Kiiremini kui brauser!
68 suhted: Harujõgi, Jaagarahu lade, Jaani lade, Jaanuari keskmine õhutemperatuur, Jalam, Jaspis, Jää, Jääaeg, Jääjärv, Jääkate, Jääkünd, Jääksoo, Jäämägi, Jäänukjärv, Jääpaisjärv, Jääpuursüdamik, Jäärak, Jäävaheaeg, Jäävöönd, Jäävihm, Jäide, Jälgelement, Järskrannik, Järta, Järv, Järvelubi, Järvesaar, Järvesete, Järvestik, Järvistu, Jütja, Jõe lang, Jõe pikiprofiil, Jõe veerežiim, Jõeorg, Jõesaar, Jõesäng, Jõesete, Jõestik, Jõevõrgu tihedus, Jõgi, Jõgikond, Jõhvi lade, Joastik, Joldiameri, Joonvälk, Juga, Jugavool, Juuli keskmine õhutemperatuur, Juura (geoloogia), ..., Juuru lade, Juveniilne vesi, Külmumine, Keemiline element, Kivim, Langus, Lähe, Lisajõgi, Liustik, Maateadus, Magevesi, Meri, Murenemine, Peajõgi, Rannik, Settetransport, Vesi, Vooluveekogu. Laienda indeks (18 rohkem) »
Harujõgi
Harujõgi on peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Harujõgi · Näe rohkem »
Jaagarahu lade
Lademe stratotüüp asub Jaagarahu karjääris Jaagarahu lade on siluri ladestu Wenlocki ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jaagarahu lade · Näe rohkem »
Jaani lade
Jaani lade on siluri ladestu Wenlocki ladestiku kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jaani lade · Näe rohkem »
Jaanuari keskmine õhutemperatuur
Jaanuari keskmine õhutemperatuur on kliimanäitaja, mis arvestatakse mingis kohas tehtud mitmeaastaste vaatluste alusel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jaanuari keskmine õhutemperatuur · Näe rohkem »
Jalam
Jalam on positiivse pinnavormi – näiteks mäe, künka või seljaku – nõlva alaosa ja selle ümbrus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jalam · Näe rohkem »
Jaspis
Poleeritud jaspis, mille pikkus on 2,5 cm Jaspis Austraaliast pärineva bretšastunud jaspise ümarlihv. Eesti Loodusmuuseumi kogu Jaspis on läbipaistmatu peitkristalne kivim (poolvääriskivi), peenkristalse kvartsi ja kaltsedoni tsementeerunud segu, mis koosneb mineraalpigmentidest ja saviosakestest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jaspis · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jää · Näe rohkem »
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jääaeg · Näe rohkem »
Jääjärv
Rila järved Bulgaarias on jäätekkelise päritoluga Jääjärv (ka liustikujärv) on jahe seisuveekogu, mis on tekkinud mandrijää või mäeliustiku sulamisestEE 2.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jääjärv · Näe rohkem »
Jääkate
Jääkate on parasvöötme ja külmvöötme veekogudele tekkiv jääst moodustuv kiht.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jääkate · Näe rohkem »
Jääkünd
Jääkünd ehk eksaratsioon ehk jääkulutus on murenenud materjali transport liikuva liustiku abil.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jääkünd · Näe rohkem »
Jääksoo
Jääksoo Venemaal Rudzenski lähedal Jääksoo (inglise cut-over peatland) on soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jääksoo · Näe rohkem »
Jäämägi
Jäämägi Baffini saare lähedal Jäämäe veepealne ja veealune osa Jäämägi on mere pinnal triiviv liustiku küljest lahti murdunud suur jäätükk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jäämägi · Näe rohkem »
Jäänukjärv
Inahamne järv Osmussaarel on jäänukjärv Jäänukjärv ehk reliktjärv on järv, mis on tekkinud merelahest maapinna tõusmise tagajärjel www.keskkonnaamet.ee Jäänukjärve teket soodustavad hoovused, mis kuhjavad lahesuudmesse setteid ja lõpuks ummistavad selle.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jäänukjärv · Näe rohkem »
Jääpaisjärv
Jääpaisjärv on jääjärv, mis on tekkinud liustiku ette.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jääpaisjärv · Näe rohkem »
Jääpuursüdamik
pisi Jääpuursüdamik on liustikust puurimise teel saadud silindrikujuline jääproov.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jääpuursüdamik · Näe rohkem »
Jäärak
Jäärak Ukrainas Harkivi oblastis Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva (vananenud termin ovraag) on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jäärak · Näe rohkem »
Jäävaheaeg
Jäävaheaeg ehk interglatsiaal (inglise interglacial period või interglacial) on jääaegade vaheline suhteliselt soojema kliimaga geoloogiline periood.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jäävaheaeg · Näe rohkem »
Jäävöönd
Jäävööde on värvitud helesinise ja valge värvusega Jäävöönd ehk jää- ja külmakõrbed on loodusvöönd, arktilise ja antarktilise geograafilise vöötme osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jäävöönd · Näe rohkem »
Jäävihm
Jäävihma tagajärjed 2014. aastal Sloveenias Jäävihm on omapärane laussaju liik, mille teke on seotud sooja frondi, harvem ka külma frondi lähenemisega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jäävihm · Näe rohkem »
Jäide
Jäide on jääkiht, mis tekib maapinnale ja esemeile alajahtunud vihma- või udupiiskade jäätumisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jäide · Näe rohkem »
Jälgelement
Jälgelement on geokeemias keemiline element, mis moodustab kivimi koostisest vähem kui 0,1% ehk 1000 ppm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jälgelement · Näe rohkem »
Järskrannik
Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Järskrannik · Näe rohkem »
Järta
Järta on karstijärve nõgu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Järta · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Järv · Näe rohkem »
Järvelubi
Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhteliselt madalate kalgiveeliste järvede põhjasetetes.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Järvelubi · Näe rohkem »
Järvesaar
Piirissaar Peipsi järves. Järvesaar on saar, mis asub järves.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Järvesaar · Näe rohkem »
Järvesete
Järvesete ehk limniline sete on järvede põhja või selle kallastele moodustunud setted.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Järvesete · Näe rohkem »
Järvestik
Järvestik on üksteise lähedal asuvate järvede kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Järvestik · Näe rohkem »
Järvistu
Suure järvistu satelliidipilt Järvistu on üksteisega seotud järvede kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Järvistu · Näe rohkem »
Jütja
Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (rootsi ja inglise keeles gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jütja · Näe rohkem »
Jõe lang
Jõe lang (lühemalt lang) on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jõe lang · Näe rohkem »
Jõe pikiprofiil
Narva jõe pikiprofiil Jõe pikiprofiil (ka voolusängi pikiprofiil) on kõver, mis näitab voolusängi kallakust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jõe pikiprofiil · Näe rohkem »
Jõe veerežiim
Jõe veerežiim on jõe vooluhulga ja veetaseme seaduspärane muutumine päeva, hooaja või aasta jooksul, mis on tingitud jõgikonna loodusgeograafiliste omadustega, esmajärjekorras kliimatingimustest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jõe veerežiim · Näe rohkem »
Jõeorg
Jõeorg on piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jõeorg · Näe rohkem »
Jõesaar
Jõesaar on jões või jõeharude vahel olev saar.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jõesaar · Näe rohkem »
Jõesäng
Ahja jõe säng Jõesäng ehk säng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jõesäng · Näe rohkem »
Jõesete
Jõesete ehk uhtsete ehk alluviaalsete ehk alluuvium (ld alluvium 'uhe') on purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jõesete · Näe rohkem »
Jõestik
Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jõestik · Näe rohkem »
Jõevõrgu tihedus
Jõevõrgu tihedus on valgla vooluveekogude üldpikkuse ja pindala suhe.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jõevõrgu tihedus · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jõgi · Näe rohkem »
Jõgikond
Jõgikond ehk jõe valg(a)la on ala, kust jõgi saab oma vee.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jõgikond · Näe rohkem »
Jõhvi lade
Jõhvi lade on vananenud kronostratigraafilise üksuse nimetus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jõhvi lade · Näe rohkem »
Joastik
Joastik ehk kaskaad on mitu üksteisele järgnevat jugaÕigekeelsussõnaraamat, 2006.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Joastik · Näe rohkem »
Joldiameri
Joldiameri oli viimase jääaja järel, umbes aastatel 9600–9000 eKr, Läänemere nõos eksisteerinud meri, üks tänase Läänemere kujunemisele eelnenud staadiumitest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Joldiameri · Näe rohkem »
Joonvälk
Joonvälk on tavalisim välgu liik.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Joonvälk · Näe rohkem »
Juga
Juga on vee vaba langemine järsult astangult.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Juga · Näe rohkem »
Jugavool
Põhjapoolkera jugavool võib liikuda kiiremini kui 180 kilomeetrit tunnis. Siin on kõige kiiremad tuuled kujutatud punasena, aeglasemad sinisena Jugavool on troposfääri ülaosas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Jugavool · Näe rohkem »
Juuli keskmine õhutemperatuur
Juuli keskmine õhutemperatuur on kliimanäitaja, mis arvestatakse mingis kohas tehtud mitmeaastaste vaatluste alusel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Juuli keskmine õhutemperatuur · Näe rohkem »
Juura (geoloogia)
Juura on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu), mis vastab ajavahemikule 199...145 miljonit aastat tagasi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Juura (geoloogia) · Näe rohkem »
Juuru lade
Juuru lademe lubjakivi paljandub ka Varbola Jaanilinna kaevus Juuru lade on siluri ladestu Llandovery ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Juuru lade · Näe rohkem »
Juveniilne vesi
Juveniilne vesi ehk juveniilvesi on magmalise päritoluga vesi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Juveniilne vesi · Näe rohkem »
Külmumine
Veepiisa külmumine temperatuuril -180 °C. Maxim Bilovitskiy video Külmumine ehk jäätumine on vee ja vesilahuste üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Külmumine · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Kivim · Näe rohkem »
Langus
Langus ehk jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Langus · Näe rohkem »
Lähe
Jõe lähe on koht, kust jõgi saab alguse.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Lähe · Näe rohkem »
Lisajõgi
Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Lisajõgi · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Liustik · Näe rohkem »
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Maateadus · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Magevesi · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Meri · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Murenemine · Näe rohkem »
Peajõgi
Peajõgi (1) ja lisajõed (2) Peajõgi on jõgi, millesse suubuvad lisajõed.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Peajõgi · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Rannik · Näe rohkem »
Settetransport
Settetransport on setteosakeste ümberpaigutamine tuule, voolava vee vms loodusliku teguri mõjul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Settetransport · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Vesi · Näe rohkem »
Vooluveekogu
Vooluveekogu on piklik pidevalt vahetuva (voolava) enamasti mageda veega looduslik või tehislik veekogu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (J) ja Vooluveekogu · Näe rohkem »
