Kiiremini kui brauser!
80 suhted: Ajastu (geoloogia), Aurumine, Edafon, Ediacara, Eelkambrium, Eemi meri, Efusiivne kivim, Ehapuna, Ehheneismeri, Ehitusgeoloogia, Eklogiit, Ekmani spiraal, Eksogeensed protsessid, Eksperimentaalne petroloogia, Ekvatoriaalne õhumass, Ekvatoriaalne kliima, Ekvatoriaalvööde, Elav fossiil, Elustik, Eluta loodus, Eluuvium, Endeem, Endogeensed protsessid, Energiabilanss, Eoarhaikum, Eoolilised protsessid, Eoon (geoloogia), Eos, Eotseen, Epeirogenees, Epidoodi rühm, Epidoot, Epipelagiaal, Epitsenter, Erg (kõrb), Erim, Eriniiskus, Eripind, Erosioon, Erosioonibaas, Esterelliit, Eustaasia, Eutroofne järv, Evaporiidid, Evapotranspiratsioon, Evorsioon, Geokronoloogiline skaala, Jääkünd, Jõgi, Kennelly-Heaviside'i kiht, ..., Kivim, Kivistis, Kristalliseerumine, Kronostratigraafiline üksus, Laava, Ladestu, Lehtersuue, Liustik, Loomad, Maateadus, Meri, Mineraal, Moondekivim, Murenemine, Organism, Sete, Settekivim, Settetransport, Settimine, Soolad, Soolsus, Taimed, Takson, Tardkivim, Termokarst, Tuul, Tuulekanne, Tuulesete, Väljauhtehorisont, Vesi. Laienda indeks (30 rohkem) »
Ajastu (geoloogia)
Ajastu on geoloogilise ajaarvamise suuruselt kolmas ühik eooni ja aegkonna järel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Ajastu (geoloogia) · Näe rohkem »
Aurumine
280px Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Aurumine · Näe rohkem »
Edafon
Edafon ehk mullaelustik (kreeka keeles édaphos 'mullapind' 'muld'; sõnalõpp-on on nagu sõnas 'plankton') on mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Edafon · Näe rohkem »
Ediacara
Ediacara on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Ediacara · Näe rohkem »
Eelkambrium
Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eelkambrium · Näe rohkem »
Eemi meri
Eemi meri oli veekogu, mis asus umbes praeguse Läänemere kohal Eemi jäävaheaja perioodil, umbes 130 000–115 000 aastat tagasi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eemi meri · Näe rohkem »
Efusiivne kivim
Efusiivne kivim (inglise effusive rock) on efusiivse vulkaanipurske tagajärjel vulkaanist väljutatud laava tardumisel tekkinud tardkivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Efusiivne kivim · Näe rohkem »
Ehapuna
Ehapuna on läänetaeva, pilvede ja Päikese nähtav punane värvus päikeseloojangu ajal ja järel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Ehapuna · Näe rohkem »
Ehheneismeri
Ehheneismeri oli Läänemere nõos olnud riimveeline veekogu, Joldiamere ja Antsülusjärve üleminekufaas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Ehheneismeri · Näe rohkem »
Ehitusgeoloogia
Ehitusgeoloogia on rakendusgeoloogia haru, mis on tihedalt seotud ehitusega ja tähtis tsiviilehituses, kaevandamises ja naftatööstuses.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Ehitusgeoloogia · Näe rohkem »
Eklogiit
Eklogiit on punast ja rohelist värvi kõrge astme moondekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eklogiit · Näe rohkem »
Ekmani spiraal
Ekmani spiraal. 1 – tuul, 2 – pindmine veevool, 3 – tegelik veevool, 4 – Coriolisi jõud Ekmani spiraal (inglise Ekman spiral) on teoreetiline joonis, mille saab luua, kui kujutada jõujooni nii, et tuul püsivalt puhub üle piisavalt sügava ja suure veekogu veemassi ning selle eri kihid (vertikaalsihis) hakkavad eri suundades ja erineva kiirusega liikuma.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Ekmani spiraal · Näe rohkem »
Eksogeensed protsessid
Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eksogeensed protsessid · Näe rohkem »
Eksperimentaalne petroloogia
Eksperimentaalne petroloogia on petroloogia haru, mis üritab laboratoorseis tingimustes tekitada kivimite ja mineraalide tekketingimusi, et uurida nende moodustumisprotsesse.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eksperimentaalne petroloogia · Näe rohkem »
Ekvatoriaalne õhumass
Ekvatoriaalne õhumass on õhumass, mis kujuneb ekvaatori piirkonnas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Ekvatoriaalne õhumass · Näe rohkem »
Ekvatoriaalne kliima
thumb thumb thumb Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Ekvatoriaalne kliima · Näe rohkem »
Ekvatoriaalvööde
Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Ekvatoriaalvööde · Näe rohkem »
Elav fossiil
Latimeeria (''Latimeria chalumnae'') Elav fossiil on taime- või loomaliik (vahel ka kõrgem takson), mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Elav fossiil · Näe rohkem »
Elustik
Elustik ehk bioota on mingi ala organismide kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Elustik · Näe rohkem »
Eluta loodus
Eluta loodus on see osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eluta loodus · Näe rohkem »
Eluuvium
Eluuvium ehk eluviaalsetted ehk murendsetted on kivimite murend või koreseline muld, mis on jäänud tekkimiskohale.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eluuvium · Näe rohkem »
Endeem
Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Endeem · Näe rohkem »
Endogeensed protsessid
Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Endogeensed protsessid · Näe rohkem »
Energiabilanss
Energiabilanss on süsteemi energiavoogude summa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Energiabilanss · Näe rohkem »
Eoarhaikum
Eoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eoarhaikum · Näe rohkem »
Eoolilised protsessid
Eoolilised protsessid ehk eoolsed protsessid ehk tuule geoloogiline tegevus on Maa (ka teiste planeetide) pindmise kihi kujunemine tuule mõjul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eoolilised protsessid · Näe rohkem »
Eoon (geoloogia)
Eoon (inglise eon) on geoloogilise ajaarvamise suurim ühik.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eoon (geoloogia) · Näe rohkem »
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eos · Näe rohkem »
Eotseen
Eotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eotseen · Näe rohkem »
Epeirogenees
Epeirogeneesiks ehk epeirogeneetilisteks liikumisteks nimetatakse aeglaselt toimuvaid maakoore tõuse ja langusi ilma märkimisväärse kivimite deformeerumiseta.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Epeirogenees · Näe rohkem »
Epidoodi rühm
Epidoodi rühm (inglise epidote group) on mineraalirühm, mis koondab kristallstruktuuri ehituselt epidoodiga sarnanevaid mineraale.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Epidoodi rühm · Näe rohkem »
Epidoot
Epidoot on monokliinne silikaatne epidoodi rühma kuuluv mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Epidoot · Näe rohkem »
Epipelagiaal
Epipelagiaal on maailmamere kõige pealmine sügavusvöönd, pelagiaali osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Epipelagiaal · Näe rohkem »
Epitsenter
Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Epitsenter · Näe rohkem »
Erg (kõrb)
Erg Chebbi, Maroko Erg (ka areg) on liivakõrbete araabiakeelne nimetus Põhja-Aafrika kõrbetes, sealhulgas Saharas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Erg (kõrb) · Näe rohkem »
Erim
Erim on mineraali või kivimi kitsamalt defineeritud vorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Erim · Näe rohkem »
Eriniiskus
Eriniiskus on antud ruumalas 1 kg gaasis sisalduv veeaurukogus grammides (g/kg).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eriniiskus · Näe rohkem »
Eripind
Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eripind · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Erosioon · Näe rohkem »
Erosioonibaas
Erosioonibaas ehk uuristusbaas on veekogu veetaseme kõrgus, millesse vooluveekogu voolab.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Erosioonibaas · Näe rohkem »
Esterelliit
Esterelliit. Esterelliit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Esterelliit · Näe rohkem »
Eustaasia
Eustaasia (ka eustaatiline liikumine) on globaalne maailmamere taseme muutus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eustaasia · Näe rohkem »
Eutroofne järv
Eutroofne ehk rohketoiteline järv on järv, kus on suur toiteainete sisaldus ja seetõttu suur primaarprodutsentide produktiivsus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Eutroofne järv · Näe rohkem »
Evaporiidid
Surnumere läänerannikult. Evaporiidid on settekivimid, mis moodustusid väga soolasest veest välja kristalliseerunud mineraalidest (sooladest).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Evaporiidid · Näe rohkem »
Evapotranspiratsioon
Evapotranspiratsioon ehk koguaurumine on vee molekulide keemiseta eraldumine vee, maa või jää pinnalt õhkkonda.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Evapotranspiratsioon · Näe rohkem »
Evorsioon
Evorsioon ehk virustus on erosiooni liik, mille käigus vertikaalselt langev vesi uuristab kivimeid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Evorsioon · Näe rohkem »
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Geokronoloogiline skaala · Näe rohkem »
Jääkünd
Jääkünd ehk eksaratsioon ehk jääkulutus on murenenud materjali transport liikuva liustiku abil.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Jääkünd · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Jõgi · Näe rohkem »
Kennelly-Heaviside'i kiht
300px Kennelly-Heaviside'i kiht ehk Heaviside'i kiht ehk E-kiht on kiht ionosfääris 90–150 km kõrgusel maapinnast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Kennelly-Heaviside'i kiht · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Kivim · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Kivistis · Näe rohkem »
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »
Kronostratigraafiline üksus
Kronostratigraafiline üksus on stratigraafiline üksus, mis on tekkinud kindla ajavahemiku jooksul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Kronostratigraafiline üksus · Näe rohkem »
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Laava · Näe rohkem »
Ladestu
Ladestu (inglise keeles system) on ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Ladestu · Näe rohkem »
Lehtersuue
thumb Lehtersuue ehk estuaar on jõe suudme ja lahe osa, kus toimub mere tõusude-mõõnade soolasema ja jõgede mageda vee segunemine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Lehtersuue · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Liustik · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Loomad · Näe rohkem »
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Maateadus · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Meri · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Mineraal · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Moondekivim · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Murenemine · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Organism · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Sete · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Settekivim · Näe rohkem »
Settetransport
Settetransport on setteosakeste ümberpaigutamine tuule, voolava vee vms loodusliku teguri mõjul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Settetransport · Näe rohkem »
Settimine
Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Settimine · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Soolad · Näe rohkem »
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Soolsus · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Taimed · Näe rohkem »
Takson
Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Takson · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Tardkivim · Näe rohkem »
Termokarst
Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Termokarst · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Tuul · Näe rohkem »
Tuulekanne
Tuulekanne on protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Tuulekanne · Näe rohkem »
Tuulesete
Tuule kokkukantud liivast moodustunud kihiline sete Tuulesete ehk eoolsete ehk eool(ili)ne sete (inglise eolian deposit) on tuule poolt kantud ja setitatud sete.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Tuulesete · Näe rohkem »
Väljauhtehorisont
leetmulla ülemosas Väljauhtehorisont ehk eluviaalhorisont ehk leethorisont ehk lessiveerunud horisont ehk E-horisont on mullaprofiili ülaosas eristuv mullahorisont.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Väljauhtehorisont · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (E) ja Vesi · Näe rohkem »
