus') ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud).
Uus!!: Lõigustumine ja Embrüoloogia · Näe rohkem »
Glükoproteiinid
Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.
Uus!!: Lõigustumine ja Glükoproteiinid · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Lõigustumine ja Imetajad · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Lõigustumine ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Lõigustumine ja Kude · Näe rohkem »
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Uus!!: Lõigustumine ja Mitoos · Näe rohkem »
Moorula
Lõigustumise etapid: a. kaherakuline, b. neljarakuline, c. kaheksarakuline, d. ja e. '''moorula''' Moorula ehk kobarloode on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku (sügoodi) lõigustumisel tekkiv rakukobarake.
Uus!!: Lõigustumine ja Moorula · Näe rohkem »
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Uus!!: Lõigustumine ja Munajuha · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Lõigustumine ja Munarakk · Näe rohkem »
Okasnahksed
Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond.
Uus!!: Lõigustumine ja Okasnahksed · Näe rohkem »
Organ
Organ on juriidilise isiku osa, mis täidab juriidilise isiku ülesandeid tema eesmärkide raamides.
Uus!!: Lõigustumine ja Organ · Näe rohkem »
Proteaasid
Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.
Uus!!: Lõigustumine ja Proteaasid · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Lõigustumine ja Putukad · Näe rohkem »
Rakutsükkel
Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Uus!!: Lõigustumine ja Rakutsükkel · Näe rohkem »
Sügoot
Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Uus!!: Lõigustumine ja Sügoot · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Lõigustumine ja Selgrootud · Näe rohkem »
Totipotentsus
Totipotentsus on rakkude arenguline täisvõimelisus, sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks.
Uus!!: Lõigustumine ja Totipotentsus · Näe rohkem »
Tsükliinid
Veise A3 tsükliini struktuur Tsükliinid on rühm valke, mis kontrollivad raku arengut läbi rakutsükli, aktiveerides tsükliinsõltuvaid kinaase (CDK – ingl cyclin-dependent kinase).
Uus!!: Lõigustumine ja Tsükliinid · Näe rohkem »
Tsütokinees
Tsütokinees on raku jagunemisprotsessi etapp, mille käigus kromosoomid, tsütoplasma, organellid ja rakumembraan jagatakse võimalikult võrdselt kahe tütarraku vahel.
Uus!!: Lõigustumine ja Tsütokinees · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Lõigustumine ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Tuum
Tuum on millegi keskne osa.
Uus!!: Lõigustumine ja Tuum · Näe rohkem »